Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus:

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja põhjendused BIGBANK AS esitas 13.02.2012. a kohtule hagiavalduse KxxxxxOxxxxxx vastu, nõudes kostjalt käenduslepingu alusel põhivõlgniku poolt tasumata võlga, kokku summas 6702,42 eurot ja lisanduvat viivist. 15.05.2012. a esitas BIGBANK AS taotluse kaasata hagejana põhivõlgnik Axxxx Jxxxxxxxx. Hageja esitas hagi ka solidaarselt põhivõlgnik Axxxx Jxxxxxxxxx vastu. Hageja palus kohtul kostjatelt Axxxx Jxxxxxxxxxx ja Kxxxx Oxxxxxxxx solidaarselt hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingust tulenev võlg kokku summas 6921,97 eurot, sealhulgas 3480,04 eurot tagastamata krediidisumma, 346,09 eurot tasumata intress, 23,01 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 3072,83 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, ja lisaks alates 16.05.2012. a sissenõutavaks muutuv viivis 25,03 % tasumata krediidisummalt kuni selle tasumiseni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist lepinguga ettenähtud intressimääras (25,03 % võlgnetavalt krediidisummalt summalt aastas) ning on arvestanud viiviste suuruseks 15.05.2012. a seisuga 3072,83 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise protsendina ka pärast seda perioodi kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil 16.05.201212.11.2012. a viiviste suuruseks 432,59 eurot (tasumata krediidisumma 3480,04 eurot x 25.03 % aastas x 181 päeva), mis tuleb samuti otsusega kostjatelt välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhinõudest. Põhivõlgnik Axxxx Jxxxxxxxx ja käendaja Kxxxx Oxxxxxx vastutavad hageja ees kohustuste rikkumise eest solidaarselt. Kxxxx Oxxxxxx vastuväited ei vabasta teda vastutusest. Asjaolu, et Kxxxx Oxxxxxx käendajana ei ole ise hagejalt laenu saanud, usaldas, et põhivõlgnik täidab kohustusi nõuetekohaselt ja tal puuduvad vahendid võla tasumiseks, ei ole seaduse järgi aluseks tema käenduslepinguga võetud kohustuste täitmisest vabastamiseks. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 näeb ette, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 7354,56 eurot, millest 3480,04 eurot on tasumata krediidisumma, 346,09 eurot intress, 23,01 eurot võla sissenõudmise kulud ja 3505,42 eurot 12.11.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 13.11.2012. a 25,03 % aastas tasumata krediidisummalt kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus selgitab solidaarset vastutust. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Nimetatu alusel on võlausaldajal valikuvõimalus, milliselt solidaarvõlgnikult ja millises ulatuses kohustuse

täitmist nõuda. Võlausaldaja võib esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses või esitada nõude solidaarvõlgnike vastu ühiselt. Juhul, kui käendaja solidaarvõlgnikuna täidab kohustuse võlausaldaja ees, on tal rahuldatud nõude ulatuses VÕS § 152 lg 1 alusel tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt Kohus rahuldas hagi ja tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja kanda. Hageja taotles menetluskulude kindlaksmääramist ja esitas enda menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 543,24 eurot. Riigilõiv summas 104,40 eurot on tasutud nõude esitamisel maksekäsu kiirmenetluses ja riigilõiv summas 438,84 eurot on tasutud hagiavalduse esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu kokku summas 159,78 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses on olnud vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Taotletud tasu jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalselt lubatava kulu piiresse. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja menetluskulud kokku summas 703,02 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.