Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Määruse tegemise aeg ja koht
14.november 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-12-42603
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi V. G. vastu võlgnevuse summas 547,02 euro ja viivise summas 546,97 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Julianus Inkasso OÜ – registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150 e-post: [email protected] Hageja esindaja: Silver Eensaar – OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn 10150 E-post: [email protected] Kostja: V. G. – isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht Eestis puudub, rahvastikuregistri järgne elukoht xxxxxxx
esindajad
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise otsustamine
Kirjalik menetlus
TsMS §-de 371 lg 1 p 2 ja 372 lg 4 alusel
TsMS §-de 372 lg 5 ja 661 lg 2 alusel
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Julianus Inkasso OÜ esitas 22.10.2012.a. Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale hagi V. G. vastu 1093,99 euro nõudes. Hagiavalduses on hageja näidanud kostja elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmetel ei ela aga kostja hagis näidatud aadressil, vaid alates 23.11.2006 aastast xxxxxxx. Registri andmetel on V. G. pass alates 24.11.2011. a kehtetu. Hagiavalduse lisadest nähtub, et lepingu sõlmimisel on kostja aadress olnud xxxxxx-xxxxxxxxx.14), kuid Elisa Eesti AS arvetel (tl.1618) on märgitud, et V. G. aadress on teadmata. Hagiavaldusest ei nähtu, millele tuginedes on hageja märkinud hagiavaldusse kostja elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt TsMS §-le 70 lg 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Üldise kohtualluvuse sätete kohaselt () võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna V. G. käesoleval ajal Eestis elukohta ei ole, ei allu üldise kohtualluvuse sätete kohaselt antud hagi Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti maakohtule. Rahvastikuregistri andmetel on V. G. puhul tegemist küll Eesti Vabariigi kodanikuga, kuid kohtule pole teada, et tegemist oleks oleks sellise Eesti Vabariigi kodanikuga, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel TsMS §-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda TsMS §-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja , kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta. Kohtu arvates ei allu hagi Eesti kohtule ka rahvusvahelise kohtualluvuse järgi. lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1-23), nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1-29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes
(ELT L 007, 10.01.2009, lk 1-79) või nõukogu muu määrusega. Osundatud määruse art 2 p 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Kuna esitatud nõue tuleneb lepingust, millel on iseloomulikud tarbijalepingu tunnused, siis kuulub kohtualluvuse suhtes kohaldamisele ka osundatud EL Nõukogu määruse art.16 p 2, mis sätestab, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda ja hagi selle esitajale tagastada. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest (tl.7) nähtuvalt on hagilt tasutud riigilõivuna 200 eurot. TsMS §-st 150 lg 1 p 2 ja riigilõivuseaduse §-st 15 lg 1 p 9 tulenevalt on hagejal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule TsMS §-s 150 lg 4 ja RLS §-s 12 lg 2 ettenähtud kirjaliku taotluse.
Epp Tombak
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.