Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

kokku ka uue mõõteseadme paigaldamine. Lepiti kokku, et tööde teostamisest ja mõõteseadme paigaldamisest teavitab kostja alltöövõtja hagejat, kuid seda ei tehtud. Mõõteseade – elektriarvesti nr 52249026 - paigaldati 17.11.2010. Tööülesande nr 10-266024 kohaselt oli uue mõõtevahendi algnäit 000000. Töölehelt puudub hageja allkiri teostatud tööde vastuvõtmise kohta. Hageja allkirja puudumise tõttu ei saa hageja nõustuda mõõtevahendi algnäidu fikseerimisega. Paigaldamise järel tehtud fotodelt ei ole samuti võimalik algnäitu tuvastada, sest pildistamise hetkel ei olnud mõõtevahend sisse lülitatud. Kui kostjal on võimalik kehtivalt ühepoolselt fikseerida elektriarvesti algnäit, millest alates arvestatakse tarbijale müüdava elektrienergia kogust, palub hageja lugeda see säte VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 3 või 9 17 alusel tühiseks kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tingimus. Hageja on seisukohal, et mõõtevahend ei pruukinud olla uus, sest SLO Eesti AS-i poolt väljastati see 06.09.2010, kuid paigaldati alles 17.11.2010. Alltöövõtja võis vahepeal mõõtevahendi näitu moonutada või mõõtevahendit pahatahtlikult mõnel muul moel kasutada. 22.03.2011 fikseeriti hageja kinnistul elektrienergia tarbimine 24 510 kWh ulatuses, st päevas keskmiselt 204,25 kWh. Kostja esitas 18.11.2011 hagejale arve summas 2496.22 eurot. 23.03.2011 kontrollis elektrisüsteemi selle paigaldanud äriühing ning teostas kontrollmõõtmise. Tarbimine oli normi piires. Muu hulgas rakendas hageja mõneks päevaks maksimaalvõimsusel tööle kõik suvilas leiduvad elektriseadmed, et välja selgitada, kui palju elektrienergiat need seadmed suudavad üldse ööpäevas tarbida. Selle tõttu näitab tarbimisanalüüs ajavahemikus 22.03.2011 – 30.03.2011 suurt tarbimist, mis on siiski väiksem kui hagejale esitatud arvel märgitud tarbimine: 17.11.2010 – 22.03.2011 keskmiselt 194,5 kWh ööpäevas; 22.03.201130.11.2011 keskmiselt 86,3 kWh ööpäevas. Samas tuvastati elektrikilbi luku lõhkumine, mida ei olnud fikseeritud tööülesande täitmise protokollis. Ei ole välistatud, et kolmas isik on läbi hageja liitumispunkti varastanud elektrit. Liitumiskoht, elektrikilp ja mõõtevahend on väljaspool Mustika maaüksust, mistõttu hagejal ei ole võimalik mingeid erilisi meetmeid varguse vältimiseks rakendada. 08.04.2011 eemaldati mõõtevahend ning asendati uuega. Eemaldatud mõõtevahend saadeti ekspertiisi OÜ-sse Tehnokontrollikeskus. Kontrollimisel mõõtevahendi riket ei tuvastatud, seade oli töökorras. Hageja eeltoodud arvet ei tunnista, kuna ta ei ole sellises ulatuses elektrienergiat tarbinud ning mõõteseade võis siiski olla vigane. Hageja peab võimalikuks, et mõõteseadme näitu on moonutanud 2011 veebruaris esinenud erakordselt külmad ilmad. Hageja leiab, et VÕS kohaselt ei ole kostjal õigust nõuda arve tasumist, kuna kostja ise on rikkunud oma kohustusi paigaldades mittetöökindla mõõteseadme ning rikkumine tulenes kostja endast. Kostja ei ole müünud hagejale sellises koguses elektrienergiat, mille eest kostja esitatud arve kohaselt tasu nõuab. Sellega on kostja rikkunud müügilepingut. Hageja leiab, et mõõtevahendi paigaldamisele kohalduvad töövõtulepingu sätted ja ei kostja ega alltöövõtja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning ei teavitanud tööde läbiviimisest ega valmimisest korraliselt hagejat. Võrgu- ja elektrileping allkirjastati hageja ja kostja vahel 25.05.2011, mis tagasiulatuvalt jõustus alates 08.04.2011, seega 25.05.2011 sõlmitud võrgu- ja elektrileping ei laiene tagasiulatuvalt vaidlusalusele perioodile. Varem võis hagejal olla leping 1-faasilise võrguühenduse tarbimiseks (hageja seda täpselt ei mäleta) kuid kostja lõpetas hagejale 1-faasilise võrguühenduse pakkumise 17.11.2010. Kostja esitatud võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A kehtivad alates 01.10.2011 ning ei reguleeri seetõttu samuti vaidlusalust perioodi. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. OÜ Tehnokontrollikeskuse poolt on läbi viidud mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokoll, mille järgi mõõtevahend oli nii väliselt (plommid, korpus, arvesti skeem) kui ka tehniliselt korras.

Mõõteviga ei saanud põhjustada ka külm ilm, sest mõõteseadme sertifikaadi järgi peab seade vastu ka -40 ̊C kraadise külma puhul. Kostja on seisukohal, et vastavalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ liitumislepingu tüüptingimustele on kohustused liitumise võimaldamiseks võrguettevõtja poolt nõuetekohaselt täidetud. Kostja leiab, et ei ole rikkunud lepingut, kuna hagejat teavitati tööülesande läbiviimisest ning hageja on teavitust ka ise möönnud. Kostja ei leia põhjendust hageja väitele, et alltöövõtja paigaldas pahatahtlikult hagejale kasutatud arvesti. Hageja suurt elektritarbimist tõestab hageja enda teostatud tarbimisanalüüs ja pärast vaidlusaluse tarbimise avastamist jätkunud suur tarbimine. Teostatud tööde puhul ei ole tegu töövõtulepinguga. Liitumislepingule ei saa kohaldada töövõtulepingu sätteid ning kohaldada tuleks poolte kokkulepet ja elektrituruseadust. Kostja on esitanud kohtule vaidlusalusel perioodil kehtinud võrgu- ja elektrilepingu nr 32014408/1, mis on sõlmitud 02.02.3007, ning alates 12.12.2009 kehtinud Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalapingel kuni 63 A. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tl 119-133 Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A (edaspidi – tüüptingimused) punkt 2.1.10. kohaselt on nõuetekohane mõõtesüsteem selline, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele ning mõõteseadet ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud mõõtmata voolu ahela plommid. Vähemalt ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel loetakse, et mõõtesüsteem ei ole nõuete kohane. Tüüptingimuste punkt 6.2. kohaselt „Arvesti näite ning muid mõõtmisega seotud andmeid sisaldavad võrguettevõtja koostatud dokumendid on arvete esitamise aluseks.“ Hageja ja kostja vahel kehtis vaidlusalusel perioodil Võrgu- ja elektrileping nr 32014408/1, 02.02.2007 (tl 116-117). Selle lepingu alusel osutas võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüs elektrienergiat ja ostja tasus võrguteenuse ja elektrienergia eest. Võrguühenduse läbilaskevõime oli lepingu kohaselt 20A, faaside arv - 1. Asjaolu, et 1-faasiline võrguühendus muudeti 17.11.2010 kolmefaasiliseks, ei lõpeta ega muuda Võrgu- ja elektrilepingust tulenevaid poolte muid kohustusi, seega kehtis 02.02.2007 sõlmitud leping vaidlusalusel ajal: Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ osutas võrguteenust, kostja müüs elektrit hagejale ning hageja ostjana oli kohustatud võrguteenuse ja elektrienergia eest tasuma. Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tartu regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused 1-faasilt 3-faasile üleminekuks (tl 8-9) ei ole töövõtuleping, sest tingimuste p 5.9. kohaselt „Väliselektrivõrgus vajalikud tööd projekteerib ja ehitab elektrivõrk võrguühenduslepingu alusel.“, st Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ täitis 02.02.2007 sõlmitud Võrgu- ja elektrilepingust tulenevat kohustust osutada võrguteenust. Töövõtulepingut uue elektriarvesti paigaldamiseks ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud. Hagejal ei ole võimalik tugineda töövõtulepingu tingimuste täitmata jätmisele, sest ta ei ole lepingu pool. Teostatud tööd pidi alltöövõtja E.R.H.E.S Elekter OÜ andma üle tellijale, so Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le (Tartu regioonile). Hageja võimalik informeerimata jätmine uue elektriarvesti paigaldamise kuupäevast ei ole põhjuslikus seoses hageja poolt tarbitud elektrienergia kogusega.

OÜ Tehnokontrollikeskuse erakorralise kontrolli protokollist (tl 28-30), EÜ tüübihindamistõendist ja selle tõlkest (tl 96-100, 145-149) ning kohtu määratud ekspertiisi tulemustest nähtub, et elektriarvesti oli töökorras. Ants Tammise poolt läbiviidud ekspertiis elektriarvesti töökorras oleku tuvastamiseks tootja poolt ettenähtud madalaima töötemperaturi -40 ̊C korral andis tulemuseks (ekspertiisiakt tl 182-183), et elektriarvesti poolt fikseeritu jäi lubatud vea piiridesse. Lubatud piirviga ekstreemsetel talitlustingimustel ületab eksperdiarvamuse kohaselt tugitingimuste taatluse norme 4,5 korda, kuid taoline hälve ei põhjusta suurt elektritarbimise mõõtmise kõikumist. Hageja väide alltöövõtja pahatahtlikkuse kohta on tõendamata ning eluliselt väheusutav. Elektriarvesti algnäit 000000 on tõendatud alltöövõtja E.R.H.E.S Elekter OÜ töötajate poolt täidetud tööülesandega (tl 18-19), mille tegelikkusele mittevastavust ei ole hageja tõendanud. Asjaolu, et paigaldatud mõõteseade oli varem kasutamata, tõendab SLO Eesti AS-i väljastatud arve-saateleht nr 524960 (tl 17), mille kohaselt mõõtur osteti E.R.H.E.S. Elekter OÜ poolt 06.09.2010. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja maaüksusel Mustika elektrienergia tarbimise mõõtmiseks paigaldatud arvesti ei olnud võetud laost, vaid on demonteeritud teise tarbija juurest. Mõõteseadme soetamine kaks kuud enne seadme paigaldamist ei ole nii pikk ajavahemik, mis seaks põhjendatult kahtluse alla uue mõõtevahendi paigaldamise väite. Hageja väide, et kostja esitatud arvel näidatud tarbimine Mustika maaüksusel oli võimatu, ei ole tõendatud. Hageja viis väidetavalt 22.03.-30.03.2011 läbi eksperimendi võimaliku maksimaalse elektritarbimise kindlaksmääramiseks. Pannes tööle kõik tarbijad kinnistul ei saavutatud sellist tarbimist, mis oleks ligilähedanegi esitatud arves märgitule. Kohtule ei ole esitatud ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, milliste elektriseadmetega tegelikult tarbiti elektrit 2011. a veebruaris ja millistega märtsis nn eksperimendi tegemise ajal. Hageja esialgsel väitel talvel keegi majas ei elanud. Selle tõestamiseks kutsus hageja kohtusse kolm tunnistajat. Tunnistaja V.R. väitis, et käis talvel kaks korda nädalas maja kütmas, sest omanik ei olnud kohal, elektriseadmeid majas praktiliselt ei olnud (tl 173). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt käis talvel seal vaid V.R. kütmas ning ta ise majas ei käinud. Enamus aega kedagi majas sees ei onud (tl 175). Tunnistaja A.S. ütluste järgi teostas ta majas talvel pikema aja jooksul ehitustöid ja küttis elamut ning sauna. Kui tema seal tööd tegi, siis olid majas elektritarbijad õhksoojuspump (lahti ühendatud), elektriradiaatorid, valgustus, põrandaküte (lahti ühendatud). Hiljem on hageja esindaja väitnud, et tunnistajad on segamini ajanud aastad/talved ning veelgi hiljem on väitnud, et ehitustööd toimusid, kuid nende käigus ei tarbitud arvestiga mõõdetud hulgal elektrienergiat. Tunnistajate ütlustes on vastuolud, mistõttu on ebaselge, millal tegelikult kinnistul viibiti, kas ja milliste elektriseadmetega elektrit tarbiti. TsMS § 238 lg 3 alusel võib kohus tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata siis, kui see on ebausaldusväärne. Kohus jätab tunnistajate ütlused arvestamata. Fotodega (tl 50-51) on tõendatud, et elektrikilbi ust on lõhutud. Ainuüksi selle tõendiga ei ole tõendatud elektrivargus. Ekspertiisiks esitatud mõõteseadmel ei olnud plommid rikutud ning korpus oli terve (tl 29). Hageja ei ole tõendanud, et on toimunud elektri vargus läbi elektriarvesti. Hageja on kohtule tõendina esitanud OÜ E.R.H.E.S. Elekter juhataja A. Kupri kirja hagejale (tl 23). Kuigi kirjal ei ole allkirja, ei ole kumbki pool menetluses palunud nimetatud tõendi kõrvalejätmist. OÜ E.R.H.E.S. Elekter juhataja on asunud seisukohale, et elektrikilbi luku lõhkumine võib viidata elektrivargusele. Mitte ühtegi muud kahtlustäratavat asjaolu fikseeritud ei ole. E.R.H.E.S Elekter OÜ eelpool viidatud kirja kohaselt on äriühing teostanud objektil Nina küla Mustika maaüksus kontrollmõõtmisi ajavahemikul detsember 2010 kuni veebruar 2011, mil kõik kontrollitud tarbijad töötasid normi piires. Kirjas ei ole märgitud tarbitud elektrienergia hulka vastavatel kuudel, küll aga on väidetud, et kuu keskmine tarbimine pidi olema ca 5000 krooni, so 319.55 eurot. Kohus on seisukohal, et E.R.H.E.S Ehitus OÜ sai hageja elektriseadmete

voolutarbimist mõõta ja tarbimise normikohasust hinnata ainult hageja teadmisel. Seega ei olnud ajavahemikul detsembrist 2010 kuni veebruarini 2011 hageja probleemiks elektriarvesti vahetusest mitteteatamine ning väidetav vale algnäit. Kohtule ei ole tõendatud kostja poolt hagejale esitatud arvel näidatud elektritarbimise koguse objektiivset võimatust. Ekspert A. Tammis on viidanud suuremale mõõtmisveale ekstreemse temperatuuri -40° C juures, kuid mõõteviga jääb lubatu piiridesse ning hageja esindaja on avaldanud (tl 188), et sellel alusel nõude vähendamisele hageja ei tugine. Hagejal on kohustus tasuda töökorras elektriarvestiga mõõdetud tarbitud elektrienergia eest vastavalt VÕS §-s 208 lg 1 ja 3 sätestatule ning poolte vahel sõlmitud Võrgu- ja elektrilepingus nr 32014408/1, 02.02.2007 kokkulepitule. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi kulud hagi rahuldamata jätmisel pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.