Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-12536
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
12.11.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Liili Lauri Swedbank AS hagi KK ja PL vastu solidaarses rahalises nõudes 13 888.75 eurot 25.10.2012
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, Liivalaia 8, 15040, Tallinn Hageja esindaja Elis V , XXX Kostja I: KK, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja II: PL, isikukood XXX, XXX
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjatelt KK ja PL solidaarselt põhivõlgnevus 13 888.75 eurot ja viivis 5284.74 eurot (hagi esitamise 27.03.2012 seisuga) solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks. Jätta menetluskulud 50% kostja PL ja 50% kostja KK kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,
vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 28.03.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja KIOÜ (pankrotis) laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 19 173.49 eurot. 10.03.2010 sõlmisid hageja ja laenusaaja lepingu lisa 1, muudeti laenu tagasimakse tähtpäeva. 27.03.2012 seisuga oli võlgnevus 24 937.86 eurot, põhiosa 13 888.75 eurot, intress 893.77 eurot, viivis 10 143.52 eurot, Kredexi tagatistasu võlgnevus 7.03 eurot, viivis sellelt 4.79 eurot. 12.11.2009 sõlmisid hageja ja KK käenduslepingu nr XXX, vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 300 000 krooni, 19 173.49 eurot. 12.11.2009 sõlmisid hageja ja PL käenduslepingu nr XXX, vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 300 000 krooni, 19 173.49 eurot. 15.09.2010 ja 03.10.2011 on kostjatele esitatud teatised võlgnevuse olemasolust. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 13 888.75 eurot ja viivis 27.03.2012 seisuga 10 143.52 eurot. Kostja I KK on esitanud kohtule oma seisukoha (tlk 129), kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja II PL on saatnud kohtule oma seisukoha (tlk 74), mille kohaselt loobus ta oma osalusest osaühingus ning KK väitel tasus viimane ka igakuiselt makseid pangale. Hiljem selgus, et ta otsustas hoopiski likvideerida firma. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega, leides, et kogu süü selles olukorras on KK. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas on tõendatud, et Swedbank AS ja KIOÜ (pankrotis) sõlmisid laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 19 173.49 eurot (tlk 9). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma, vaidlust ei ole asjaolu üle, et laenusumma 19 173.49 eurot on panga poolt üle kantud. Kostjad ei ole vaidlustanud laenulepingus kokkulepitud tingimusi ega tähtaegu, samuti on tõendatud laenu üleandmine panga poolt. VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Laenuandja on lepingu ülesöelnud (tlk 18), seoses võlgnevusega 81 964.73 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud
protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohtu hinnangul ei oma kostja PL vastuväited asja menetlemisel tähtsust, sest tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kostja on vastutav käenduslepingu alusel, sõltumata sellest, kes neist juhatuse liikme kohustusi äriühingu eest täitis. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Kostja KK on sõlminud käenduslepingu nr XXX (tlk 26), vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 300 000 krooni, 19 173.49 eurot. Kostja PL on sõlminud käenduslepingu nr XXX, vastutuse maksimumsummana lepiti käenduslepingu punktis 1 kokku 300 000 krooni, 19 173.49 eurot. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjad ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks viivise vähendamiseks, samuti leiab kohus, et viivisenõue ei ole ebaproportsionaalne võrreldes põhinõudega. Kuivõrd käendajate vastutus on käenduslepingu p 1 alusel piiratud 19 173.49 euro ulatuses, kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis 5284.74 eurot. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 165 lg 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.