Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 rahuldas viivisenõude 9467,46 eurot ületavas osas, st mõistis välja viivise protsendina alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude kohase täitmiseni, samuti menetluskulude jaotuse osas.

2(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009

Lepingu lisa 2 kohaselt pidi hageja paigaldama jaotuskilbid ajavahemikul 07.09.2010 25.09.2010. Kostjast tulenevalt ei olnud hagejal võimalik kokkulepet tähtaegselt täita. Lepingu lisa 2 kohaselt oli pistikupesade sisude paigaldamiseks ette nähtud 48 ja katete paigaldamiseks 31 päeva. Seda kohustust ei olnud hagejal võimalik tähtaegselt täita. Hageja leidis, et ei ole mõeldav, et pistikupesad ja katted paigaldatakse enne pistikupesi ümbritsevate pindade värvitööde lõpetamist. Väär on kostja väide, et pistikupesad on võimalik paigaldada, kui on olemas juhtmed ja vastav auk seinas. 22.09.2010 ja 29.09.2010 töökoosolekute protokollidest nähtuvalt puudus elektripistikute paigaldamiseks vajalik tööfront. Hageja teatas, et pistikute paigaldamise aeg on kaks nädalat peale tööfrondi kättesaamist, nõustudes vähendama ajagraafikus ettenähtud aega. 13.10.2010, 21.10.2010 ja 27.10.2010 töökoosolekute protokollidest nähtuvalt puudus hagejal nimetatud kuupäevadel vajalik tööfront. Pistikupesade paigaldamiseks vajalikud siseviimistlustööd lubati lõpetada 01.12.2010. Vastavalt kostja puuduste nimekirjadele oli hageja 15.12.2010 suurema osa ja 21.12.2010 kõik pistikupesad paigaldanud. Hageja ei nõustunud, et mahajäämust pistikupesade tähtaegsest paigaldamisest süvendas hageja suutmatus kiirelt kooskõlastada lisapistikupesad. Kuna leping ei näinud ette lisapistikupesade pakkumuste esitamise või kooskõlastamise korda, ei ole lisatööde arvestamine hageja lepingujärgsete kohustuste hindamisel põhjendatud. Lisapistikupesadega seonduva käsitlemine kinnitab, et kostja võlgneb hagejale lisapistikupesade eest 1 207,93 eurot. Kuna hageja on kohustused lepingut rikkumata täitnud, peab kostja tasuma nii lepinguliste kui lisatööde eest. 29.11.2010 väljastas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud inspekteerimisasutus objekti elektripaigaldistele nõuetekohasuse tunnistuse, mis tõendab, et hageja teostas tööd vastavalt kehtivatele nõuetele. Hageja täitis kõik lepingus ettenähtud kohustused hiljemalt 20.12.2010. Kostja hinnangul lõpetas hageja tööd 13.12.2010. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale töö lepingukohase teostamise eest 48 999 eurot (766 680 krooni), lisandub käibemaks 20%, kokku 58 798,80 eurot. 02.09.2010 esitas hageja täiendava hinnapakkumise pistikupesade lisamise ja ümbertõstmise kohta summas 1 207,93 eurot (18 900 krooni), 26.11.2010 hinnapakkumise ventilatsioonipumpade kaabelduse kohta summas 281,85 eurot (4 410 krooni) ja 16.12.2010 hinnapakkumise kahe lisapistikupesa paigaldamise kohta summas 92,03 eurot (1 440 krooni). Lepingu p 4.2 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma üks kord kuus peale tööde vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist lepingu p 5.14 järgi. Tulenevalt lepingu p-dest 4.3 ja 5.14 oli hagejal õigus esitada arve, kui kostja oli akti aktsepteerinud või polnud selle kohta 5-päeva jooksul vastuväidet esitanud. Lepingu p 4.3 kohaselt kohustus kostja tasuma arve 30 päeva jooksul arve saamisest. Kostja jättis tasumata hageja vahearved: 30.09.2010 arve nr 10652 summas 494,68 eurot (7 740 krooni) tasumise tähtajaga 30.10.2010. Kostja soovist lähtuvalt hageja arvel kajastatud tööde kohta akti ei koostanud. Kostja aktsepteeris arvel kajastatud tööd arve allkirjastamisega. 30.11.2010 arve nr 10805 summas 18 748,23 eurot (293 346 krooni) tasumise tähtajaga 30.12.2010. Kostja aktsepteeris arvel kajastatud tööd, sh nii lepingujärgsed tööd kui vastavalt 02.09.2010 ja 26.11.2010 hinnapakkumistele teostatud tööd, 2010. novembris teostatud tööde akti nr 4 allkirjastamisega. Nimetatud arve alusel tasus kostja 06.02.2011 hagejale 8 748,23 eurot (136 880 krooni). 27.12.2010 lisatööde arve nr 10862 summas 92,03 eurot (1 440 krooni) tasumise tähtajaga 26.01.2011. Kostja aktsepteeris arvel kajastatud tööde hinnapakkumist 16.12.2010.

3(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 Lepingu p 4.5 kohaselt pidi lõpparveldus toimuma 30 päeva jooksul tööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest, nõuetekohase tehnilise- ja täitedokumentatsiooni üleandmisest, ehitise teenindavale personalile koolituse läbiviimisest ja lepingukohase garantiiperioodi tagatise esitamisest. 20.12.2010 esitas hageja kostjale e-kirja teel ja tähitud kirjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti koos arvega nr 10859 summas 11 504,10 eurot (180 000 krooni). Kostja lõppakti ei allkirjastanud ja esitas 17.11.2010 tasaarvestusteate, milles möönis, et hageja lõpetas lepingujärgsed tööd 13.12.2010 ja hagejal on lepingujärgsete tööde teostamise lõpetamisest tulenev nõue summas 11 504,10 eurot (180 000 krooni). Kuna lepingu p 4.5 kohaselt toimub lõpparveldus pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamist, nõustus kostja lõpparve tunnustamisega kõikide eelnevate arvete töödega. Kostjal on tasumata arveid kokku 22 090,81 euro (345 646 krooni) ulatuses. Tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et kostja ei allkirjastanud töö üleandmise - vastuvõtmise lõppakti. Kuna kostja tööle 5 päeva jooksul vastuväiteid ei esitanud, tuleb töö vastuvõetuks lugeda tulenevalt lepingu p-st 5.14. Soovides tasaarvestada oma nõuet, tunnistas kostja, et võlgneb hagejale lõpparvest tuleneva summa. Seega oli kostja tööd tasaarvestusavaldust esitades vaikimisi vastu võtnud, nii lepingu p 4.5 kui kostja seisukohtade kohaselt sai hageja lõpparve muutuda sissenõutavaks pärast tööde vastuvõtmist. Kostja kontrollis objektil esinevaid puudusi 21.12.2010, mil ta pidi saama töö lepingutingimustele mittevastavusest teada. Ainukesed puudused, mille eest kostja hagejat vastutavaks pidas, oli kahes ruumis „Exit“ tule vilkumine ja ühe elektripliidi kaabelduse puudumine. Hageja kõrvaldas puudused nädala jooksul nendest teadasaamisest. Kostja esitas edasised nõuded puuduste kõrvaldamise kohta pahatahtlikult, soovides vältida tasu maksmist summas 22 090,81 eurot. Ka väidetavate puuduste esinemisel ei oleks põhjendatud võlgnevuse tasumata jätmine. Kuna hagejal ei olnud võimalik kokkulepitud töid lepingus ettenähtud tähtajal teostada, tekkis hagejal täiendav kahju. Hageja pidi lepinguliste kohustuste täitmiseks tagama tööjõu kohaloleku objektil nii lepingus sätestatud ajal kui pärast lepingus ettenähtud tähtaega ja kandma seetõttu täiendavaid tööjõukulusid. Hagejal tekkis perioodil 11.10.2010 - 20.12.2010 täiendavate tööjõukulude tõttu kahju kokku 6 667,14 eurot (104 318 krooni), millest projektijuhi täiendavad tööjõukulud 1 387,27 eurot (21 706 krooni) ning töötajate tööjõukulud 5 279,87 eurot (82 612 krooni). Samuti tingis tööde pikemaajalisem teostamine lisaks lepingu maksumusse arvestatud summale täiendavaid kütusekulusid. Hagejal tekkis täiendavate kütusekulude tõttu kahju kokku 717,86 eurot (11 232,11 krooni). Tulenevalt asjaolust, et tööd teostati Põlvas, kus puudusid töötajate majutamiseks vajalikud tingimused, oli hageja sunnitud kandma täiendavaid majutuskulusid ja hagejal tekkis perioodil 11.10.2010 - 20.12.2010 täiendavate majutuskulude tõttu kahju kokku 579,46 eurot (9 066,67 krooni). Kostja vastuvõtuviivituse tõttu tekkis hagejal täiendavate tööjõu-, kütuse- ja majutuskulude näol kahju kokku 7 964,46 eurot (124 616,78 krooni), mille hüvitamise kohustus tuleneb VÕS § 652 lg-st 1. Kui kostja oleks taganud hagejale kohustuste täitmiseks vajalikud tingimused kooskõlas lepinguga, ei oleks hagejal nimetatud kahju tekkinud. Seega on tekkinud kahju kostja tegevusega VÕS § 127 lg 4 kohaselt nõutavas põhjuslikus seoses. Kostja pidi vastuvõtuviivitusse sattudes sellega põhjuslikus seoses olevaid hageja negatiivseid tagajärgi ette nägema. Kostja töötasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks vastavalt lepingu p-le 4.2. Kostja aktsepteeris 30.09.2010 arvet nr 10652, 30.11.2010 arvet nr 10805 ja 27.12.2010 arvet nr 10862 ja nendel kajastatud tööd. Kostja arveid tasunud ei ole, samuti ei ole kostja tasunud

4(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 20.10.2010 lõpparvet nr 10859. Asjaolu, et kostja ei allkirjastanud töö üleandmisevastuvõtmise lõppakti, ei mõjuta lepingujärgsete tööde teostamise eest tasumise kohustust. Kostja pahatahtlikku lõppakti allkirjastamisest hoidumist hageja mõjutada ei saa. Hageja poolt tööde teostamisega on kostja kohustus töötasu maksta muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 tähenduses. Kuivõrd kostja kokkulepitud tähtajaks tasu ei maksnud, rikkus ta hageja ees lepinguga võetud töötasu maksmise kohustust ja peab hagejale töötasu maksma VÕS § 108 lg 1 ja § 637 lg 3 ja 4 alusel. Kui kostja viivitab lepingus sätestatud tasu maksmisega, on hagejal lepingu p 7.7 kohaselt õigus nõuda viivist 0,25% päevas kuni arve tasumiseni. Kostja viivisevõlg 31.03.2011 seisuga oli 5 089,17 eurot (79 628,21 krooni). 17.01.2011 esitas kostja leppetrahvi nõude tuginedes asjaolule, et vastavalt lepingule pidi hageja tööd lõpetama hiljemalt 10.10.2010, kuid reaalselt lõpetati tööd 13.12.2010 ning tasaarvestamise avalduse, milles rakendas lepingu p-le 7.5 viidates leppetrahvi summas 5 880,75 eurot (92 013,68 krooni) ja teatas, et tasaarvestab leppetrahvinõude tasumisele kuuluva summaga 11 504,10 eurot (180 000 krooni). Peale tasaarvestamist võlgnes kostja hagejale 5 623,36 eurot (87 986,4 krooni), ka seda summat ei ole tasutud. Hageja leppetrahvinõuet ei tunnistanud, kuna sellel puudub õiguslik alus. Kostja saab leppetrahvi nõuda üksnes juhul, kui tööde valmimine oleks tingitud hageja lepingust tulenevate kohustuste rikkumisest. Kuna lepingu täitmine viibis kostja kui tellija vastuvõtuviivituse tõttu, ei vastuta hageja töövõtjana töö tegemise tähtaja ületamise eest ja kostja ei saa nõuda leppetrahvi viivituse tõttu, mille ta ise põhjustas. Seega ei ole kostjal õigust hageja nõuet enda leppetrahvi nõudega tasaarvestada ja kostjal tuleb maksta töö eest kokkulepitud tasu. Kostja vastuväited

5(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 see tingitud hagejast tulenevatest asjaoludest, kuivõrd hageja hilines freesimistöödega ja juhtmestiku paigaldamisega, mis omakorda tingis muude töödega hilinemise. Täiendavate tähtaegade andmine pistikupesade ja sisude paigaldamiseks on käsitletav kostja vastutulekuna hagejale, mitte hageja vastutulekuna kostjale, nagu hageja ekslikult väitis. Kostja oli seisukohal, et viivitus oli tingitud hagejast ja hageja vastutab täitmisega hilinemise eest. Kuivõrd hageja töödes esinevad puudused ja sellest tulenevalt ei ole kostja allkirjastanud tööde üleandmise - vastuvõtmise lõppakti, ei ole kostja töid vastu võtnud ning hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Reeglina tuleb tasunõude sissenõutavaks muutumisel lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö üleandmise - vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta tööd vastu võtnud. Väär on hageja seisukoht, et tööde teostamise eest tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et kostja ei allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise lõppakti. Kostja ei allkirjastanud lõppakti põhjendatult, kuna hageja ei täitnud kõiki lepingus ettenähtud kohustusi ning rikkus lepingujärgseid kohustusi (töödes esinevad puudused) ning sellest tulenevalt ei ole kostja töid vastu võtnud. Asjaolu, et kostja 17.01.2011 kirjas nõustus hageja lõpparvega, ei tähenda automaatselt, et kostja nõustus tööde vastuvõtmisega ja loobus seeläbi võimalikest pretensioonidest. Kirjas juhtis kostja hageja tähelepanu asjaolule, et kostja ei loobunud ega piiranud talle hageja vastu lepingust või seadusest tulenevaid õigusi, samuti ei loobunud kostja tuginemast asjaoludele ja argumentidele, millele viidatud kirjas otseselt ei tuginetud. Kostja võis kirjas küll möönda, et hageja on lõpetanud lepingujärgsed tööd 13.12.2010, kuid vastavat mööndust ei saa tõlgendada kostja tööde aktsepteerimise ja pretensioonidest loobumisena. Hageja viivisenõude aluseks olev rahaline kohustus ehk töövõtulepingujärgne tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning hagejal puudub õigus viivist nõuda. Kostja rakendab VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õigust keelduda kohustuste täitmisest ja peatab lepingujärgselt ning vastavalt arvetele nr 10652 (summas 7 740 krooni), nr 10805 (summas 293 346 krooni, millest kostjal on tasumata 156 466 krooni) ja nr 10862 (summas 1 440 krooni) tasumisele kuuluva töötasu maksmise hagejale kuni puuduste likvideerimiseni. Kui kohus leiab, et lõpparve nr 10859 alusel maksmisele kuuluv summa 180 000 krooni on muutunud sissenõutavaks, rakendab kostja VÕS § 111 lg-s 1 sätestatud õigust keelduda oma kohustuste täitmisest ning peatab nimetatud arve alusel tasumisele kuuluva summa maksmise hagejale kuni puuduste likvideerimiseni hageja poolt. Juhul kui viivise kohaldamiseks oleks alus, tuleks nõutud viivise summat pidada ülemäära suureks ja vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 vähendada. Tegemist on ebamõistlikult suure viivisega (91,25% aastas), mis ei ole proportsionaalne tema kompensatsioonilise ja kahju vähendava eesmärgiga ning selle rakendamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjendatud viivise suuruseks (üksnes juhul, kui kohus peaks leidma, et viivisenõue on põhjendatud) on 18% aastas (ca 0,05% päevas). Kostja ei tunnistanud hageja kahju hüvitamise nõudeid, kuivõrd kostja ei olnud vastuvõtuviivituses VÕS § 652 lg 1 ja VÕS § 119 järgi, s.t. lepingujärgse tähtaja ületamine oli tingitud hagejast. Kahju hüvitamise kui õiguskaitsevahendi rakendamiseks puudub alus, kui rikkumise on põhjustanud isik, kes nõuab kahju hüvitamist. Hageja tugines kahju hüvitamise nõuete osas põhjendamatult ja alusetult kostja vastuvõtuviivitusele. Lepingujärgse tähtaja ületamine ei olnud tingitud kostjast, vaid põhjustatud hageja poolt. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et leppetrahvi nõue on alusetu, kuna lepingu p 7.5 alusel esitatud leppetrahvi nõude tekkimise eeldus (hagejapoolne viivitamine hagejast tingitud asjaoludel) ei ole täidetud. Vaidlust ei ole selles, et lepingujärgsed tööd valmisid hiljem

6(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 (20.12.2010), kui lepingus kokku lepitud 10.10.2010. Kuivõrd lepingu täitmine viibis hageja tõttu, vastutab hageja tööde tegemiseks ettenähtud tähtaja ületamise eest. Kostjal on õigus nõuda leppetrahvi vastavalt lepingu p-le 7.5 lepingu lõpptähtaja ületamisel 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest ehk alates 10.10.2010 - 20.12.2010, summas 268 338 krooni. Juhul, kui kohus leiab, et lõpparve nr 10859 alusel tasumisele kuuluv summa on muutunud sissenõutavaks ja kostjal puudub kinnipidamisõigus arvete nr 10652, nr 10805 ja nr 10862 alusel tasumisele kuuluvate summade osas, tasaarvestab kostja vastavalt lepingu p-le 4.6 ja VÕS § 197 lg-le 1 leppetrahvi nõude summas 268 338 krooni kohtu poolt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summaga nende kattuvas ulatuses. Olukorras, kus hageja teostatud elektritöödes esinesid puudused, millest enamus moodustab vajakajäämised elektritööde funktsioneerimises ning võttes arvesse teostatud tööde iseloomu, ei ole mõeldav käsitleda mh seadmete mittetöötamist, ebaolulise puudusena. Puudused esinesid ka teostusjoonistes, mis moodustasid olulise osa hageja tööülesannetest. Juhul, kui kohus laiab, et hageja 20.12.2010 lõpparve alusel maksmisele kuuluv summa on muutunud sissenõutavaks, rakendab kostja VÕS § 111 lg-s 1 sätestatut, keeldub tasu maksmast kuni hageja on töödes esinevad puudused täielikult likvideerinud. Hageja esitatud arvete osas märkis kostja, et ta on kätte saanud arved kogusummas 30 252,33 eurot, millest on pärast hagi esitamist tasunud 12 623,35 eurot ning tasumata on 8 880,75 eurot. Esimese astme kohtu otsus

1)

Maakohus tuvastas, et: 19.07.2010 sõlmisid hageja kui töövõtja ja kostja kui tellija töövõtulepingu nr 205-7, mille p 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama Põlva lasteaias Mesimumm ja Roosi koolis järgmisi rekonstrueerimistöid: kogu hoone elektritööde teostamine, tööks vajalike materjalide, vahendite ja valgustite tarnimine, teostusjooniste koostamine, nõuetekohaste kontrollmõõdistuste teostamine; p 3.1 ja 3.2 järgi pidi töö teostamine algama hiljemalt 26.07.2010 ning lõppema 10.10.2010. Töö teostamisel juhinduvad osapooled töö teostamise ajagraafikust, mis on lepingu lisaks nr 2; vastavalt lepingu p 4.1 kohustus kostja tasuma hagejale töö lepingukohase teostamise eest 48 999 eurot (766 680 krooni), millele lisandub käibemaks 20%, kokku 58 798,80 eurot; p 4.2 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma üks kord kuus peale tööde vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist lepingu p 5.14 järgi; p 4.3 kohaselt kohustus kostja tasuma arve kolmekümne päeva jooksul arvates arve saamisest; lähtuvalt p-st 4.5 pidi hageja ja kostja lõpparveldus toimuma 30 päeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest, nõuetekohase tehniliseja täitedokumentatsiooni üleandmisest, valminud ehitist teenindavale personalile koolituse läbiviimisest ja lepingukohase garantiiperioodi tagatise esitamisest; tulenevalt p 5.2 kõik materjalid ja seadmed, mis ei ole lepingu ja selle lisadega määratud, tuleb eelnevalt tellijaga kooskõlastada; p 5.14 sätestab, et töövõtjal on õigus esitada arve, kui tellija on aktsepteerinud akti või selle osa või pole 5-päevase tähtaja jooksul oma vastuväiteid esitanud; p 7.7 kohaselt kui tellija viivitab tasu maksmisega vastavalt lepingus sätestatule, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,25% päevas kuni arve tasumiseni;

7(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 kostja teostas rekonstrueerimistöid riigihanke nr 117337 raames 20.05.2010 sõlmitud hankelepingu alusel, mille täitmise tähtaeg oli 31.10.2010; 3) vastavalt lepingu lisaks 2 olevale töö teostamise ajagraafikule oli hagejal valgustite paigaldamiseks ette nähtud 28 päeva, jaotuskilpide paigaldamiseks 15 päeva, pistikupesade sisude paigaldamiseks 48 päeva ja katete paigaldamiseks 31 päeva. Lisa 2 järgi pidi hageja lõpetama kaabelduse seintes 15.09.2010 ja kõikide tööde üleandmine pidi toimuma hiljemalt 25.10.2010; 4) lepingu lisa nr 6 p 4 kohaselt projektist erinevad materjalid oli alltöövõtja kohustatud enne tellimist töövõtjaga ja projekteerijaga kooskõlastama, p 18 kohaselt kuulus töövõttu valgustite paigaldus, mille tehnilised ja muud näitajad on vähemalt samaväärsed projektis pakutule; 5) 12.08.2010 alltöövõtjate töökoosoleku protokolli p 3.6 kohaselt kohustus hageja esitama kostjale kooskõlastamiseks valgustite tüübid hiljemalt 17.08.2010; 6) 19.08.2010 töökoosoleku protokollist nähtuvalt hageja kohustus esitama kostjale valgustite tüübid kooskõlastamiseks hiljemalt 25.08.2010 ja tarnima elektrikilbid hiljemalt 22.09.2010 ning ühendama need 30.09.2010; 7) 24.08.2010 saatis hageja esindaja A. Allmann kostja esindajatele e-kirjaga asendatud valgustite pildid; 8) 25.08.2010, 01.09.2010, 08.09.2010 ja 15.09.2010 töökoosolekute protokollidest nähtuvalt hageja kohustus tarnima elektrikilbid hiljemalt 22.09.2010 ja ühendama need 30.09.2010; 9) 30.08.2010 - 15.09.2010 paigaldas hageja nähtuvalt objekti ehituspäevikust kaableid A ja B korpuses; 10) 30.08.2010 teavitas hageja esindaja A. Allmann kostja esindajaid, et oleks vaja asendatud valgustite kinnitust, et need tellida. Tellimise täitmine võtab aega 6 nädalat; 11) 01.09.2010 alltöövõtjate töökoosoleku protokolli nr 4 p-st 3.1 nähtub, et freesimistööd 1 korrusel A ja B korpustes tuli lõpetada 30.08.2010, kuid jäid lõpetamata. Uus tähtaeg oli 02.09.2010; 12) 01.09.2010 pöördus hageja e-kirjaga põhiprojekteerija poole, et viimane kooskõlastaks asendusvalgustid tehniliste näitajate poolelt. 02.09.2010 lubas põhiprojekteerija J. T OÜ-st Joonwerk kooskõlastada hageja pakutud asendusvalgustid tingimusel, et hageja teeb vajalikud valgusarvutused uute valgustitega ja tagab valgustatuse ruumides vastavalt kehtivatele normidele; 13) 02.09.2010 esitas hageja kostjale hinnapakkumise lisapistikupesade ja pistikupesade muutmise kohta summas 1 207,93 eurot (18 900 krooni); 14) 03.09.2010 saatis hageja esindaja A. Allmann kostjale e-kirja teel valgustugevuse arvutused asendusvalgustitega; 15) 06.09.2010 teatas tellija sisekujundaja K. T hageja esindajale A. Allmannile, et asendatud valgustitest tahvlivalgusti, V8, V9 ja V12-V15 on vastuvõetavad, V1, V3, V6, V7 ja V10 mitte; 16) 06.09.2010 küsis hageja esindaja A. Allmann kostja esindaja D. Innole saadetud e-kirjas, kas ta võib asendusvalgustid ära tellida, tema jaoks on sisekujundaja jutt väga segane, kuid valgustid tuleks juba ära tellida; 17) 06.09.2010 vastas kostja esindaja D. Inno hageja esindajale, et kui osa valgustitega on ebakõla, siis tuleks kiiresti sisekujundajaga ära klaarida, kes peab andma heakskiidu; 18) 08.09.2010 alltöövõtjate töökoosoleku protokolli nr 5 p-st 3.6 nähtuvalt tuli hageja poolt kaabeldus kipsseintes C korpuses 1 korrusel lõpetada 08.09.2010, kuid oli lõpetamata. Hageja lubas lõpetada tööd 14.09.2010; 19) 10.09.2010 e-kirjaga saatis hageja kostjale kooskõlastamiseks nimekirja asendatud valgustitest, millega sisekujundaja oli nõus ja küsis, kas võib need ära tellida, valgustite 2)

8(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 tarne on 4 - 5 nädalat. Hageja märkis, et sisekujundaja soovis tunnetustoas B108 timmerdavat valgustust, mis läheks maksma 2 000 + 20%. Kui see töösse läheb, oleks vaja seda kiiresti teada, sest juhtmed tuleb välja vahetada; 20) 20.09.2010 teavitas hageja esindaja A. Allmann kostja esindajat D. Innot, et soovib valgustite kooskõlastust, et need ära tellida. Kui 20.09.2010 ära tellib, on valgustid üleval 30.10.2010. Kuna valgustite kooskõlastus on viibinud, ei saa hageja lepingulisi töid lõpetada vastavalt lepingule 10.10.2010. Samuti esitas pakkumise lisapistikupesade kohta; 21) 22.09.2010 ja 29.09.2010 töökoosoleku protokollidest nähtuvalt teatas hageja, et valgustite tarneaeg on neli nädalat nende kooskõlastamise kuupäevast ja paigaldus kaks nädalat nende tarnimisest. Valgustid kooskõlastab tellijaga kostja (peatöövõtja). 29.09.2010 töökoosolekul kohustus hageja ühendama elektrikilbid hiljemalt 30.09.2010, v.a. elektrikilbid ruumides C118 ja C130, kus elektrikilbid paigaldatakse 06.10.2010. 22.09.2010 ja 29.09.2010 töökoosolekute protokollidest nähtuvalt elektripistikute paigalduse aeg on 2 nädalat peale tööfrondi saamist, millest teavitab peatöövõtja (hageja), andes graafiku ruumide kaupa; 22) 27.09.2010 - 08.10.2010 nähtuvalt ehituspäevikust toimus kipsšahtide ehitus 2. korrusel ning perioodil 11.-15.10.2010 B korpuses 1. korrusel; 23) 28.09.2010 e-kirjas teavitas tellija kostjat asendusvalgustitega seonduvatest probleemidest ja märkustest, mille kostja edastas samal päeval hagejale, paludes tellija märkuste osas kommentaare ja lahendusi. 30.09.2010 vastas hageja tellija kirjale, mille kostja edastas koheselt tellijale; 24) 29.09.2010 töökoosoleku protokolli p 2.2.-2.4. nähtuvalt kohustus kipsitööde alltöövõtja Etnika OÜ lõpetama kipsšahtide ehituse peale tuletõkketööde lõpetamist, kipsseinte ja šahtide ehituse ruumides A204, A208, A213, A218 05.10.2010 ja alustama kipsšahtide ehitust B korpuses 1 korrusel 05.10.2010; 25) 30.09.2010 esitas hageja kostjale arve nr 10652 summas 494,68 eurot (7 740 krooni) tasumise tähtajaga 30.10.2010 selgitusega “Ehitusaegne elektripaigaldise väljaehitamine sept.10”. Arvel kajastatud tööde kohta akti ei koostatud. Kostja on arve allkirjastanud; 26) 04.10.2010 teatas kostja esindaja D. Inno e-kirja teel hageja esindajale A. Allmannile, et kõik kilbid ei ole paigaldatud ja ühendatud, millele vastas A. Allmann, et kilbid on objektil ja tuli paigaldada 30.09.2010, tööfront puudub kahe kilbi paigaldamiseks, mille peaks tagama kostja; 27) 06.10.2010 töökoosoleku protokollist tulenevalt kohustus hageja paigaldama elektrikilbi ruumis C130 12.10.2010. Kipsitööde alltöövõtja Etnika OÜ kohustus lõpetama kipsšahtide ehituse 12.10.2010 ja kipsšahtide ehitust B korpuses 1 korrusel tuli alustada 13.10.2010; 28) 11.10.2010 saatis kostja tellijale e-kirja, milles palus formuleerida, millist täiendavat informatsiooni on vaja asendusvalgustite tehnilise poole kohta. 11.10.2010 vastas tellija kostjale, et hageja pakutud asendusvalgustid on aktsepteeritavad üksnes tingimusel, et hageja teeb vajalikud nõuetekohased valgusarvestused uute valgustitega ja tagab valgustuse ruumides ning esitab vastava arvutuse põhiprojekteerijale. Kostja edastas eelviidatud kirjavahetuse hagejale; 29) 11.10.2010 - 23.10.2010 teostas ehitustööde päeviku kohaselt kostja alltöövõtja SPT Betoon OÜ C korpuse seinte plaatimist; 30) 11.10.2010 - 03.12.2010 teostasid ehitustööde päeviku kohaselt kostja alltöövõtjad SPT Betoon OÜ ja Giraldo OÜ A ja B korpuse 1. ja 2. korruse seinte viimistlustöid. 11.10.2011 töötas kostja objektil lisaks hageja töötajale veel 53 alltöövõtjate töölist, teostades töid: objekti koristamine; radiaatorite paigaldus 1 ja 2 korrusel; seinte viimistlus B korpuses 1 korrusel, seinte plaatimine C korpuses; rõdu ja akna rinnatiste ehitus C korpuse katusel; kipssirmide ehitus A ja B korpustes, kipsšahtide ehitus B korpuses 1

9(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 korrusel; ventilatsioonitorustike paigaldus A korpuses 2 korrusel; seinte viimistlus A korpuses 1 ja 2 korrusel; tänavakivide paigaldus teljele A.3; 31) 13.10.2010 saatis kostja hagejale e-kirja, mille kohaselt tellija tingimus asendusvalgustite kooskõlastamiseks on hageja poolne vajalike valgusarvestuste tegemine uute valgustustega ja selle esitamine põhiprojekteerijale. 15.10.2010 saatis hageja kostjale valgustite ja valgustatuse arvutuste kooskõlastused; 32) 13.10.2010, 21.10.2020 ja 27.10.2010 töökoosolekute protokollidest nähtuvalt elektripistikute sisude paigaldus on lõpetatud ruumides, kus seinad olid ühekordselt värvitud, ülejäänud pistikute sisud paigaldatakse peale ruumide ühekordset värvimist 29.10.2010; 33) 15.10.2010 saatis kostja tellijale valgustite ja valgustatuse arvutuste kooskõlastused, kes teatas 18.10.2010 kostjale, et kui projekteerija leiab, et pakutud valgustid vastavad projektlahendusele ja tagavad vajaliku valgustugevuse, siis tellija ei tee takistusi. 18.10.2010 teatas hageja, et tellib valgustid ära; 34) 01.11.2011 töötas kostja objektil lisaks kostja töötajatele veel 59 alltöövõtjate töölist, teostades sh kipssirmide ehitust A ja B korpustes, kipsšahtide ehitust B korpuses 1 korrusel, seinte viimistlust B korpuses 1 korrusel ja A korpuses 1 ja 2 korrusel ning seinte plaatimist C korpuses; 35) 03.11.2010 ja 10.11.2010 töökoosoleku protokollidest nähtuvalt nõustus hageja lõpetama valgustite paigalduse hiljemalt 22.11.2010. Alltöövõtjate STP Betoon OÜ ja Giraldo OÜ poolt värvimistööd lõpetamata; 36) 17.11.2010 ja 24.11.2010 töökoosoleku protokollidest nähtuvalt olid alltöövõtjate STP Betoon OÜ ja Giraldo OÜ poolt värvimistööd lõpetamata. Kostja lubas valgustid paigaldada hiljemalt 23.11.2010 ja kõik tööd lõpetada hiljemalt 26.11.2010; 37) Ehitustööde päeviku kohaselt toimus ehitusobjektil 22.11.2010 „välisseinte armeerimine telgedel 1, 2 ja 16, soojustuse paigaldus teljel A“; 23.11.2010 „välisseinte armeerimine telgedel 1,2,16 ja A, seinakruntimine teljel K“; 24.11.2010 „välisseinte armeerimine telgedel 16 ja A, seina krohvimine teljel K“; 38) 23.11.2010 teatas hageja kostjale, et valgustite paigaldus ei lõpe 23.09.2010, kuna kõiki lagesid ei ole. Valgustite paigaldus tööd lõpetatakse kolm päeva pärast lagede viimistlustööde lõppu; 39) 24.11.2010 töökoosoleku protokollist nähtuvalt oli lõpetamata fassaadi viimistlus C korpuse sisemisel küljel ning telgedel K, I ja A. Hageja lubas valgustite paigalduse lõpetada hiljemalt 29.11.2010, ruumides, kus puudub ripplagi, paigaldatakse valgustid 3 päeva jooksul peale ripplae paigaldust. Hageja lubas kõik tööd lõpetada hiljemalt 30.11.2010, kui ei ole takistavaid tegureid. Samas kostja juhtis tähelepanu, et mitmetes kohtades on paigaldamata ja ühendamata pistikupesad, valgustid ja lülitid, kus ei ole ühtegi takistust (B ja C korpus enamasti); 40) 25.11.2010 toimus objektil ehitustööde päeviku kohaselt „välisseinte kruntimine teljel 16, välisseina krohvimine teljel K“; 26.11.2010 „välisseinte armeerimine teljel A“; 41) 26.11.2010 esitas hageja kostjale hinnapakkumise ventilatsioonipumpade kaabelduse kohta summas 281,85 eurot (4 410 krooni); 42) 29.-30.11.2010 toimus objektil ehitustööde päeviku kohaselt „välisseina armeerimine telgedel A, välisseina krohvimine teljel 16“; 43) 29.11.2010 väljastas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud inspekteerimisasutus objekti elektripaigaldistele nõuetekohasuse tunnistuse; 44) 30.11.2010 esitas hageja kostjale arve nr 10805 summas 18 748,23 eurot (293 346 krooni) tasumise tähtajaga 30.12.2010. Kostja aktsepteeris arvel kajastatud tööd, sh nii aktis märgitud lepingujärgsed tööd kui vastavalt 02.09.2010 ja 26.11.2010 hinnapakkumistele teostatud tööd (pistikupesade lisamine ja ümbertõstmine, ventilatsioonipumpade

10(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 kaabeldus), novembris 2010 teostatud tööde akti nr 4 allkirjastamisega. Nimetatud arve alusel tasus kostja 06.02.2011 hagejale 8 748,23 eurot (136 880 krooni); 45) 01.12.2010 toimus objektil ehituspäeviku kohaselt„välisseinte armeerimine telgedel A, välisseina värvimine teljel 16“; 02.12.2010 „välisseinte soojustamine telgede A/E vahel, välisseina armeerimine teljel A“; 03.12.2010 „välisseina soojustamine teljel 16 telgede A/E vahel, teljel 1 telgede A/E vahel“; 46) 06.12.2010 hageja esindaja A. Allmanni kostja esindajale saadetud e-kirjast nähtuvalt oli lõpetamata välisvalgustite paigaldus, kuna fassaade alles ehitatakse ja mõnedes ruumides laevalgustid, kus lagesid alles ehitatakse, mis aga ei takista elektripaigaldist kasutusele võtta. Need vaegtööd tehakse ära jooksvalt koos üldehitustööde valmimisega; 47) 06.12.2010 toimus objektil ehituspäeviku kohaselt „välisseina armeerimine teljel A, välisseina armeerimine telgedel 1 ja 2 A/E vahel“, 06.12.-10.12.2010 teostas ehituspäeviku kohaselt kostja alltöövõtja (SPT Betoon OÜ) B korpuses 2. korrusel seinte plaatimist; 07.12.2010 „välisseina armeerimine teljel 16 telgede A/E vahel, seina krohvimine teljel 1 A/E vahel“; 48) 07.12.2010 seisuga puuduste nimekirjast ilmneb seoses ripplagedega, mille eest on vastutav firma Elinord, 16 puudust (plaadi puudumine jne); 49) 09.12.2010 toimus objektil ehituspäeviku kohaselt „välisseina kruntimine teljel 16 telgede A/E vahel“;10.12.2010 „välisseina krohvimine teljel 16 telgede A/E vahel ja teljel B“; 50) 10.12.2010 edastas tellija kostjale Põlva Haldusteenistuse poolt avastatud puuduste nimekirja elektripaigaldise kohta; 51) 13.12.2010 viis hageja ehitist teenindavale personalile läbi koolituse; 52) 13.-15.12.2010 toimus objektil ehituspäeviku kohaselt „välisseina krohvimine teljel A“; 53) 14.12.2010 esitas hageja garantiiperioodi tagatise summas 46 000 krooni; 54) 15.12.2010 seisuga puuduste nimekirjast ilmneb seoses ripplagedega, mille eest on vastutav firma Elinord, 14 puudust (plaadi puudumine jne), elektrikilpide paigaldamisega seonduvate tööde osas, mille eest vastutav firma Koma Ehitus, pretensioonid puudusid, elektripistikud koridoris puudu (Koma Ehitus); 55) 16.12.2010 esitas hageja hinnapakkumise kahe lisa pistikupesa paigaldamise kohta summas 76,69 eurot (1 200 krooni), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 92,03 eurot (1 440 krooni); 56) 20.12.2010 esitas hageja kostjale e-kirja teel ja tähitud kirjaga tööde üleandmisevastuvõtmise lõppakti koos lõpparvega nr 10859 summas 11 504,10 eurot (180 000 krooni); 57) 21.12.2010 seisuga puuduste nimekirjas ripplagedega seonduvaid puudusi (vastutav firma Elinord) ei esinenud. Hagejaga (vastutav firma Koma Ehitus) seonduvatest puudustest oli fikseeritud kahes ruumis „exit“ tule vilkumine ning ühe elektripliidi kaabelduse puudumine; 58) 27.12.2010 esitas hageja kostjale vastavalt 16.12.2010 hinnapakkumisele lisatööde arve nr 10862 summas 92,03 eurot (1 440 krooni) tasumise tähtajaga 26.01.2011; 59) 13.01.2011 teavitas tellija e-kirjaga kostjat puudustest Roosi Kooli poolel, mille kostja edastas hagejale palvega likvideerida hiljemalt 17.01.2011 ja anda tagasisidet. 14.01.2011 vastuses kostjale lubas hageja probleemidega tegeleda 17.01.2011, mis hagejat puudutavad; 60) 17.01.2011 esitas kostja hagejale leppetrahvi nõude ja tasaarvestusteate, mille kohaselt 19.07.2010 lepinguga ettenähtud tööd lõpetati reaalselt 13.12.2010, kui lõplikult sai likvideeritud kõik puudused ning teostati koolitus. Kuna hageja lõpetas tööd 63 kalendripäeva hiljem lepinguga ettenähtust (10.10.2010), nõudis kostja leppetrahvi 92 013,68 krooni (20 kalendripäeva) ja tasaarvestas kostja poolt hagejale võlgnetava summas

11(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 180 000 krooni leppetrahviga, peale tasaarvestamist võlgneb kostja hagejale 87 986,4 krooni; 61) 25.01.2011 teavitas kostja hagejat, et puudub hageja tagasiside, kas viidatud puudused töödes on likvideeritud või mitte. 26.01.2011 e-kirjas väitis hageja, et kõik puudused on likvideeritud. 04.02.2011 teavitas kostja hagejat täiendavatest 03.02.2011 ilmnenud puudustest, mille peale hageja 07.02.2011 teatas, et ei ole põrandaküttekaabli purunemises süüdi. 18.02.2011 teavitas kostja hagejat täiendavatest puudustest, et nõude-pesumasina töölelülitamisel kaob rühmast vool, mille peale hageja teatas, et probleeme võib olla mitu (kuid oma süüd ei näinud); 62) 12.04.2011 teavitas kostja esindaja D. Inno hageja esindaja A. Allmanni, et hageja esitatud teostusjoonised on puudulikud ega vasta ettenähtud nõuetele, millele hageja esindaja vaidles vastu; 63) 19.04.2011 tasus kostja hagejale arvest 10805 summa 10 000 eurot; 64) 02.05.2011 esitas kostja hagejale täiendava nõude puuduste kõrvaldamiseks, milles juhtis hageja tähelepanu likvideerimata puudustele: 1) ruumide A103 ja A108 kööginurkade pistikupesi ning nõudepesumasinaid pole võimalik ühel ajal koos lülitada, kuna kilbi kaitsmed lülituvad koheselt välja; 2) hoone piksekaitsesüsteem ei ole töökorras, kuna osaliselt on süsteemi paigaldustööd lõpetamata ning lõplikud ühendused teostamata; 3) teljel 20 ei ole välisvalgustuse kaabeldus välisseinal teostatud normide kohaselt ning seab ohtu süsteemi toimimise ega taga ohutust; 4) ruumide B102 ja B113 ei tööta põrandaküte; 5) hageja esitatud teostusjoonised ei ole nõuetekohased, on koostaja poolt kinnitamata ning vastavat pädevust omava isiku poolt kontrollimata. Kostja andis hagejale VÕS § 114 mõttes täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva ehk kuni 07.05.2011; 65) 11.05.2011 esitas hageja vastuväited kostja 02.05.2011 nõudele, väites, et kostja väited lepingujärgsete tööde nõuetekohaselt teostamata jätmise kohta on põhjendamatud ja Põlva lasteaed Mesimumm ning Roosi kooli hoone elektripaigaldises avastatud pisipuudused ei ole takistanud objekti kasutusele võttu; 66) 24.08.2011 tasus kostja hagejale arvest 10805 summa 2 623,35 eurot. Hageja väitel seisnes valgustite paigaldamisega seonduvalt kostja vastuvõtuviivitus selles, et kostja kooskõlastas paigaldamisele kuuluvad valgustid ca 2 kuud kokkulepitust hiljem ja ei taganud tähtaegselt hagejale valgustite paigaldamiseks vajalikku tööfronti. Valgustite paigaldamiseks oli hagejal 28 päeva, töödega tuli alustada 15.09.2010 ja lõpetada tööd 20.10.2010, kuid faktiliselt lõpetas hageja tööd 15.12.2010. Asjas ei ole vaidlust, et elektrivarustuse projektiga ettenähtud valgustite asemel leppisid pooled koheselt kokku asendusvalgustite paigaldamises. Hageja tunnistaja A. Allmanni ütlustest nähtuvalt ei olnud lepingu sõlmimise ajaks lõplikult kokku lepitud, millised konkreetsed valgustid objektile lähevad. Lepingu p 5.2 kohaselt pidi hageja kõik materjalid ja seadmed, mis ei ole lepingu ja selle lisadega määratud, eelnevalt kostjaga kooskõlastama. Lepingu lisa nr 6 p 4 kohaselt tuli hagejal projektist erinevad materjalid enne tellimist kooskõlastada mitte ainult kostja vaid ka projekteerijaga. Hageja projektijuht A. Allmann informeeris kostja projektijuht D. Innot esmakordselt alles 30.08.2010, et asendusvalgustite tellimine võtab aega 6 nädalat. Kohus leidis, et jõudmaks lepinguga ettenähtud tööde teostamise ajagraafikusse oleks hageja pidanud alustama asendusvalgustite kooskõlastusprotsessi palju varem kui mitte koheselt peale lepingu sõlmimist. Lisaks lepingutingimustele võttis kohus arvesse, et hageja kui kutseline elektriettevõtja pidi arvestama, et asendusvalgustite kooskõlastamine ei ole ainult formaalne toiming ning asendusvalgustid peavad projektijärgsete valgustite ning ehitusobjekti spetsiifikaga (lasteaed, kool) sobituma. Vaatamata 12.08.2010 töökoosolekul lubatud tähtajale (17.08.2010) suutis hageja alles 24.08.2010, mil valgustite paigaldamisega seonduvate tööde alustamiseks oli jäänud 3 nädalat, esitada kostjale asendatavate valgustite pildid, mitte

12(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 asendusvalgustite tüübid ja alles 01.09.2010, mil graafikujärgse valgustite paigaldamise alguseni oli jäänud 2 nädalat, pöördus hageja elektrivarustuse põhiprojekteerija J. T poole, et viimane kooskõlastaks asendusvalgustid ka tehniliste näitajate poolelt. 02.09.2010 lubas põhiprojekteerija kooskõlastada asendusvalgustid tingimusel, et ehitaja teeb vajalikud valgusarvutused uute valgustitega ja tagab ruumides valgustatuse vastavalt kehtivatele normidele. Vaatamata sellele saatis hageja 03.09.2010 asendusvalgustite valgustugevuse arvutused ainult kostjale, mitte põhiprojekteerijale. Kuigi lepingus puudus otsene tingimus, et hageja oleks pidanud asendusvalgustid kooskõlastama ka objekti tellijaga, käitus kostja kohtu hinnangul mõistlikult, edastades hageja asendusvalgustite andmed ka tellijale ning informeerides hagejat, et kostjalt kooskõlastuse saamiseks pidi hageja saama asendusvalgustitele heakskiidu ka tellijalt, võttes arvesse, et tegemist oli lasteasutustega ja tellija sisekujundaja K. T 06.09.2010 märkuse kohaselt oli asendusvalgustite puhul tegemist töövalgustitega, mille all lapsed veedavad tunde. Seetõttu tuleb lugeda VÕS § 7 seisukohast ebamõistlikuks hageja esindaja A. Allmanni kostjale edastatud hinnangut, et tema jaoks on sisekujundaja jutt “väga segane“. Kohus leidis, et vaatamata asjaolule, et tellija sisekujundaja kõiki hageja asendusvalgusteid heaks ei kiitnud, oleks kostja pidanud hagejat mõistliku aja jooksul informeerima, kas hagejal on võimalik tellida vähemalt need asendusvalgustid, mille kohta sisekujundajal märkusi ei olnud. Kostja hagejale mingit seisukohta või informatsiooni ei esitanud, nagu ka hageja 20.09.2010 kirja suhtes, milles hageja soovis veelkord saada asendusvalgustitele kooskõlastust ja teatas, et kuna valgustite kooskõlastus on viibinud, ei ole hagejal võimalik töid vastavalt lepingule lõpetada. 22.09.2010 töökoosoleku protokollist nähtuvalt kohustus asendusvalgustitele tellija kooskõlastuse hankima kostja, suutmata seda hagejast kiiremini teha, kuivõrd vastuseks kostja 30.09.2010 tellijale esitatud palvele, millist tehnilist informatsiooni tuleb kooskõlastuse saamiseks täiendavalt esitada, teatas tellija alles 11.10.2010, et asendusvalgustite valgusarvutused tuleb esitada põhiprojekteerijale, nagu informeeris põhiprojekteerija J. T hagejat juba 02.09.2010. Seejärel suutis hageja 15.10.2010 saada põhiprojekteerijalt asendusvalgustitele ja valgusarvutustele kooskõlastuse, misjärel andis ka tellija 18.10.2010 kostjale asendusvalgustite kohta heakskiidu ja kostjal oli võimalik see hagejale edastada. Kohus leidis, et kuigi kostja võttis alates 22.09.2010 tellijalt asendusvalgustite kooskõlastamise enda peale, ei vabanda see hageja viivitamist sobivate asendusvalgustite väljaselgitamiseks ja nende tellimiseks vajaliku kooskõlastuste saamiseks, seda enam, et kooskõlastuste saamine oli hageja otseseks lepinguliseks kohustuseks ja sellest sõltus olulisel määral hageja suutlikkus teostada töid vastavalt lepingus ettenähtud tööde teostamise ajagraafikule. Kui hageja oleks vastavalt põhiprojekteerija J. T 02.09.2010 nõudele juba 2010. septembri alguses hankinud põhiprojekteerijalt vajalikud kooskõlastused (mille eelduseks oli asendusvalgustite kohta valgusarvutuste tegemine), oleks hageja võinud asendusvalgustid ära tellida ja töödega alustada juba 1-1,5 kuud varem. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et poolte ja teiste töövõtjate esindajate osavõtul toimunud töökoosolekutel lepiti poolte vahel kokku lepingu ajagraafikust erinevates töö teostamise tähtaegades (valgustite puhul 22.11.2010, 23.11.2010 ja 29.11.2010). Ehitusseaduse (ES) §-st 31 tulenevalt on töökoosolekute protokollid eelkõige ehitamise tehnilisteks, mitte õigusliku sisuga dokumentideks. ES alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71 kehtestatud „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 6 kohaselt on ehitusplatsi töökoosolek ehitusplatsil toimuv regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad ehitise ehitamise ja projekteerimisega seotud isikud käsitlevad tehtavaid ehitus- ja nendega seonduvaid projekteerimistöid ning töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega seonduvad probleemid ja nende võimalikud lahendused. Seega asjaolu, et töökoosoleku

13(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 protokollides võtsid peatöövõtja ja alltöövõtja esindajad tööde teostamise ja lõpetamise tähtaegade suhtes vastastikku teatud kohustusi, annab tunnistust ehitustööde faktilisest käigust ja peatöövõtja ning alltöövõtjate vahelistest kokkulepetest ehitustööde korraldamisel, kuid ei anna alust õigusliku iseloomuga järeldusteks, et pooled leppisid töökoosolekutel kokku uutes, edasilükkavates tähtaegades. Sellest tulenevalt ei ole hageja lepinguga ettenähtud tähtaegu rikkunud. Olukorras, kus hageja võttis lepinguga kohustuse alustada valgustuse paigaldamisega seonduvate töödega 15.09.2010 ja lõpetada need 20.10.2010, kuid alustas töödega peale 18.10.2010 ja lõpetas 15.12.2010, oli hageja kostjaga sõlmitud lepingut faktiliselt rikkunud. Hageja kui võlgniku vastutus kohustuse rikkumise eest sõltub eelkõige sellest, kas see oli tingitud kostja kui võlasusaldaja vastuvõtuviivitusest või mitte (VÕS § 119). Hageja on motiveerinud kostja vastuvõtuviivitust valgustite paigaldamisel lisaks asendusvalgustite kooskõlastuse viibimisele ka sellega, et kostja ei andud hagejale nimetatud tööde tähtaegseks teostamiseks üle vajalikku tööfronti. Kohus leidis, et lisaks asendusvalgustite kooskõlastamise viibimisele tingis valgustite paigaldamise viibimise objekti üldehitustööde, sealhulgas valgustite paigaldamiseks vajalike eeltööde viibimine. Alltöövõtjate 24.11.2010 töökoosoleku protokollist nähtub, et ruumides, kus puudub ripplagi, paigaldatakse valgustid 3 päeva jooksul peale ripplae paigaldust, millest järeldub, et kõikides ruumides ei olnud valgustuse paigaldamiseks vajalikku ripplage paigaldatud. Nähtuvalt hageja esindaja A. Almanni 06.12.2010 e-kirjast kostja esindaja D. Innole oli lõpetamata välisvalgustite paigaldus, kuna fassaade alles ehitati ja mõnedes ruumides kuhu tuli paigaldada laevalgustid, lagesid alles ehitati. 07.12.2010 seisuga ehitusobjekti puuduste nimekirjast ilmneb seoses ripplagedega, mille eest oli vastutav kostja, 16 erinevat puudust, analoogilised puudused (14) olid fikseeritud ka 15.12.2010 puuduste nimekirjas. Tunnistajana ülekuulatud A. Allmanni seletust, et sisevalgustite paigaldamist takistas ripplagede puudumine ja välisvalgustite puhul oli takistuseks asjaolu, et hoone välisseinte krohvimine lõpetati alles 2010. detsembri lõpus, kinnitas ka kostja tunnistajana ülekuulatud D. Inno, kes seletas, et ripplaed ei olnud valmis kuni 30% ruumidest, kuhu valgusteid tuli panna ja ripplaed valmisid 15.11.2010. Samuti lõpetati viimaste välisvalgustite paigaldamiseks vajalikud välisfassaadi krohvimistööd 2010. detsembriks. Ehitustööde päevikutest lähtuvalt kestsid välisvalgustite paigaldamiseks eelnevalt vajalikud hoone välisseinte armeerimise, soojustamise, krohvimise ja värvimisega seotud tööd kuni 15.12.2010. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja viidatud puudused valgustite paigaldamiseks vajalikes ja kostja vastutusvaldkonda kuuluvates eeltöödes olid marginaalse iseloomuga ja ei saanud mingil moel viivitada hageja tööde teostamist. Kohus leidis, et need olid kõrvuti asendusvalgustite kooskõlastamisega objektiivseks takistuseks valgustuse graafikujärgseks paigaldamiseks. Jaotuskilpide paigaldamiseks oli hagejal lepingu kohaselt 15 päeva ja kilbid tuli paigaldada hiljemalt 25.09.2010, samas kui 2010. augusti - septembri töökoosolekutel fikseeriti tähtajana 30.09.2010 (ruumides C118 ja C130 - 06.10.2010, hiljem ruumis C130 - 12.10.2010). Kohus leidis, et alltöövõtjate töökoosolekutel fikseeritud tähtajad tööde tegemiseks ei asendanud lepinguga ettenähtud tööde teostamise tähtaegu. Jaotuskilpide puhul on hageja viidanud kostja vastuvõtuviivitusena asjaolule, et kostja kipsitööde alltöövõtja (Etnika OÜ) teostas jaotuskilpide paigaldamiseks vajalike kipsseinte ja šahtide ehitust kuni 15.10.2010. Kostja vastuväite kohaselt pole selline põhjendus relevantne, kuna vaid üks jaotuskilp (karp) tuli paigaldada kipsšahti, ülejäänud paigaldati kiviseintesse, mille puhul eeltöödest tingitud takistusi ei olnud. Viimase väite tõenduseks on kostja esitanud lasteaia “Mesimumm” korruste plaanid, millest kohtu hinnangul pole võimalik järeldada, kas jaotuskilbid paigaldati

14(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 kipsšahtidesse või kiviseintesse. Kohus leidis, et ka jaotuskilpide paigaldamise venimise põhjuseks üle graafikus ettenähtud tähtaja oli kostja vastuvõtuviivitus. Pistikupesade paigaldamisega seonduvad tööd pidi hageja lõpetama 25.10.2010. Hageja lõpetas tööd faktiliselt 21.12.2010, olles samuti lepinguga ettenähtud tähtaega rikkunud. Hageja väitel takistas pistikute tähtaegset paigaldamist asjaolu, et kõikides ruumides ei olnud siseviimistlustööd tähtaegselt lõpetatud. 13.10.2010 - 27.10.2010 töökoosolekute protokollidest nähtuvalt oli elektripistikute sisude paigaldus lõpetatud ruumides, kus olid seinad ühekordselt värvitud, ülejäänud pistikute sisud tuli paigaldada peale ruumide ühekordset värvimist 29.10.2010. Ehituspäevikute kohaselt teostas kostja alltöövõtja SPT Betoon OÜ ajavahemikul 11.10.2010 - 23.10.2010 C korpuse seinte plaatimist ja kuni 03.12.2010 koos Giraldo OÜ-ga A ja B korpuse 1. ja 2. korruse seinte viimistlustöid. 17.11.2010 ja 24.11.2010 töökoosoleku protokollidest nähtuvalt olid alltöövõtjatel värvimistööd veel lõpetamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli siseseinte viimistlustööde viibimine tingitud sellest, et hageja ei suutnud töökoosolekute protokollides fikseeritud tähtaegadeks teostada viimistlustööde eeltöödena vajalikke freesimis- ja kaabeldustöid, mistõttu oli vajalik uute tähtaegade määramine (vastavalt 02.09.2010 ja 14.09.2010). Samuti ei suutnud hageja kiiresti ja korrektselt kooskõlastada pakkumisi lisapistikupesade kohta. Kohus leidis, et sellisteks kostja etteheideteks pole alust, kuna hageja teostas freesimis- ja kaabeldustööd vastavalt lepingus ettenähtud ajagraafikule (15.09.2010) ja tööprotokollides ettenähtud tähtajad ei tühistanud graafikus ettenähtud tähtaegu. Ehitustööde päevikutest ja töökoosolekute protokollidest nähtub, et kostja alltöövõtjad teostasid seinte viimistlus- ja plaatimistöid kuni 10.12.2010. Kohus luges paljasõnaliseks kostja vastuväite, et isegi kui alltöövõtjate plaatimis- ja värvimistööde lõpetamine viibis, ei takistanud see hagejal pistikupesade paigaldamist. Tunnistaja A. Allmanni ütlustest nähtuvalt olid objektil probleemid pistikute paigaldamisega, kuna seinad olid krohvimata, kohati pahteldamata, plaatimata ja värvimata. Kostja tunnistaja D. Inno möönis samuti, et pistikupesad saab paigaldada alles siis kui kaabeldus-, krohvimisja pahteldustööd on tehtud. Kohus leidis, et ka pistikute paigaldamise venimise põhjuseks üle graafikus ettenähtud tähtaja oli kostja vastuvõtuviivitus. Seonduvalt lisapistikupesade kohta tehtud pakkumiste kooskõlastamisega leidis kohus, et selleks ei olnud lepinguga ette nähtud konkreetseid tähtaegu ega kooskõlastamise korda, mistõttu on alusetu kostja vihje hageja lepingulise kohustuse (p 5.7) rikkumisele. Kohus asus seisukohale, et hageja lepinguliste tööde teostamisega ja lõpetamisega hilinemine üle lepingu lisas 2 ettenähtud lõpptähtaja (20.10.2010) oli tingitud olulisel määral kostja vastuvõtuviivitusest (VÕS § 119, TsÜS § 132). Lepingu p 4.2 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma üks kord kuus peale tööde vastuvõtmist või vastuvõetuks lugemist lepingu p 5.14 järgi. Tulenevalt lepingu p-dest 4.3 ja 5.14 oli hagejal õigus esitada arve, kui kostja oli akti aktsepteerinud või polnud selle kohta 5 päeva jooksul vastuväidet esitanud. Lepingu p 4.3 kohaselt kohustus kostja tasuma arve 30 päeva jooksul arve saamisest. Kostja on allkirjastanud akti nr 4 teostatud tööde kohta 2010. novembris, mis sisaldab ka vastavalt 02.09.2010 ja 26.11.2010 hinnapakkumistele teostatud töid (pistikupesade lisamine ja ümbertõstmine, ventilatsioonipumpade kaabeldus), kogusummas 293 346 krooni. Hageja on esitanud kostjale vahearvetena 30.09.2010 arve nr 10652 summas 494,68 eurot, tasumise tähtajaga 30.10.2010 (ehitusaegne elektripaigaldise väljaehitamine; 30.11.2010 arve nr 10805 summas 18 748,23 eurot, tasumise tähtajaga 30.12.2010; 27.12.2010 lisatööde arve nr 10862 summas 92,03 eurot, tasumise tähtajaga 26.01.2011. Nimetatud arvetest on kostja 19.04.2011 seisuga tasunud täielikult arve nr 10805

15(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 summas 18 748,23 eurot, seega on võlgnevus 586,71 eurot. Lähtuvalt lepingu p-st 4.5 pidi hageja ja kostja lõpparveldus toimuma 30 päeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti allkirjastamisest, nõuetekohase tehnilise- ja täite-dokumentatsiooni üleandmisest, valminud ehitist teenindavale personalile koolituse läbiviimisest ja lepingukohase garantiiperioodi tagatise esitamisest. Hageja esitas kostjale 20.12.2010 e-kirja teel ja tähitud kirjaga tööde üleandmise - vastuvõtmise lõppakti koos lõpparvega nr 10859 summas 11 504,10 eurot (180 000 krooni), mille kostja on kätte saanud, kuid jätnud lõppakti allkirjastamata ja tasunud lõpparvest 24.08.2011 seisuga 2 623,35 eurot, seega on võlgnevus 8 880,75 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale esitatud arvete järgi 9 467,46 eurot (586,71+8 880,75) Kostja on motiveerinud lõppakti allkirjastamata jätmist ja lõpparve täielikku mittetasumist sellega, et hageja töötasu nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna tööd olid teostatud puudustega. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et kuivõrd ta ei ole töö üleandmise vastuvõtmise lõppakti allkirjastanud, ei saa hageja tööd üleantuks lugeda. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-08, p-s 21 märkinud, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, küll omab see olulist tähendust poolte tõendamiskoormise jaotusele. Seega kui tellija on jätnud töö üleandmise - vastuvõtmise akti allkirjastamata, on töövõtja kohustus tõendada, et üleantud töö oli lepingukohane ja täielik. Viidatud Riigikohtu lahendi p-s 22 on täiendavalt selgitatud, et tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav, st mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (esmajoones VÕS § 103). Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Kostja ei ole lõppakti vastavalt lepingu p-le 5.14 kättesaamisele 5 päeva jooksul osaliselt ega täielikult tagasi lükanud. Lisaks võtab kohus arvesse, et kostja on 17.01.2011 leppetrahvi- ja tasaarvestusteates omaks võtnud, et hageja lõpetas tööd 13.12.2010, kui sai likvideeritud kõik puudused ja teostatud koolitus. 29.11.2010 oli Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud inspekteerimisasutus väljastanud objekti elektripaigaldistele nõuetekohasuse tunnistuse. 14.12.2010 esitas hageja garantiiperioodi tagatise. 21.12.2010 seisuga oli objekti puuduste nimekirjas fikseeritud ainult kahes ruumis „Exit“ tule vilkumine ja ühe elektripliidi kaabelduse puudumine. Seonduvalt kostja osundatud hageja seni kõrvaldamata puudustega (ruumide A103 ja 108 kööginurkade pistikupesad ja nõudepesumasinate üheaegse sisselülitamise võimatus, ruumide B12 ja B113 põrandakütte mittetöötamine, teostusjooniste mittenõuetekohasus jne), leidis kohus, et isegi kui need puudused esinesid (mida hageja ei ole vastavalt 11.05.2011 kirjale omaks võtnud), on nende osakaal väike, võttes arvesse hageja üleantud tööde üldmahtu. Lepinguliste tööde tellija on kinnitanud, et hoone elektripaigaldises

16(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 avastatud pisipuudused ei takistanud objekti kasutuselevõttu ja hoonet sihipäraselt kasutada. Seonduvalt teostusjooniste mittenõuetekohasusega viitab kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-118-04 p-le 12 ja 13, mille kohaselt ehitamise dokumenteerimiskohustuse täitmata jätmise korral ei ole kostjal õigust keelduda valmis töö eest tasu maksmisest. VÕS § 637 järgi ei sõltu töövõtja tasunõue asjaolust, kas ta on täitnud ehitise dokumenteerimiskohustuse ja esitanud nõuetekohased dokumendid tellijale. Ka siis, kui ehitusdokumentatsiooni üleandmine oleks olnud tasumise lepingujärgseks eelduseks, ei tuleneks sellest kostjale igal juhul õigust viivitada lepingujärgse tasu maksmise kohustuse täitmisega. Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse, et kostja on lõpparve osaliselt, summas 2 623,35 eurot, tasunud, leidis kohus, et kostja vastuväited hageja tasunõude sissenõutavuse kohta on põhjendamatud ja kostja on kohustatud hageja arved täies ulatuses tasuma. VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kuivõrd hageja on lepingujärgsed kohustused suuremas osas ja oluliste puudusteta täitnud, puudub kostjal õigus rakendada hageja suhtes VÕS § 111 lg 1 alusel kuni puuduste kõrvaldamiseni tasu kinnipidamisõigust. Seonduvalt kostja 17.01.2011 leppetrahvinõudega (5 880,75 eurot) ja tasaarvestusavaldusega hageja kasuks võimaliku väljamõistetava summa osas leidis kohus, et leppetrahvinõue ja tasaarvestus ei ole kehtivad. Mõlema nõude kehtivuse eelduseks võiks olla hageja lepingujärgsete tööde teostamisega süüline viivitamine, st kui hageja ei oleks endast sõltuvalt täitnud oma lepingujärgseid kohustusi ettenähtud tähtajaks. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja lepingujärgsete tööde teostamisel kokkulepitud tähtaegade ületamine oli vaatamata asjaolule, et asendusvalgustite kooskõlastamise viibimise eest oli vastutav hageja, kokkuvõttes tingitud hageja töödele (valgustid, jaotuskilbid, pistikud) vajalike eeltööde teostamise ja lõpuleviimise viibimisest, mille eest on vastutav peatöövõtjana kostja, ei olnud hageja tööde teostamise tähtaegade ületamises süüdi. Kostja vastuvõtuviivituse tõendatuse osas viitas kohus lisaks eelnimetatud tõenditele asjaolule, et kostja oli riigihanke hankelepingu täitmisega tervikuna ligi kahekuulises viivituses. Kohus jättis tähelepanuta hageja dokumentaalsete tõenditena esitatud OÜ K-Katused ehitusjuhi E. H vastused hageja esindaja küsimustele ja sellele lisatud kirjavahetuse kostja esindajaga, AS Alarmnet projektijuht P. Pransi, Põlva Linnavalitsuse ehituse peaspetsialist E. P ja AS Clik esindaja K. Ivaste vastused hageja esindaja küsimustele, kuna need ei oma vaidlusega asjakohast puutumist. Hageja arvestuste kohaselt moodustab kuni 27.04.2012 sissenõutav viivis 15 714,36 eurot. Kostja on seisukohal, et juhul kui viivise kohaldamiseks oleks alus, tuleks viivise summat pidada ülemäära suureks ja seda vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 vähendada ning rakendada viiviste arvestusel mitte suuremat viivisemäära kui 18% aastas. Kohus leidis, et olukorras, kus valgustite paigaldamise puhul hageja viivitas asendusvalgustite kooskõlastamisega ja tööde alustamisega (kuigi valgustite paigaldamise lõpetamise viibimise eest on vastutav kostja), on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise vähendamine kostjalt väljamõistetava põhivõlgnevuse summani, so 9 467,46 eurot. Hageja väitel on ta kostja vastuvõtuviivituse tõttu vastavalt VÕS § 652 ja § 119 kandnud täiendavate tööjõu-, kütuse- ja majutusekulude näol tekkinud kahju summas 7 964,46 eurot. Kostja on kahju tekitamist eitanud, leides et ta ei ole vastuvõtuviivituses olnud. VÕS § 652 lg 1 teise lause kohaselt tuleb hüvituse suuruse määramisel arvestada viivituse kestust, tasu suurust ja seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hageja on esitanud tõenditena

17(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 kahju kohta väljavõtted oma kasumiaruandest perioodil 11.10.2010 - 20.12.2010 ja majutusearved oktoober - 17.12.2010. Kohus leidis, et kuna valgustite paigaldamisel hageja viivitas asendusvalgustite kooskõlastamisega ja seega tööde alustamisega, samuti võttes arvesse kostja makstava tasu suurust, on põhjendatud määrata hüvituse suuruseks pool hageja nõutud suumast, so 3 982,23 eurot. Eeltoodust lähtudes rahuldas kohus hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus

18(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 alltöövõtjate töökoosolekul on kostja juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et mitmetes kohtades, kus takistavaid tegureid ei esine, on paigaldamata ja ühendamata pistikupesad, valgustid ja lülitid. Selliseid viiteid tööde lõpetamata jätmisele võib leida ka 07.12.2010 puuduste nimekirjast. Sellisele faktilisele asjaolule ei ole hageja menetluses vastu vaielnud ja selles osas puuduvad erimeelsused. Kostja on menetluses läbivalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et hagejal tuleb vastuvõtuviivitusele tuginemiseks konkreetselt näidata, milline tööfront, kus ja kuidas takistas hageja tööde teostamist. Hageja ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, miks ei olnud lepingu tähtajaks ja 24.11.2010 seisuga paigaldatud pistikupesad ja lülitid seal, kus selleks puudusid takistused. Tulenevalt hagilises menetluses kehtivast üldisest tõendamiskoormise põhimõttest (TsMS § 230 lg 1) on hageja kanda tõendamiskoormis, et tema kui töövõtja kohustuse rikkumine oli põhjustatud võlausaldaja (kostja) vastuvõtuviivitusest. Seadusest ei tulene eeldust, et kohustuse rikkumine on põhjustatud vastuvõtuviivitusest. VÕS § 103 lg 1 ja 2 kohaselt eeldatakse, et kui esineb kohustuse rikkumine (s.o objektiivne faktiline olukord), siis võlgnik vastutab selle eest. Eeltoodust tulenevalt tuleks hagejal esitada selged põhjendused ja tõendid, milline väidetav tellija vastuvõtuviivitus takistas millise hageja konkreetse töö teostamist. Seejuures tuleb hagejal näidata selge põhjuslik seos konkreetse väidetava vastuvõtuviivituse ja sellest tuleneva hageja kohustuse rikkumise vahel. Vastuvõtuviivitusel põhinev vastuväide ei saa olla üldine, kuivõrd sellisel juhul puudub võimalus tuvastada vastuvõtuviivituse ja kohustuse rikkumise vahel nõutav põhjuslik seos. Pooltel ei ole vaidlust, et valgustid saabusid objektile 2010. oktoobri lõpus, s.o rohkem kui 20 päeva pärast lepingus sätestatud tööde tähtaega. Valgustite paigaldamiseks oli kavandatud 28 päeva, millest on ka kohus otsuses juhindunud. 2010. novembri lõpuks olid valgustid suuremas osas paigaldatud, v.a mõned sisevalgustid ruumides, kus puudus mõni ripplae plaat. Kostja on menetluses läbivalt tuginenud asjaolule, et selliseid ruume oli 2 - 3, kus ripplae plaadi tõttu ei saanud valgustit paigaldada. Hageja ei ole seda faktiväidet konkreetselt vaidlustanud. Maakohus on tuginenud otsuses 24.11.2010 alltöövõtjate töökoosoleku protokollile, millest nähtub osades ruumides ripplagede puudumine; hageja esindaja A. Allmanni 06.12.2010 ekirjale, milles räägitakse lagede ehitamisest; 07.12.2010 puuduste nimekirjale (millest kohtu hinnangul nähtub 16 ripplae puudus) ja 15.12.2010 puuduste nimekirjale ning tunnistajate A. Allmanni ja D. Inno ütlustele. Kohus on nimetatud tõendite pinnalt teinud ebaõiged järeldused. Nii 24.11.2010 töökoosoleku protokoll, hageja esindaja 06.12.2010 e-kiri, 07.12.2010 ja 15.12.2010 puuduste nimekiri räägivad samade ripplaeplaatide puudumisest. Kohus on ekslikult märkinud, et puudu oli 16 ripplae plaati – 07.12.2010 puuduste nimekirjast nähtuvalt puudus ripplae plaat 8 ruumist, millest valgustite paigaldamist mõjutas üksnes 2 - 3 ruumis plaadi puudumine (ülejäänud märkused seondusid ripplae kohendamise või puhastamisega). Kostja on korduvalt selgitanud, et puuduolevate ripplagede osas oli pooltel kokkulepe, mille kohaselt paigaldatakse nendes kohtades valgustid 3 päeva jooksul pärast ripplaeplaatide paigaldamist. Konkreetsete valgustitega seonduvalt ei ole kostja hagejale etteheiteid teinud. Kostja etteheide hagejale tugineb sellele, et lepingus sätestatud tähtajaks (20.10.2010) ega ka 24.11.2010 ei olnud hageja paigaldanud valgusteid kohtades, kus puudusid takistused tööde teostamiseks. Vastavas osas ei saanud eksisteerida ka kostja vastuvõtuviivitust. Hageja ei ole suutnud tõendada ja kohus on alusetult eeldanud, et kostjast tulenevad takistused esinesid ka selliste ruumide osas, kus hageja tööde teostamine ja valgustite paigaldamine ei olnud kostja poolt takistatud (s.t kõigis ülejäänud ruumides, kus ripplaed olid paigaldatud ja muud tööd teostatud). Hageja ei ole esitanud faktiväited, et nendes konkreetsetes kohtades, kus valgustid tuli paigaldada ripplagedesse, oli valgustite

19(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 paigaldamine ripplaeplaatide probleemide tõttu takistatud või mis põhjustel ja millest tingituna oli valgustite paigaldamine vabadel frontidel takistatud. Selline asjaoludele tuginemine ja tõendite esitamine on tulenevalt TsMS §-st 5 ja §-st 230 hageja menetluslikuks kohustuseks ja koormiseks. Hageja ei ole neid kohustusi täitnud. Kostja on seisukohal, et hageja tööfrontidega viivitamise probleemide tekitamine on otsitud ja ajendatud soovist lükata oma minetused asendusvalgustite kooskõlastamisel kostja kanda. Maakohus on asjaolusid seonduvalt valgustite paigaldamisega tuvastanud ebapiisavalt ja tõendeid ühekülgselt ning osaliselt hinnates jõudnud ebaõigete järeldusteni. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tunnistaja D. Inno ütlusi, viidates, et D. Inno ütluste kohaselt ei olnud ripplaed valmis kuni 30% ruumidest, kuhu valgusteid tuli panna. D. Inno pidas silmas, et kõnealune seis oli objektil lepingu tähtaja saabumise hetkel, mitte novembri lõpu või detsembri alguse seisuga, mis tuleb selgelt välja, kuna tunnistaja ütluste kohaselt toimus ripplagede ehitus 15.10.2010 – 15.11.2010 ning 07.12.2010 puuduste nimekirjas ei moodusta loetletud ripplaeplaatide puudumine 30%. Arvestades, et valgustid saabusid objektile oktoobri lõpus ja ehituspäevikust nähtuvalt alustas hageja valgustite paigaldamisega 08.11.2010, ei saanud hagejal olla reaalselt ripplagede ehitusest tingituna takistusi valgustite paigaldamiseks. 22.09.2010 alltöövõtjate töökoosoleku protokolli nr 7 p 3.1 ja 29.09.2010 alltöövõtjate töökoosoleku protokolli nr 8 p 3.1 kohaselt teavitas hageja kostjat, et valgustite tarneaeg on 4 nädalat nende kooskõlastamisest. Võttes arvesse, et hageja sai valgustid kooskõlastatud 18.10.2010, pidanuks valgustid objektile jõudma orienteeruvalt 15.11.2010 ja saama paigaldatud orienteeruvalt 29.11.2010. Vastavalt hageja edastatud infost valgustite tarnele ja paigaldusele kuluvale ajale, hindas ja korraldas kostja oma tööd ümber ja tagas hagejale valdavas osas (va mõned ripplaed) valgustite paigaldamiseks tööfrondi 2010. novembri keskpaigaks. Seega tagas kostja hagejale tema enda poolt väljapakutud tarneajast lähtuvalt tööfrondi valgustitele kogu ulatuses. Hagejal ei esinenud kostjast tingituna takistusi valgustite paigaldamiseks. Tegelik probleem oli tingitud hageja asendusvalgustite kooskõlastamise viibimisest. Selline asjaolu on hageja riisiko. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja projektijuht A. Allmann on ütlustes selgesõnaliselt tunnistanud, et tööde venimise põhjuseks üle tähtaja oli valgustite kooskõlastuse viibimine. A. Allmanni väide, mille kohaselt valgustite paigaldamist takistas lagede värvimine, on asjakohatu ja ebaõige, kuna ehituspäevikust kui ka töökoosoleku protokollidest nähtuvalt oli lagede värvimine selleks ajaks lõpetatud. Kostjale jääb selgusetuks, millele tuginedes on maakohus jõudnud järeldusele, et valgustite paigaldamise osas esinesid takistused, mis ei olnud marginaalsed ja objektiivselt takistasid hagejal tööde lõpetamist. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja faktiväited ja tõendid, mille kohaselt ei teostanud hageja valgustite paigaldustöid ka nendes kohtades, kus takistusi ei esinenud. Hageja ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata. Kohus ei saa hinnata asjaolusid ja tõendeid pooltest erinevalt, kui sellise asjaolu osas puudub vaidlus. Hageja ei ole tõendanud, et valgustite paigaldamiseks esines takistusi ruumides, mida ei ole nimetatud 07.12.2010 ja 15.12.2010 puuduste nimekirjas. Hageja rikkumine saab olla VÕS § 119 lg 2 alusel vabandatav üksnes nende valgustite osas, mida ei olnud võimalik paigaldada ripplaeplaatide puudumise tõttu ja mille osas leppisid pooled kokku, et need paigaldatakse 3 päeva jooksul ripplagede paigaldamisest. Isegi juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et valgustite osas esines tööfrontide osas kostjast tingitud takistusi, ei saa kostjat lugeda vastuvõtuviivituses olevaks vähemalt 2010. novembri lõpuni kuna hageja ei olnud võimeline kohustust asendusvalgustite kooskõlastamisega viivitamise tõttu kokkulepitud ajal täitma ja arvestades faktilisi asjaolusid, ei saanud hageja täitmine toimuda enne novembri lõppu.

20(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 Maakohus on seonduvalt kilpidega märkinud, et kostja esitatud korruste plaanide pinnalt ei ole võimalik järeldada, kas jaotuskilbid paigaldati kipsšahtidesse või kiviseintesse. Selle alusel luges kohus tõendatuks, et jaotuskilpide paigaldamise venimise põhjuseks oli kostja tegevus. Kohus on jaganud tõendamiskoormist poolte vahel ebaõigesti. Hageja ülesandeks olnuks esitada tõendid, et kilpide paigaldamine pidi toimuma kipsšahtidesse ja vastavas osas puudusid hagejal tööfrondid. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust: kui kohtule ei olnud kostja esitatud korruste plaanide pinnalt selge, kas jaotuskilbid paigaldatakse kipsšahtidesse või kiviseinteisse, võinuks ja pidanuks kohus sellele juhtima kostja tähelepanu ja andma kostjale võimaluse korruste plaane selgitada ja vajadusel esitada antud asjaolu kohta täiendavaid tõendeid. Maakohus seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud esmalt pooltega arutama õiguslikku kvalifikatsiooni, nõuete ja vastuväidete kohaldamise eeldusi, seejärel selgitama tõendamiskoormist ja viimaks andma võimaluse tõendite esitamiseks tõendamiskoormise täitmiseks. Kohus seda teinud ei ole, heites üllatuslikult otsuses kostjale ette tõendamiskoormise kohustuse täitmata jätmist. Hageja ei ole antud tõendi osas esitanud vastuväidet, vaid on piirdunud üldsõnaliste etteheidetega tööfrontide puudumisest, mis ei ole piisav. Kostja väidet, mille kohaselt ei toimunud jaotuskilpide paigaldamine kipsšahtidesse, kinnitab asjaolu, et ehitustööde päevikust nähtuvalt on jaotuskilpide paigaldamine objektil lõpetatud 08.10.2012. Kui jaotuskilpide paigaldamine sõltunuks kipsšahtide olemasolust, mida ehitati hageja väitel kuni 15.10.2012, ei oleks olnud võimalik 08.10.2012 või 12.10.2010 kilpe paigaldada. Maakohus ei ole asjaolusid õigesti tuvastanud. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel viisil sai jaotuskilpide paigaldamine tuua kaasa lepingu tähtaja 10.10.2010 ületamise, kui vastavad tööd lõpetati enne lepingu tähtaega, 08.10.2010. Eeltoodust järeldub, et kilpide paigaldamisega seotud küsimused ei olnud lepingu tähtaja ületamise põhjuseks. Maakohus on tuvastanud asjaolusid ebaõigesti ka seonduvalt pistikupesade paigaldamise tööfrondiga ja jõudnud seetõttu ebaõigete järeldusteni. Pistikupesade paigaldamisega on pooltel peamiseks vaidlusküsimuseks, kas pistikupesade paigaldamine eeldas seinte lõpuni viimistlemist või oli pistikupesad võimalik paigaldada ka enne maalritööde lõpetamist. Kostja on seisukohal, et hagejal oli võimalik pistikupesasid paigaldada ka enne maalritööde lõpetamist ja kostja ei teinud hagejale takistusi viia pistikupesade (ja lülitite) paigaldamine lõpuni enne maalritööde lõpetamist. Maakohus luges eeltoodud kostja väidet paljasõnaliseks, viidates kostja tunnistaja D. Inno ütlustele. Maakohus on D. Inno ütlusi sisustanud ebaõigesti: vastupidiselt kohtu järeldustele on D. Inno öelnud, et pistikupesasid saab paigaldada, kui kaabeldus-, krohvimis- ja pahteldustööd on tehtud, s.t enne seinte värvimist ja maalritööde lõpetamist. Pahteldustööd olid tehtud, seega ei olnud hagejal takistusi pistikupesade paigaldamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks keelanud pistikupesade paigaldamise lõpuleviimist enne maalritööde lõpetamist, kuigi kostja on sellele asjaolule 23.05.2011 ja 08.07.2011 tähelepanu juhtinud. Seega oli pistikupesade paigaldamine pärast maalritööde lõppu hageja valik ja sellest lähtuvat riisikot tuleb kanda hagejal. Kostja möönab, et ehitustehnoloogiliselt on parem ja lihtsam paigaldada pistikupesade katted pärast maalritööde lõppemist, kuid üldteada ja ilma ehitusalaseid eriteadmisi omamata on selge, et miski ei takista pistikupesasid paigaldada pärast pahteldamistöid. Maakohtu viited, et kostja alltöövõtjad SPT Betoon OÜ ja Giraldo OÜ teostasid seinte viimistlus- ja plaatimistöid kuni 10.12.2010, ei ole selles kontekstis asjakohased. Kohus ei ole põhjendanud, millisel viisil nende tööde teostamine takistas hagejal enda tööde teostamist. Kui hageja väidab, et pistikupesade paigaldamine enne maalritööde teostamise lõpetamist ei olnud võimalik, tuues kaasa kostja vastuvõtuviivituse, lasub hagejal vastav tõendamiskoormis. Sellist tõendamiskoormist ei ole hageja täitnud.

21(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 Seonduvalt maakohtu järeldusega, et kostja väited, mille kohaselt olnuks võimalik pistikupesade paigaldamine viia lõpule enne maalritööde lõpetamist, on paljasõnalised, märgib kostja, et kohus ei juhtinud menetluse kestel kordagi kostja tähelepanu sellele, et kohus ei loe kostja esitatud tõendeid piisavaks. Kohus pidanuks juhtima poolte tähelepanu vajadusele esitada vaidlusaluse asjaolu kohta täiendavaid tõendeid. Selle tegemata jätmisega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Ehitustööde päevikust nähtuvalt lõpetas hageja pistikupesade sisude paigaldamise 13.10.2010, misjärel hageja lahkus objektilt ja naases 08.11.2010, mil alustas valgustite paigaldamisega. Ehituspäevikust nähtuvalt ei viibinud perioodil 15.10.2010 - 08.11.2010 ehitusobjektil ühtegi hageja töötajat. Kostjale ei ole teada, mis põhjusel otsustas hageja pisitikupesade katete paigaldamist mitte lõpuni viia oktoobris, vaid novembris, pärast valgustite paigaldamist. Hagejal oli pisitikupesade paigaldamine lõpule viimata ka nendes kohtades, kus maalritööd olid lõpetatud. Ka 07.12.2010 puuduste nimekirjast nähtub, et hagejal on osad pistikupesad endiselt paigaldamata. Isegi kui eeldada, et tellijast tingitud vastuvõtuviivitus esines teatud kohtades, ei vabasta see hagejat lepingu rikkumisega kaasnevast vastutusest ülejäänud osas. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja freesimis- ja kaabeldustöödega hilinemine võrreldes töökoosoleku protokollis fikseerituga ei oma õiguslikku tähendust. Tellija vastuvõtuviivituse seisukohalt on asjakohane arvestada ka seda, kui töövõtja lubab tööd teostada võrreldes ehitusgraafikuga varem, kuid vaatamata sellele ei tee seda. Kui hageja pidanuks kinni lubadusest lõpetada freesimis-ja kaabeldustööd varem, olnuks võimalik varem jõuda pistikupesade sisude paigaldamiseni ja järgnevate tööetappideni jne. Oleks hea usu põhimõtte vastane, kui töövõtjal oleks võimalik tellijale ette heita vastuvõtuviivitust, mille tingis tema enda lubatud tingimustest mittekinnipidamine. Maakohtu vastupidine järeldus on ebaõige. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja tasunõue kostja vastu on muunud sissenõutavaks, kuna töödes esinevad puudused on tööde üldmahtu arvestades väikesed, ning kostja on 17.01.2011 tasaarvestusavaldusega omaks võtnud, et tööd on hageja poolt lõpetatud. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja töödes esinenud puudused (milleks oli mh nõuetekohaste teostusjooniste esitamata jätmine) ei saanud olla piisavaks aluseks tööde vastuvõtmisest keeldumisele. Hageja töödes esinevad puudused on sedavõrd olulised ja ulatuslikud, et õigustavad tööde vastuvõtmisest keeldumist. Väärad on maakohtu järeldused seonduvalt kostja 17.01.2011 tasaarvestusavaldusega. Kostja ei ole avalduses teinud ühtegi viidet hageja 20.12.2010 lõppaktile ega selle alusel esitatud arvele. Kostja on üksnes viidanud lepingu maksumuse jäägile ja avaldanud, et soovib seda osaliselt leppetrahvinõudega tasaarvestada. Seega ei sisaldu avalduses kostja tahet aktsepteerida töövõtja esitatud tööde lõppakti ja võtta vastu hageja puudustega teostatud tööd. 17.01.2011 avalduse on teinud kostja juhatuse liige, kellel puuduvad õiguslased teadmised ja kelle sooviks oli avaldusest nähtuvalt vähendada üksnes lepingu maksumuse jääki. On liialdus järeldada, et kostja juhatuse liige soovis ja tahtis lepingulise jääkmaksumuse vähendamisega ühtlasi vastu võtta hageja puudustega tööd. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lepingu p 5.15 kohaselt oli lõppakti allkirjastamise eelduseks mh nõuetekohase tehnilis- ja täitedokumentatsiooni esitamine. Kuna hageja esitatud teostusjoonised olid mittenõuetekohased, on kostja õigustatult, arvestades teostusjooniste olulisust, keeldunud lõppakti allkirjastamisest ja seega tööde vastuvõtmisest. Maakohus on keskendunud oma argumentatsiooni esitamisel seadusjärgse töövõtu tasu regulatsiooni sisustamisele, kuid jätnud tähelepanuta lepingus sisalduvad kokkulepped.

22(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 Isegi kui eeldada tasu sissenõutavust, on kostjal samadel põhjendustel õigus keelduda tasu maksmisest läbi kinnipidamisõiguse kasutamise. Maakohtu järeldus, et kostjal ei ole seadusjärgset kinnipidamisõigust, kuna puudused töödes ei olnud olulised, ei tugine asjaolude ja tõendite igakülgsel ja põhjalikul analüüsil. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud töödes esinevate puuduste iseloomu ja ulatust. Kostja hinnangul on töödes esinevad puudused piisavalt tõsised, et õigustada tellija kinnipidamisõiguse kasutamist (kostja ei ole kinni pidanud kogu tasu, vaid osa sellest, mistõttu on kostja kasutanud oma kinnipidamisõigust proportsionaalselt). Kohtu etteheidetel kinnipidamisõiguse kasutamise osas võiks olla alust, kui hageja oleks jätnud tasumata kogu või enamuse lepingujärgsest tasust. Olemuslikult tuleb vahet teha olukordadel, kus tellija teostab kinnipidamisõigust tulenevalt puudustest, mida töövõtja aktsepteerib ning on nõus kõrvaldama, ning olukordadel, kus töövõtja vaidleb puudustele alusetult vastu. Viimasel juhul oleks äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus kinnipidamiseõiguse regulatsiooni eesmärkidega, panna tellija olukorda, kus tal ei ole puuduste osas, mis nt ei kvalifitseeru tööde üldmahtu arvestades oluliseks, teostada töövõtja tasu osas seadusjärgset kinnipidamisõigust. Maakohus on sellest lähtuvalt kohaldanud ebaõigesti VÕS § 111 lg-t 1. Maakohus ei ole hinnanud kostja VÕS § 110 järgset kinnipidamisõigust. VÕS § 110 järgi võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Puudub kahtlus, et kostja ja hageja nõuete vahel esineb piisav seos, juba tulenevalt asjaolust, et kostja vastunõue tuleb samast lepingust. Täiendavalt on kinnipidamisõiguse (VÕS § 110) kasutamise eelduseks, et võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude täitmine on ohustatud. Käesoleval juhul puudub kindlus, et hageja tulevikus oma võlgnetavad kohustused kostja ees täidab. Kostja vastunõuete realiseerimine on ainuüksi protsessuaalsest aspektist ohustatud, kuivõrd hageja käesolevas menetluses esitatud seisukohtadest ilmneb selgelt, et hageja tema vastu suunatud nõudeid ei tunnista ega kavatse täita. Puudub mõistlik majanduslik põhjendus, miks tuleks ühe poole nõuete maksmapanekut teise poole nõuetele eelistada – tegelikkuses selline mõistlik õigustatus puudub. Seega tuleb poolte nõuded lahendada kompleksselt ühes menetluses. Selline sooritus-soorituse vastu nõuete realiseerimise põhimõte tagab läbi kinnipidamisõigus mõlema poole huvide realiseerumise, võlausaldajad saavad vastastikku oma nõuded maksma panna ja kohustused täidetud. Eeltoodu ei tähenda, et kostja tunnistaks, et hageja nõuded on muutunud sissenõutavaks. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub täies ulatuses rahuldamata jätmisele. VÕS § 652 lg 1 järgse tellija vastutuse eelduseks on tellija viivitus. Kuna kostja ei olnud tellijana viivituses, puudub hagejal kostja vastu hagis esitatud kahju hüvitamise nõue. Kui võlgnik ei saa vastuvõtuviivitusele tugineda, ei saa selle alusel võlgnikul tekkida võlausaldaja suhtes ka nõudeõigust. Kuna maakohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et esines kostja viivitus tööfrontide tagamisel, on kohus jõudnud põhimõtteliselt ebaõigele tulemusele kahju nõude olemasolu osas. Hageja on esitanud tööjõu-, majutus- ja transpordikulude osas nõude perioodi eest 11.10.2010 - 20.12.2010. Hageja esitatud ehituspäevikute ja kostja tunnistaja D. Inno ütlustega on tõendatud, et perioodil 15.10.2010 - 08.11.2010 ei viibinud objektil ükski hageja töötaja. Maakohus on jätnud selle asjaolu tähelepanuta, kuigi kostja on sellele menetluse käigus

23(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 tähelepanu juhtinud. Selle perioodi eest hüvitise nõudmine on põhjendamatu. Perioodil 08.11.2010 - 24.11.2010 tegeles hageja tema enda hilinenult tarnitud valgustite paigaldamisega. Puudub õiguslik alus lugeda kostjat selle perioodi eest vastutavaks. Maakohus ei ole arvestanud kostja faktiväiteid ja tõendeid, mille kohaselt ei viibinud hageja töötajad perioodil 15.10.2010 - 08.11.2010 objektil ja 2010.detsembris tegeles hageja objektil iseenda töödes esinenud puuduste kõrvaldamisega. Isegi kui eeldada, et kostja oli vastuvõtuviivitusest jaotuskilpide ja/või pistikupesade paigaldusega, ei muuda see tõsiasja, et asendusvalgustite kooskõlastamisega viibimisest tingituna pidi hageja arvestama objektil tööde teostamisega kuni novembri lõpuni (s.t valgustid saabusid oktoobri lõpus, hageja alustas nende paigaldamisega 08.11.2010 ja lõpetas paigaldamise novembri lõpus, ca 20 päevaga, mis vastab valgustite paigaldusele kavandatud ajale). Kulud perioodil 10.10.2010 kuni novembri lõpuni pidanuks hageja kandma sõltumata sellest, kuidas lahendada vastuvõtuviivituse temaatika muude vaidlusaluste töödega. Kui täiendavalt arvestada, et pärast valgustite paigaldamist tegeles hageja 2010. detsembris objektil enda töös esinevate puuduste kõrvaldamisega, puudub alus nõuda kostjalt kogu perioodi 10.10.2010 - 20.12.2010 eest kahju hüvitamist. Maakohus on põhjendamatult lugenud hageja kahju hüvitamise nõude tõendatuks. Esitatud kasumiaruannetega ei ole hagejale tekkinud kahju tõendatud. Aruannetest ei nähtu, et kõigi töötajate kulu on kantud seoses konkreetse objektiga ja hageja on vastava kulu ka tegelikkuses kandnud. Kasumiaruanne ei tõenda, et kulud transpordile ja majutusele on kantud seoses vaidlusaluse ehitusobjektiga (majutuse eest on esitatud arve perioodil 2010. oktoober, kuigi hageja ei olnud oktoobris üldse objektil). Tegemist on auditeerimata aruandega. Hageja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ja hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Kohus ei ole hinnanud, kas kahju on hüvitatav VÕS § 127 lg 2 järgi. Vastavalt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohus peab igakordselt hindama, kas võlausaldaja nõutav kahju on hüvitatav lähtuvalt rikutud kohustuse kaitsenormi eesmärgi põhimõttest. Kostja hinnangul ei kuulu hageja kahjunõue hüvitamisele VÕS § 127 lg 2 järgi. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tasaarvestuse avaldus ei ole kehtiv, kuna nii leppetrahvinõude kui ka selle tasaarvestamise eelduseks on hageja lepingujärgsete tööde teostamisega süüline viivitamine. Kuivõrd kohus tuvastas, et tööde teostamisel kokkulepitud tähtaegade ületamine oli tingitud kostjast, puudub kohtu hinnangul kostjal leppetrahvinõue ja selle tasaarvestamise õigus. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, kuna on pidanud tellijat alusetult vastuvõtuviivituses olevaks. Lepingu p 7.5 kohaselt on leppetrahv tööde teostamise lõpptähtaja (p 3.2) ületamisel 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Kokku on kostja esitanud hageja vastu leppetrahvinõude summas 268 338 krooni (s.t 10.10.2010 - 20.12.2010). Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud. Lepingu rikkumise fakt on objektiivne asjaolu ja seda tuleb eristada rikkumise põhjusest. Järelikult on täidetud esmane eeldus leppetrahvinõude esitamiseks. Hageja saab leppetrahvinõudest vabaneda, kui tõendab oma kohustuse rikkumise vabandatavuse vääramatu jõu tõttu või tugineb VÕS § 101 lg-le 3, mille kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Viimast hageja teinud ei ole. Vastav tõendamiskoormis on hageja kanda. Hageja on rikkunud lepingut,

24(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 kuna valgustid ei olnud paigaldatud lepingu tähtajaks ja see ei olnud tingitud kostja tegevusest, vaid hageja enda viivitamisest asendusvalgustite kooskõlastamisel, nagu leidis ka maakohus. Puudub alus väita, et hageja lepingu rikkumine valgustite lepingu tähtajaks paigaldamata jätmisel oli tingitud kostja tegevusest. Kuna valgustite paigaldamine pidigi nii algset paigalduseks kuluvat aega arvestades (28 päeva) kui ka hageja poolt hiljem pakutud ajakava kohaselt toimuma 2010. novembri lõpuks, ei saa olla vaidlust selle üle, et kuni 2010. novembri lõpuni ei olnud hageja lepingu rikkumise ja kostja väidetava lepingurikkumise (vastuvõtuviivitus) vahel mingit seost. Hageja kohustuse rikkumise ja kostja käitumise vahel puudus vastuvõtuviivituse regulatsiooni kohaldamiseks vajalik põhjuslik seos. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et lepingu rikkumine, mille eest hageja vastutab ja mis toob kaasa leppetrahvi maksmise kohustuse, eksisteeris sõltumata sellest, kas osade valgustitega esines takistusi paigaldamisel, kuna hageja ei olnud 24.11.2010 seisuga (ja tegelikult ka 07.12.2012 seisuga) paigaldanud valgusteid ka nendes kohtades, kus igasugused takistused puudusid. See asjaolu annab kostjale õiguse nõuda leppetrahvi sõltumata sellest, kuidas lahendada muud vastuvõtuviivitusega seotud vaidlusküsimused. Maakohus on jätnud need asjaolud leppetrahvinõude ja tasaarvestuse üle otsustamisel põhjendamatult tähelepanuta. Maakohus on leppetrahvi küsimuse lahendamisel juhindunud üksnes kostja 17.01.2011 nõudest ja tasaarvestusavaldusest ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on esitanud leppetrahvinõude suuremas ulatuses kui 17.01.2011 nõudes. See rikkumine eraldiseisvalt ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni, sest maakohus põhimõtteliselt välistas kostja leppetrahvinõude. Kostja palub ringkonnakohtul arvestada kostja leppetrahvinõuet täies ulatuses. Kui kohus peaks vaatamata kostja vastuväidetele hageja tasunõudele, kahju hüvitamise nõudele ja viivisnõudele leidma, et hagejal on kostja vastu nõue, palub kostja kohtul hageja nõude lugeda tasaarvestatuks kostja leppetrahvinõudega. Kostja palub kohtul arvestada VÕS § 197 lg-ga 2, mille kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kuna kostjal oli hageja vastu leppetrahvinõue alates 20.12.2010, võis kostja teostada sellest hetkest alates ka tasaarvestuse. Järelikult puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tasunõudelt ja kahjuhüvitiselt viiviseid. Riigikohus on korduvalt tunnistanud võimalust teostada tasaarvestus menetluses alternatiivse vastuväitena hagile (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-11, nr 3-2-1-116-10). Vastavalt palub kostja kohtul arvestada kostja hageja vastu suunatud nõudeid. Maakohtu otsus on ebaõige kostjalt viiviste väljamõistmise osas, kuna kohus on ebaõigesti pidanud hageja tasunõuet sissenõutavaks ja välistanud kostja kinnipidamisõiguse. Kuna hageja tasunõue ei olnud sissenõutav või kostjal on õigus teostada töödes esinevate puuduste tõttu kinnipidamisõigust, puudub hagejal kostja vastu viivisenõue (VÕS § 101 lg 3, VÕS § 113 lg 4). Samuti ei ole hagejal kostja vastu viivisenõuet kostja leppetrahvinõudega tasaarvestuse teostamise tõttu (VÕS § 197 lg 2). Isegi kui eeldada hagejal viivisenõude olemasolu, on maakohus vähendanud seda liiga vähe. Kostja hinnangul oleks ka sellises ulatuses viivis ebamõistlikult suur. Kostja jääb 08.07.2011 menetlusdokumendis avaldatud viivise vähendamise taotluse juurde. Maakohus on TsMS § 163 lg 1 alusel jaganud kulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile, jättes 69/100 hageja menetluskuludest kostja kanda. Kuna kohus on otsustanud kulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, tulnuks kohtul TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 30/100 kostja menetluskuludest hageja kanda. Kohus on jätnud kostja

25(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 menetluskulud täielikult tema enda kanda ja täiendavalt hageja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellisel viisil menetluskulude jaotus on vastuolus TsMS § 163 lg-ga 1. Vastustaja seisukoht

Tsiviilasi nr: 2-11-14009

Maakohus on kostja viivituses olekut kostjale ette heitnud. Vaatamata asjaolule, et tellija sisekujundaja kõiki hageja taotletud asendusvalgusteid heaks ei kiitnud, oleks kostja pidanud hagejat mõistliku aja jooksul informeerima, kas hagejal on võimalik tellida vähemalt need asendusvalgustid, mille kohta sisekujundajal märkusi ei olnud ja mida hageja 10.09.2010 ekirjas nõudis. Kostja hagejale mingit oma seisukohta või informatsiooni ei esitanud, nagu ka hageja 20.09.2010 kirja suhtes, milles hageja soovis veelkord saada asendusvalgustite kooskõlastust ja teatas, et kuna valgustite kooskõlastus on viibinud, ei ole hagejal võimalik töid vastavalt lepingule lõpetada. Kuigi maakohus on andnud hinnangu kostja tegevusetusele, ei ole kohus analüüsinud kostja kooskõlastuse andmise kohustust ja sellega viivituses olemist. Kohus on keskendunud vaid sellele, kas kooskõlatuse rekonstrueerimise tellijalt ja peaprojekteerijalt pidi saama hageja või kostja. Nimetatud asjaolu ei omanud kostja kooskõlastamisega viivituses olemise tuvastamise seisukohalt mingit õiguslikku tähendust. Kuigi hageja väitis maakohtus, et kostja oli asendusvalgustite kooskõlastamisega viivituses, on kohus jätnud kostja kooskõlastamise kohustuse tuvastamata ja kostja viivituses olemise osas seisukoha võtmata. Kuigi asjas ei olnud hagi esemeks asendusvalgustite kooskõlastamise kohustuse või selle rikkumise tuvastamise nõue, on kohus võtnud hageja nõuete lahendamisel nimetatud asjaolu arvesse, jõudnud selles küsimuses esitatud tõendite valguses sisuliselt ebaõigele järeldusele ja vähendanud seetõttu hageja sissenõutavaks muutunud viivist ja kahjuhüvitise suurust. Hageja taotles sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt summas 15 714,36 eurot. Lisaks taotles hageja viivise väljamõistmist protsendina põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus vähendas hageja viivise nõuet vastavalt kostja taotlusele ja tugines otsuses VÕS § 113 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1. Kohus ei nõustunud vähendama lepingus kokku lepitud viivise määra, kuid leidis, et olukorras, kus valgustite paigaldamise puhul hageja omaltpoolt viivitas asendusvalgustite kooskõlastamisega ja sellest tulenevalt tööde alustamisega, on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise vähendamine kostjalt väljamõistetava põhivõlgnevuse summani, s.o kuni 9467, 46 euroni. Kostja taotles maakohtult alternatiivselt viivise vähendamist, leides, et käesoleval juhul on tegemist ebamõistlikult suure viivisega (91,25% aastas), mis ei ole proportsionaalne tema kompensatsiooniga ja kahju vähendamise eesmärgiga ning selle rakendamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja pidas põhjendatud viivise suuruseks 18% aastas, s.o 0,5% päevas. Seega taotles kostja viivise vähendamist viivismäära vähendamise näol, kuigi viivismäär 0,25% päevas oli kostja poolt fikseeritud, sest hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oli kostja „tüüpleping“. Kuigi kostja oli taotluse viivise vähendamiseks esitanud, oleks lisaks vastavasisulise taotluse esitamisele, tuginedes VÕS-s sätestatule, otsuses pidanud kajastuma kohtu järelduskäik, et tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur ja mida on kohus viivise vähendamisel selle suuruse määramisel arvesse võtnud. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et sissenõutavaks muutunud viivis on ebamõistlikult kõrge. Samas on kohus rahuldanud hageja nõude võlgnevuse osas täies ulatuses ega ole nõustunud lepingus kokkulepitud viivise määra vähendamisega. Kuivõrd antud asjas on viivise nõue otseselt seotud kostja arvete tasumata jätmisega (mille osas hagi rahuldati täies ulatuses), puudub igasugune õiguslik seos sissenõutavaks muutunud viivise ja asendusvalgustite kooskõlastamisega viivitamise vahel. Eeltoodust lähtudes on maakohtu seisukoht kirjeldatud osas arusaamatu. Kuigi maakohus lähtus viivise suuruse vähendamisel sellest, et hageja oli asendusvalgustite kooskõlastamisega viivituses, ei sätesta VÕS, et peale ebamõistlikult suure viivise oleks teisi viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, mis annaksid põhjust viivise vähendamiseks. Seega on maakohus lisaks menetlusnormi rikkumisele kohaldanud ebaõigesti VÕS §-s 162 sätestatut. Lisaks eeltoodule 27(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 ei nähtu otsusest, missuguseid asjaolusid arvesse võttes on mõistlikuks väljamõistetavaks viivise suuruseks 9 467,46 eurot. Sellest tulenevalt ei ole võimalik otsuses jõutud järeldusteni jõudmist jälgida. Võttes arvesse VÕS-is sätestatut ja lähtudes sellest, et maakohus rahuldas hageja võlgnevuse nõude täies ulatuses, tuleb sissenõutavaks muutunud viivis ka maakohtu poolt väljamõistmata ulatuses hageja kasuks kostjalt välja mõista. Hageja taotles 7 964,46 euro kahju hüvitise väljamõistmist kostjalt. Nõude aluseks olid kostja viivituse tagajärjel hageja kantud kulutused täiendavale tööjõule, kütusele ja majutusele. Kahju hüvitamise nõue oli hageja poolt tõendatud. Kuna hagejal tekkis kahju kostja viivituse tõttu, oli hageja kahju ja kostja viivituse vahel põhjuslik seos. Otsuses leidis tuvastamist kostja viivituses olemise asjaolu. Menetluse käigus ei ole kostja vaidlustanud hageja kantud kulutuste suurust. Seega tulnuks kohtul hageja kahju hüvitamise nõude suuruse määramisel lähtuda VÕS § 652 lg 1 teises lauses sätestatust, mille kohaselt hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ja seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Maakohus on rahuldanud hageja kahju hüvitamise nõude pooles ulatuses, summas 3 982,23 eurot, põhjendades määratud hüvitise suurust sellega, et: analoogiliselt viiviste väljamõistmisega, kuna valgustite paigaldamise puhul hageja viivitas asendusvalgustite kooskõlastamisega ja seega tööde alustamisega, samuti võttes arvesse kostja makstava tasu suurust, on põhjendatud määrata hüvituse suuruseks pool hageja nõutud summast, so 3982,23 eurot. Kuigi maakohus on jõudnud järeldusele, et põhjendatud hüvitise suuruseks on 3982,23 eurot ning on sellekohasele järeldusele jõudmiseks lähtunud hageja viivitusest asendusvalgustite kooskõlastamisel (kuigi hageja sellega ei nõustu), ei ole kohus otsuses põhjendanud, millele tuginedes on hüvitis just märgitud ulatuses põhjendatud. Ebaõige ja otsusega tuvastamist leidnud järeldustega vastuoluline on maakohtu seisukoht, et asendusvalgustite kooskõlastamisega viivitamise tagajärjel tekkis viivitus ka valgustite paigalduse alustamisega. Maakohtus on tuvastamist leidnud, et olulisel määral tingis hageja lepinguliste tööde teostamisega ja lõpetamisega hilinemise üle lepingu lisas 2 ettenähtud lõpptähtaja (20.10.2010) kostja vastuvõtuviivitus. Muu hulgas on tuvastamist leidnud, et hageja tööde teostamise ja nende lõpetamise üle kokkulepitud tähtaja tingis tööde teostamiseks vajalike tööfrontide üleandmisega hilinemine kostja poolt. Lisaks ei olnud asendusvalgustite kooskõlastamisega viivituses hageja, vaid kostja. Lähtudes eeltoodust ja võttes arvesse, et hagejal tekkis kahju seoses lepinguliste tööde lõpetamisega peale kehtestatud tähtaega, puudub seos, s.h põhjuslik seos asendusvalgustite kooskõlastusega viivituse (hageja ei olnud selles osas viivituses) ja kahju tekkimise vahel. Sellest tulenevalt on põhjendamatu tugineda kahju hüvitise suuruse vähendamisel nimetatud asjaolule, mistõttu on maakohtu järeldused vastuolus kahju hüvitise suuruse määramise põhimõtetega VÕS § 652 järgi. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis täies ulatuses, s.o summas 7 964,46 eurot. Vastustaja seisukoht

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 milles kostja vaidlustas viivisenõude rahuldamist. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kostja vaidlustas töövõtu tasu nõude rahuldamist ja kuni töövõtu tasu suuruseni viivise väljamõistmist. Vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, seda nii täiendava viivise kui ka täiendava kahju hüvitise väljamõistmise osas. Maakohtu otsust tuleb muuta ka menetluskulude jaotuse osas- kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

29(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009

30(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009

31(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009

32(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 Kuivõrd valgustite paigaldamise osas tuvastas maakohus, et hagejal oli selleks aega 28 päeva, ei saanud hageja veel viivituses olla kui ta esitas tööd vastuvõtmiseks 20.12.2010.a.

33(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 valmis, viitab selgesti sellele, et kostja huvi oli suunatud mitte üksikute tööde saamisele vaid sellele, et kõik elektritööd saaksid tervikuna valmis. Nendel põhjustel leiab ringkonnakohus, et hagejale ei saaks ette heita seda, et ta ei teostanud igat üksikut elektritööd võib-olla esimesel võimalusel vaid teostas võimalikke elektritöid ka siis, kui osade elektritööde teostamine igal juhul veel võimalik ei olnud. Asjas ei ole tuvastamist leidnud see, et hageja oleks peale viimase tööfrondi loomist tegelenud veel nende elektritööde teostamisega, mida oleks juba ammu varem saanud teha. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole piisavalt täpselt välja toonud neid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et mingites konkreetsetes ruumides olid kõik eeltööd tehtud ja hageja seal töid ei teinud. Kostja esitas üldsõnalise väite, et selliseid ruume oli. Olukorras, kus hageja tõi esile ja tõendas, et vähemalt kuni 06.12.2010.a oli mitu takistust, mille tõttu ei saanud elektritöid lõpetada, siis oleks kostja pidanud esile tooma, millistes konkreetsetes ruumides siiski elektritöid teha sai ja millistes konkreetsetes ruumides hageja alusetult tööde teostamisega viivitas. Kuid isegi, kui kostja oleks vastavad asjaolud piisavalt konkreetselt esile toonud ja neid tõendanud, ei oleks saanud see tingida teistsuguse otsuse tegemist, sest eespool asus kohus seisukohale, et leping oli suunatud kogu soorituse kui terviku tähtaegsele saamisele.

34(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009

35(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Iseenesest võib nõustuda hagejaga, et kostja pidi tagama hagejale tööfrondi, kuid lepingus ei olnud sätestatud täpseid kuupäevi, mis ajahetkeks oleks kostjal tulnud tööfront tagada. Samuti ei tulene lepingust, et mingite tööde osas tulnuks tööfront tagada samaaegselt. Konkreetse lepingu raames esines väga mitmeid tõrkeid - tõrked valgustite kooskõlastamisel ja tõrked erinevate tööfrontide osas. Probleeme ja nende lahendamist kajastavad mitmed erinevad töönõupidamiste protokollid ja poolte töötajate vaheline kirjavahetus. Sellest hoolimata ei leidu toimikumaterjalides ühtegi viidet, milles hageja oleks kostjat hoiatanud selle eest, et viivitamise korral võib hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja väitis, et selline nõue esitati esmalt alles hagiavalduses ja hageja esindaja ei osanud viidata mitte ühelegi pöördumisele, milles oleks varasemalt viivituse tõttu kahju hüvitist nõutud või kahjunõude esitamise võimalusele viidatud. Küll aga viitas hageja muudele negatiivsetele tagajärgedele, mis võivad viivitustega kaasneda. Kuivõrd hageja ei viidanud kordagi sellele võimalusele, et hageja võiks kostjapoolse viivituse tõttu kahju hüvitist nõuda ja kuivõrd hageja tegi töid enam kui kuu aja jooksul peale tööde valmimise tähtaja möödumist, samuti töid peale konkreetsete tööde tegemiseks ettenähtud tähtaegade möödumist ilma, et hageja oleks kostjale kahju tekkimisest või selle suurusest teada andnud, ei pidanud ja ei saanud kostjaga sarnane mõistlik isik kahju tekkimise võimalusega arvestada. Selline hageja käitumine viitab sellele, et kostja võis arvestada, et hageja kahjuhüvitist ei nõua. Sellele, et hageja kahju hüvitist ei nõua, viitab ka näiteks see, et kostja väitel nähtub ehituspäevikust, et perioodil 15.10.2010.a kuni 08.11.2010.a ei viibinud hageja ühtegi töötajat objektil. See tähendab, et hageja korraldas oma töö selliselt, et ta oma tööjõudu ka sellel perioodil, kui lepingujärgselt oleks pidanud ehitustegevus toimuma, objektil ei hoidnud. Sellest võis kostja järeldada, et hageja lähtub sellest, et kokku oli lepitud konkreetses resultaadis ja mitte selles, mitu tundi või täpselt millisel ajavahemikul peab saama hageja töid teha, selleks, et kahju hüvitamise nõuet ei esitataks. Juhul, kui hageja oleks juba esimesel võimalusel, kui miski viivitusele viitas, kahju hüvitamise nõude esitamisele viidanud, oleks kostja saanud astuda mitmeid samme selleks, et tekkida võivat kahju vähendada. Näiteks oleks kostja saanud kiirendada tööfrontide valmimist või kostja oleks saanud tagada, et hageja oleks pidanud tegema võimalikult vähe plaaniväliseid väljasõite objektile. Pooled oleksid saanud kokku leppida tähtaegade pikendamises või selles, et algselt kokku lepitud aegade asemel tehakse tööd muul ajal vms. Kui hageja oleks kostjat kahjust hoiatanud, oleks kostja saanud oodata kuni mitmetes kohtades tööfrondid valmivad ja siis hageja töötajad terveks päevaks objektile kutsuda. Praegusel juhul võis hagejapoolse hoiatamata jätmise tagajärjel tekkida kostjaga sarnasel mõistlikul isikul ettekujutus, et hageja kahjuhüvitist ei nõua ja kostja ei saanud kahju ärahoidmise või vähendamise sammude astumist vajalikuks pidada. Samas tegi hageja märkimisväärsel hulgal töid mitte esimesel võimalusel. See kõik lõi olukorra, kus kostja ei saanud kahju ärahoidmiseks mitte midagi ette võtta. Nendel asjaoludel tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini, sest eelduslikult oleks kostja saanud eespool viidatud võimalusi kasutades kahju ära hoida.

36(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 esitamine hea usu põhimõttega vastuolus ning vastav nõue tuleb ka sellel alusel jätta rahuldamata (VÕS § 6 lg 2).

37(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 mitte siis, kui tunnistaja ütlusi kostja poolt soovitud viisil hinnata. Tunnistajate ütlused selle kohta, miks tööde valmimine viibis, kujutavad endast tunnistajate järeldusi. Järeldusi peab tegema aga kohus. Tunnistajad saavad seejuures anda ütlusi vahetult kogetud eluliste asjaolude kohta, mille pinnalt peab järeldused tegema kohus.

38(39)

Tsiviilasi nr: 2-11-14009 nõustus, kostja aga mitte. Kohus rahuldab hagi samas suurusjärgus. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Mare Merimaa

Kaupo Paal

Ande Tänav

39(39)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.