Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teataVtegemisest 7. novembril 2012. Kaebus võidakse lahendada 1(6)

2-11-20652 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

2(6)

2-11-20652

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-11-20652

2-11-20652 neljast isikust. Kahjuhüvitis ei kuulu kõnesolevatel asjaoludel vähendamisele ka VÕS § 139 lg-st 1 lähtuvalt, kuna sõiduki haljasalal parkimine ei soodustanud kohtu hinnangul iseenesest kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostjate vastupidise käsitlusega. Kohtu hinnangul ei oma seetõttu sisulist tähtsust MTÜ TTÜ Ü juhatuse liikme J.K kirjalik selgitus (vt toimik, lk 151-153). Tõendatud ei ole kostjate väide, et haljasala oli mõeldud üksnes laste mängualaks. See ei nähtu ka asja materjalide hulgas olevatelt plaanidelt ja skeemilt (vt toimik, lk 107-110, 145).

2-11-20652 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu rahalise nõude summas 699,70 eurot. Otsusega rahuldab kohus hageja nõude 465,19 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hageja nõude ligikaudu 67% ulatuses. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Indrek Parrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.