Tsiviilasi nr. 2-10-44951
pankrotimenetluse lõpetamine
Avaldaja võlgnikuna, esitas kohtule 16.09.2010.a. avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Kohtumäärusega 11.10.2010.a. kuulutati välja avaldaja pankrot, määrati halduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur teeb 12.05.2011.a. kohtule ettepaneku avaldaja pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses lõpparuande kinnitamisega PankrS § 163 lg 3 alusel. Lõpparuande kohta on avaldatud teade Ametlikes Teadaannetes 05.05.2011.a., vastuväiteid määratud tähtaja jooksul pankrotihaldurile ja kohtule pole esitatud.
Määruse peale, millega lõpetati käesolev pankrotimenetlus, esitas võlgnik määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega pankrotimenetlust lõpetav määrus tühistati ja saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu määrusest ei nähtu, millest tulenevalt maakohus oma järeldused lõpparuande kinnitamise võimalikkuse ja halduri tasu määramise kohta tegi. Maakohtu järeldused peavad olema põhjendatud ja jälgitav peab olema, millele tuginedes maakohus oma järeldused tegi. Ebapiisav on ainult pankrotihalduri arvamuses tõdetu refereerimine, et pankrotihaldur on teinud ettepaneku lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Kohtul tuleb hinnata, kas pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, kas pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Samuti tuleb anda hinnang sellele, kas kohus nõustub pankrotihalduri põhjendustega võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Kohus ei ole ära kuulanud võlgnikku pankrotihaldurile tasu määramisel. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused pankrotihalduri tasu määramise osas. Maakohus ei ole hinnanud, milliseid olulisi toiminguid on pankrotihaldur pankrotimenetluse käigus teinud ja millised summad on selle tulemusel pankrotivarasse laekunud.
Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult maksmisele sotsiaalmaks 33 %, mis lisandub pankrotihalduri tasule. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et pankrotiseadus peab tasu määramisel silmas brutotasu. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks vastavaid asjaolusid üldse käsitlenud, puuduvad andmed näiteks selle kohta, kas võlgnik on täitnud pankrotihalduri ees teabe andmise kohustust ja tegelenud mõistlikult tulutoova tegevuse otsimisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on ebapiisavalt põhjendatud. TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi kaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole lahendit seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kohus pole antud kohtumäärusega nõus. Kohtumäärus pankroti lõpetamiseks seoses raugemisega läbi lõpparuande kinnitamise on tegeliku olukorra kinnitamine, sest tegelikus on pankrotimenetluses kõik vajalikud ja võimalikud toimingud tehtud, kohtul pole enam siin midagi uurida ja õiendada. Kõik pankrotimenetluses toimunu on halduri lõpparuandes toodud, kohus ei pea vajalikuks seda ümber kirjutada. Kui võlgnik poleks täitnud teabe andmise kohustust ja poleks tegelenud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega oleks haldur seda märkinud oma lõpparuandes. ja palunud võlgniku võlgadest vabastamise menetlust mitte algatada – PankrS § 171 lg. 2. p. 5. Ainult tulenevalt võlgniku määruskaebusest ja selle menetlemisest algab nüüd võlgniku võlgadest vabastamise menetlus aasta aega hiljem kui oleks alanud, kannatajaks läbi määruskaebuse on võlgnik. Teise astme kohtu pühendumine võlgniku võlgadest vabastamise menetlusele on ennatlik. Võlgniku võlgadest vastamise kohustuse algatamise eelduseks on võlgniku vastav tahteavaldus. Selle algatamise otsustab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel, seega menetlus algab vastava kohtumääruse jõustumisel. PankrS § 173 on toodud võlgniku kohustused võlgadest vabanemise menetluse kestel. Võlgniku kohustuste täitmise kontrollimiseks on määratud kohtu poolt usaldusisik – PankrS § 172. Kõik kohtumääruses märgitud toimingud toimuvad võlgadest vabastamise menetluses. Haldur esitas 15.10.2012. PankrS § 158 tuleneva aruande ja palub kohtul aruanne kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, määrata halduritasu ja algatada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus, nimetada usaldusisik. Võlgniku pankrotimenetluses puuduvad realiseeritavad pankrotivarad samuti puuduvad teadaolevad vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ning võlgnik on asunud tööle kuid tema töötasu ei ületa miinimumpalka, millele ei ole
seaduse kohaselt lubatud pöörata sissenõuet. Seoses sellega palub pankrotimenetlus lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakulutamist.
haldur
võlgniku
Kohus, uurinud kogutud tõendeid, leiab, et algatatud pankrotimenetlus tuleb lõpetada lõpparuande esitamisega kohtule PankrS § 163 lg 3 alusel ja avaldaja likvideerida ning kustutada registrist, kuna avaldaja pankrotimenetluses on kõik võimalikud ja vajalikud toimingud tehtud. Määrata avaldaja usaldusisik ja algatada füüsilisest isiku võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuigi halduril on põhjendatud kahtus, et võlgnik on tenma eest varjanud tulusid.. Raha jäi saamata AS SEB Pank 43 352,50 €, Swedbank AS 183,08 € ja Eesti Energia AS 129,57 €. Avaldaja maksejõutuse põhjuseks oli PankrS § 162 lg 3 ja § 163 lg 5 järgi muu asjaolu, eelkõige töökohtade kaotus, mistõttu võlgnik polnud suuteline täitma oma kohustusi. Vabastada haldur tema kohustustest. Määrata haldurile tasu, mis on määratud seadusega kehtestatud miinimummääras ja selle sees on üksikisiku tulumaks 21% ja selle lisandub sotsiaalmaks 33%. Määrata usaldusisiku tasuks 10% võlgniku kontole laekuvatest summadest, mis kuluvad edasikandmisele võlausaldajatele. Kohus kontrollis AT kaudu 19.10.12, kas keegi võlausaldajates või kolmas isik on nõus pankrotimenetlust jätkuvalt rahastama, vastavaid soovijaid ei olnud Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS § 157 lg. 2 ja § 158 kohus
Kinnitada halduri aruanne ja lõpetada Tauno Juks, pankrotis, isikukoodkood xxxxxxxxxxx suhtes pankrotimenetlus ja määrata halduri Andrus Õnnik’u tasuks x € ,millele lisandub sotsiaalmaks 1058.93 € ning ja määrata Tauno Juks, pankrotis, isikukoodkood xxxxxxxxxxx usaldusisikuks Sulev Pikker isikukood xxxxxxxxxxx ja määrata usaldusisiku tasuks 10% võlgniku kontole laekuvatest summadest, mis kuluvad edasikandmisele võlausaldajatele ning algatada füüsilisest isiku võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning vabastada haldur Andrus Õnnik halduri kohustustes. Käesoleva määruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas on võlgnikul õigus esitada määrus 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Rein Pokk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.