Välja mõista kostjatelt OÜ R ja FEOÜ solidaarselt hageja SOÜ kasuks seisuga 05.10.2012 sissenõutavaks muutunud viivisintress summas 1352,18 eurot (tuhat kolmsada viiskümmend kaks eurot ja 18 senti) ning alates 06.10.2012 kuni põhikohustuse täitmiseni viivitusintress VÕS § 113 ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta kostjate kanda
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja
2-11-13482 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja SOÜ esitas 24.03.2011.a Harju Maakohtule hagi OÜ R (endise nimega FEAS) (edaspidi kostja I) vastu 8 799,98 euro ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt SVS OÜ on teostanud kostjale I 07.02.2008.a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 805-08 ja 13.05.2008.a sõlmitud alltöövõtulepingu nr 805-39 alusel Tallinna linnas XXX asuva korterelamu ehitustöid. Alltöövõtulepingu nr 805-08 lõpphind moodustas 2 003 295,25 krooni (kostja I poolt tasutud 1 903 030,65 krooni ehk 121 625,82 eurot) ning lepingu nr 805-39 lõpphind moodustas 748 502,30 krooni ehk 47 838,01 eurot (kostja poolt tasutud 711 077,20 krooni ehk 45 446,11 eurot). Teostatud tööde aktid nr 6 ja 7 on poolte poolt allakirjutatud 2008.a oktoobris. Teostatud tööde akteerimisel on pooled leppinud kokku, et kostja peab kinni garantiiperioodi lõpuni ehk 24 kuuks peale nimetatud aktide allakirjutamisest 5% lepingu maksumusest hageja garantiikohustuse täitmise tagamiseks. Alltöövõtulepingu nt 805-08 puhul moodustas kinnipeetud garantiisumma 100 264,60 krooni ehk 6 408,08 eurot koos käibemaksuga ja alltöövõtulepingu nr 805-39 puhul moodustas kinnipeetud garantiisumma 37 425,10 krooni ehk 2 391,90 eurot koos käibemaksuga, kokku 137 689,70 krooni ehk 8 799,98 eurot. Vastavasisuline kokkulepe on kajastatud aktides nr 6 ja 7, poolte vahel 2008.a peetud kirjavahetuses ning hageja poolt väljastatud garantiikirjades. 23.07.2009.a SVS OÜ loovutas hageja, kostja ja SVS OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe alusel eelpool nimetatud lepingutest tulenevad SVS OÜ õigused ja kohustused hagejale. Kostja kinnitas oma võlgnevust hageja ees ka 30.11.2009.a saldokinnituses. Sellest kokkuleppest lähtuvalt oli SVS OÜ esitanud 25.10.2008.a kostjale arve nr 01827 summas 100 264,60 krooni ehk 6 408,08 eurot tasumise tähtajaga 25.10.2010.a ja 25.10.2008.a esitas arve nr 01828 summas 37 425,10 krooni ehk 2 391,90 eurot tasumise tähtajaga 25.10.2010.a. Eelpool nimetatud arved on kostja kätte saanud ja garantiikokkulepe aktsepteerinud 06.11.2008.a. Sellest lähtuvalt, hiljemalt 06.11.2010.a kohustus kostja tasuma 2008.a garantiiajaks kinnipeetud 5% lepingute maksumusest mõlemate lepingute puhul kokku 137 689,70 krooni ehk 8 799,98 eurot. Garantiiaja jooksul peale tööde teostamist ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni teostatud töö kvaliteedi kohta, seega töö vastas kokkulepe tingimustele, mille teostamise eest on hagejal õigus saada kokkulepitud tasu. Alltöövõtulepingute järgne kaheaastane garantiiaeg lõppes 25.10.2008.a. Kostja põhivõlgnevus hageja ees moodustab kokku 137 689,70 krooni ehk 8 799,98 eurot. Lahkarvamuse kohtuväliseks lahendamiseks on hageja esitanud 18.02.2011.a kostjale rahalise nõude summas 8 799,98 eurot, paludes see tasuda hiljemalt 28.02.2011.a, kuid kostja ei reageerinud ülalmainitud nõudele. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt ka viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga nõuab hageja kostjalt viivist summas 264,41 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (tl 15).
2.Hageja esitas 28.10.2011.a kohtule taotlusega kaasata menetlusse kaaskostjana FEOÜ (kostja II), mis vastutab FEAS kohustuste eest hageja ees solidaarselt OÜ-ga R (tl 100-105).
3.Hageja poolt 02.05.2012.a kohtule esitatud täiendavas seisukohas jäi hageja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja väitel kostjad ei ole millegagi tõendanud, et tasusid hagejale lepingute järgi tehtud töö eest kokkulepitud hinda. Kostjad ei ole tõendanud, et poolte vahel kehtis mingi muu kokkulepe teostatud tööde maksumuse kohta ega ole väitnud, et teostatud tööd olid tehtud puudustega ja et kostjatel võis tekkida hinna alandamise õigus (tl 188-189).
2-11-13482
4.Hageja jäi oma 18.09.2012.a menetlusdokumendis varasemate seisukohtade juurde (tl 214-216).
Kostjate vastuväited
5.Kostja I oma vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja leiab, et arved nr 01827 ja 01828 on hageja õiguseellase SVS OÜ poolt esitatud alusetult. Põhjusel, et SVS OÜ ja FEAS vahel sõlmitud alltöövõtulepingute nr 805-08 ja 805-39 punktidest nr 7.5 tulenevat garantiikokkulepet ei ole pooled sõlminud, puudub alus arvete esitamiseks ning selle alusel nõude esitamiseks. Teostatud tööde akt nr 7, millele on märgitud tagatisraha summas 100 264,60 krooni, ei ole olemuselt garantiikokkulepe lepingu mõistes. Teostatud tööde akt nr 6, millele on käsitsi juurde kirjutatud tagatisraha summas 32 725,10 krooni, ei ole samuti garantiikokkulepe lepingu mõistes (tl 57-61).
6.Kostja I 27.09.2011.a seisukoha kohaselt vastava garantiikokkuleppe olemasoluta ei ole arveid võimalik kirjendada raamatupidamises ega teha nende alusel makseid, milliseid saaks käsitleda ettevõtlusega seotud kuluna maksustamise mõttes (tl 96).
7.Kostja II 10.04.2012.a vastuse kohaselt kostja II nõustub kostja I poolt esitatud seisukohtadega (tl 182-183).
Kohtuistung
8.27.09.2011.a toimunud eelistungil ja 25.09.2012.a toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 97-98, tl 219-221).
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungitel ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Kohus tuvastas esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud:
1.07.02.2008 sõlmisid FEAS kui töövõtja ja SVS OÜ kui alltöövõtja all-töövõtulepingu nr 805-08 korterelamu asukohaga XXX Tallinn ehitustööde teostamiseks, lepingu maksumusega 1 410 000 krooni, millele lisandub käibemaks (p 5.1). Lepingu p 7.4. kohaselt garantiiperiood on vähemalt 24 kalendrikuud arvates alltöövõtja poolt kõigi lepingukohaste tööde üleandmise päevast või ehitisele kasutusloa saamise päevast. Lepingu p 7.5. kohaselt garantiiperioodi tagatiseks on panga või kindlustusseltsi garantii summas, mis moodustab 5 protsenti alltöövõtja lepingujärgsest tasust. Garantiikiri peab olema realiseeritav esimesel nõudmisel. Poolte kokkuleppel võib lepingu täitmise käigus kokku leppida tagatise andmises mõnel muul mõistlikul viisil, milline fikseeritakse kahepoolse garantiikokkuleppega (tl 6-13);
2.13.05.2008.a sõlmisid FEAS ja SVS OÜ alltöövõtulepingu nr 805-39 XXX Tallinn asuva korterelamu ehitustööde teostamiseks, lepingu maksumusega 440 150 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 7.4. kohaselt garantiiperiood on vähemalt 24 kalendrikuud arvates alltöövõtja poolt kõigi lepingukohaste tööde üleandmise päevast või ehitisele kasutusloa saamise päevast. Lepingu p 7.5. kohaselt garantiiperioodi tagatiseks on panga või kindlustusseltsi garantii summas, mis moodustab 5 protsenti all-töövõtja
2-11-13482 lepingujärgsest tasust. Garantiikiri peab olema realiseeritav esimesel nõudmisel. Poolte kokkuleppel võib lepingu täitmise käigus kokku leppida tagatise andmises mõnel muul mõistlikul viisil, milline fikseeritakse kahepoolse garantiikokkuleppega (tl 14-21);
3.Lisakokkuleppega nr 1 töövõtulepingu nr 805-39 juurde 21.07.2008 leppisid SVS OÜ ja FEAS kokku lisatöödes vastavalt hinnapakkumisele 08.07.2008 summas 194174 krooni + km (tl 113-114);
4.Kinnituskirjaga 11.08.2008 nr 805-48 leppisid SVS OÜ ja FEAS kokku, et SVS OÜ teostab XXX korterelamu objektil Kagu tiiva evakuatsiooni-trepikojale täiendavate terasprofiilide paigaldamise tulekindla vaheseina ehitamiseks maksumusega 27400 krooni + km, töö üleandmise tähtaeg 29.08.2008, alltöövõtja annab tehtud tööle garantii 24 kuud (tl 110);
5.Lisakokkuleppega nr 1 töövõtulepingu nr 805-08 juurde 21.10.2008 leppisid SVS OÜ ja FEAS kokku lisatöödes vastavalt hinnapakkumisele 06.10.2008 summas 262000 krooni + km (tl 111-112);
6.akti nr 7 kohaselt lepingu 805-08 alusel teostatud ehitustöid oktoobris 2008 summas 478773.20 krooni koos käibemaksuga, tagatisraha vastavalt lepingule moodustab 100264,60 krooni, tasumisele kuulub 378508,60 krooni (tl 39, 85);
7.akti nr 6 kohaselt lepingu 805-39 alusel teostatud ehitustöid oktoobris 2008 summas 74849,75 krooni koos käibemaksuga, tasumisele kuulub 74849,75 krooni, käsitsi juurde kirjutatud „5 % 37425,10“ (tl 38, 86);
8.SVS OÜ esitas FEAS-le 25.10.2008 arve nr 01827 summas 100264,60 krooni ja arve nr 01828 summas 37425.10 krooni selgitusega 5 % garantiitasu lepingu maksumusest, maksetähtajaga 25.10.2010. Arved kätte saadud 06.11.2008 (tl 45-46);
9.23.07.2009.a sõlmisid FEAS, SVS OÜ ja SOÜ kokkuleppe 07.02.2008 ja 3.05.2008 lepingutest tulenevate SVS OÜ õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta SOÜ poolt alates kokkuleppe allkirjastamisest, so 23.07.2009.a.( tl 22);
10.FEAS 08.02.2010 saldokinnituse kohaselt moodustas FEAS võlgnevus SOÜ-le 326992,80 krooni, sh arve 01827 summas 100264,60 krooni ja arve 01828 summas 37425.10 krooni (tl 44);
11.Pangakontode väljavõtete kohaselt FEAS tasus SVS OÜ-le lepingu 805-08 alusel vastavalt arvetele 1597, 1645, 1680, 1727, 1743, 1783 ja 1814 kokku summas 1903030,65 krooni, tasumata arve 1827 summas 100264,60 krooni; lepingu 805-39 alusel vastavalt arvetele 1646, 1681, 1723, 1744, 1784, 1815 kokku summas 711077,20 krooni, tasumata arve 1828 summas 37425,10 krooni (tl 23- 37);
12.SOÜ esitas FEAS.le nõude garantiitasu 137689,70 krooni tagastamise kohta (tl 40);
13.FEAS 08.02.2011 vastuse kohaselt puudub FEAS-l SVS OÜ arvete 01827 ja 01828 alusel alus nõuet tunnistada, kuna ei ole esitatud nende aluseks olevaid garantiikokkuleppeid (tl 41).
11.Asjas ei ole poolte vahel vaidlust, et SVS OÜ kui alltöövõtja poolt olid täidetud lepingutest 805-08 ja 805-30 ning nende lisakokkulepetest tulenevad kohustused töövõtja FEAS ees, mille kohaselt oli alltöövõtjal õigus nõuda tasu kokku summas 2753797, 30 krooni ning millises summas oli SVS OÜ vastavad arved FEAS-le ka esitanud, sealhulgas kaks viimast arvet 01827 ja 01828 selgitusega 5 % garantiitasu lepingu maksumusest, kokku summas 137689, 70 krooni, mis olid esitatud kaheaastase maksetähtajaga (25.10.2010). Hageja väite kohaselt tavapärasest pikem maksetähtaeg on märgitud nendele arvetele vastavalt poolte kokkuleppele seetõttu, et arvete järgi makstav summa kokku 137689,70 krooni olid jäetud kostjale kaheaastase garantiiperioodi tagatisena 5 protsendi ulatuses hageja lepingujärgsest tasust. Kostjate vastuväidete kohaselt arved 01827 ja 01828 ei kuulu tasumisele, kuna pooled ei ole sõlminud lepingute p 7.5. kohast garantiikokkulepet, millele vaidlusalused arved rajaneksid ja millest võiks tuleneda nende väljastamise õigus ja tasumise kohustus.
2-11-13482
12.Kohus leiab, et kostjate vastuväited kahepoolse garantiikokkuleppe mittesõlmimise kohta vastavalt lepingute p 7.5. on põhjendamatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 tulevalt võib poole tahteavaldus tehingu sõlmimiseks olla ka kaudne. Asjas ei ole vaieldav, et FEAS on arved 01827 ja 01828 kätte saanud 06.11.2008. Kostja pole nende arvete kaheaastase maksetähtaja jooksul esitanud nende suhtes mingeid vastuväiteid, samuti on nimetatud arved kajastatud kostja raamatupidamises hagejale võlgnevusena. Seega on kohtu hinnangul kostja kaudselt nõustunud garantiikokkuleppe sõlmimisega sellisel viisil, so et hageja nõue lepingutasu osas kogusummas 137689,70 krooni ehk 5 % alltöövõtja lepingujärgsest tasust muutub sissenõutavaks 2-aastase garantiitähtaja möödumisel. Kohus nõustub hagejaga, et isegi kui asuda seisukohale, et pooled ei ole lepingute p 7.5. kohast garantiikokkulepet sõlminud, puudub kostjal õigus sellisel põhjusel hagejale lepingute alusel väljamakstava lepingutasu vähendamiseks, kuna vastav sanktsioon leppetrahvi näol lepingutes puudub, samuti on kostja hageja poolt üleantud tööd täies mahus ja mõistliku aja jooksul esitatavate pretensioonideta vastu võtnud.
13.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes võlaõigusseaduse §§-dest 635 lg 1, 637 lg 3 ja 4, 643, 644 lg 1 -3, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ja 108 lg 1 kohus rahuldab hagi põhinõude, so 8799,98 euro osas. Kuna kostja poolt täitmata kohustus muutus sissenõutavaks alates kättesaamisest arvetel näidatud kaheaastase maksetähtaja möödumisel, so 07.11.2010, on hagejal vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 õigus nõuda ka viivist, so kuni 05.10.2012 seisuga 697 kalendripäeva eest arvestusega 8 % aastas e 1,94 eurot kalendripäeva eest, kokku 1352,18 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sellest lähtudes mõistab kohus kostjatelt välja ka seadusjärgse viivise alates 06.10.2012 kuni põhikohustuse täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.