Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-29611

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 8. novembril 2012. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-12-29611

Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ning õigusabikulud summas 95,87 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates hageja õigusabikulud summas 95,87 eurot põhjendatud ning tuleb kostjatelt välja mõista. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude 152,18 euro rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisel lähtunud eeltoodud sätte nõudest, mille kohaselt saab kohus hagiavalduse rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagiavalduses on hageja palunud kostjatelt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud, mis koosnevad kostjatele saadetud võla sissenõudmiskirjade, lepingu ülesütlemishoiatuste ja lepingu ülesütlemisavalduste saatmise kuludest summas 152,18 eurot. Hageja ning krediidisaaja (kostja I) vahel viimase kokkuleppe sõlmimise ajal, s.o 05.05.2009, kehtinud BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimuste S p 5.3 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Üldtingimuste S p 6.7 järgi on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Need tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Asja materjalide põhjal on krediidilepingu üldtingimused käsitletavad hageja tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 mõttes. Krediidilepingu ja täiendavate kokkulepete sõlmise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 1 redaktsiooni järgi tuli lugeda tühiseks tüüptingimust, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Seejuures loetakse VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus,

2-12-29611 mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS §-st 44 tuleneb, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohtu hinnangul on ka praegusel juhul BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimuste S punktid 5.3 ja 6.7 kostjaid ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 mõttes ning tühised VÕS § 42 lg 1 järgi, sest nende kohaldamisel puudub kostjatel (krediidisaajal ja käendajal) vähemalt osaliselt võimalus tõendada hageja kui tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust seoses krediidilepingu ülesütlemisega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 407 lg-st 1, leiab kohus, et hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks ei ole hagiavalduses toodud asjaoludel piisavalt õiguslikult põhjendatud ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on kostja II kui käendaja vastutus piiratud 6 949,05 euroga (t lk 41). Seega tuleb kohtul kooskõlas VÕS § 142 lg-ga 3 vastavas ulatuses käendaja vastutust piirata. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 98% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostjate kanda. Kuna kostjad asja materjalidest nähtuvalt ühtegi menetlustoimingut teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 485,95 eurot (s.o 495,87 eurost 98%). Kostjad vastutavad kulude eest TsMS § 165 lg 3 järgi solidaarselt. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.