2-12-41025/9 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

8.Saata määrus võlgnikule, ajutisele haldurile ja Pärnu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Helme Transport OÜ esitas 11.10.2012 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Pankrotiavalduse kohaselt oli Helme Transport OÜ 2008.a. majandusaasta tulemiks kahjum 322022 krooni. Ka tekkis 2008 aasta lõpus ( masu, Venemaa turu ärajäämine, avarii veokiga) maksuvõlg, mille kohta Helme Transport taotles ajatamist 31.01.2009 a. ning sai seda üheks aastaks. 2009.a. majandusaasta tulemusena sai ettevõte kahjumit – 816031 krooni. Kahjuks ei suutnud äriühing ka viimaseid makseid maksuhaldurile tasuda kuna veoteenuste turul valitses raske olukord. 2010 jaanuaris alustati koondamistega. Maksuvõla ajatamiseks küsiti suuliselt uut ajatamist, aga selleks nõuti lisatagatist, mida Helme Transpordil polnud kusagilt võtta. 2010.a. majandusaasta kahjumiks kujunes 2 656 344 krooni, millest 1 721 259 krooni oli põhivara müügist saadud kahjum. 2010.a aastal sattuski ettevõte likviidsuskriisi kuna ära oli kulutatud eelnevate perioodide kasum ja liisingu nõudel tuli võõrandada autopark. Selle tulemusena jällegi suurenes hüppeliselt käibemaksuvõlg. 2010.aastal blokeeriti maksuhalduri nõudel ettevõtte pangakontod. 2011.a. ettevõtte tegevus sisuliselt peatus. Kuni käesoleva ajani on juhatus otsinud võimalusi leidmaks investorit, kes finantseeriks ettevõtte taaskäivitamist kuna sidemete tõttu Euroopa Venemaa suunal oleks võimalik olnud ettevõte uuesti käivitada. Ka on osanik finantseerinud ettevõtet taaskäivitamiseks isikliku rahaga kokku 21038 eurot, millest on tasutud ka maksuvõlga kokku summas 3628.43 (periood 18.05.2011 kuni 03.07.2012.a.). Antud asjaoludest tulenevalt, kuna lisavahendeid ei ole õnnestunud kaasata, on äriühing muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ettevõttel on kohustusi teadaolevate võlausaldaja ees kokku summas 82769.23 euri (s.h. maksuvõlg 41860.53 eurot ja intressid 17967.75 eurot). Ettevõte ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja on püsivalt maksejõuetu. 15.10.2012.a. määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. 22.10.2012.a. on ajutine haldur esitanud ajutise pankrotihalduri aruande, mille kohaselt on Helme Transport OÜ-l kohustusi vähemalt 82 900€ ja teadaolevate varade väärtus on kuni 274,11€. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Helme Transport OÜ pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu ning välja mõista Helme Transport OÜ-lt välja pankrotihalduri kasuks ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks kokku 1693,81 eurot vastavalt kulude aruandele. 23.10.2012.a. toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning leidis, et pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti kuni 3000 eurot. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 23.10.2012.a. määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning avaldas 23.10.2012 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest.

Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumise kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 274,11 eurot, võlgniku kohustuste suuruseks on kokku 82 900 eurot. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla pankrotikuritegu või raske juhtimisviga kuna juhatuse ei ole õigeaegselt esitanud kohtusse pankrotiavaldust, on võõrandanud äriühingule kuuluvat vara ning tasunud saadud vahenditega lähikondsetele laenukohustusi ja on eelistanud lähikondseid teistele võlausaldajatele. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1200 eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks 97,81 eurot. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi (arvestusega 1 tund = 80 eurot). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 1200 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 97,81 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes, päringute ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku seaduslik esindaja Urmas Helme on teatanud, et