2.Mõista kostjatelt MUV ja HO solidaarselt hageja YB kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 465,19 eurot (nelisada kuuskümmend viis eurot ja 19 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 33% ulatuses hageja YB kanda ning 67% ulatuses kostjate MUV ja HO kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teataVtegemisest 7. novembril 2012. Kaebus võidakse lahendada 1(6)
2-11-20652 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21).
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.YB (hageja) esitas 3. mail 2011 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles hilisemaid täpsustusi arvestades palub mõista kostjatelt MUV (kostja I) ja HO (kostja II) hageja kasuks solidaarselt välja 699,70 euro suuruse kahjuhüvitise.
2.Hagiavalduse kohaselt ronisid alaealised A.V, P.O ja V.O 8. mail 2008 umbes kella 20.30 ajal Tallinnas aadressil Akadeemia tee 5a asuva maja juurde pargitud sõiduauto VAZ 2102 (registreerimismärgiga XXX; edaspidi ka sõiduk) katusel ja kapotil, tekitades sellega katusele ning kapotile mõlgid, samuti kruvisid ära sõiduki bensiinipaagi korgi. Eelkirjeldatud tegevuse tagajärjel on hagejal tekkinud sõiduki parandamise kulude näol kahju 699,70 euro (10 948 kr) ulatuses. A.V, P.O ja V.O tegude suhtes algatati karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 tunnustel ka väärteomenetlus (väärteoasja nr 231708004775), kus alaealised tunnistasid enda süüd õigusvastaste tegude toimepanemisel. Samas ei olnud A.V, P.O ja V.O teo toimepanemise ajal süüvõimelised KarS § 33 tähenduses, mistõttu väärteomenetlus lõpetati. A.V vanem ja seadusjärgne esindaja on kostja I. P.O ja V.O vanem ja seadusjärgne esindaja on kostja II. Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg-st 1, vastutavad kostjad oma laste poolt tekitatud õigusvastase kahju eest oma süüst sõltumata. Kostjad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt (VÕS § 65 lg-d 1 ja 2).
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad tunnistavad hagi osaliselt.
2(6)
2-11-20652
4.Kostjad ei vaidle selle üle, et alla 14-aastased A.V, P.O ja V.O ronisid hagis märgitud ajal ning kohas pargitud hageja sõidukil ja tekitasid sellega sõiduki katusele mõlgid. Kostjate hinnangul ei ole samas tõendatud sõiduki kapoti kahjustamine alaealiste poolt. Hageja poolt nõutav kahjuhüvitis summas 699,70 eurot ei ole põhjendatud. Hageja on kahjunõude koosseisu arvestanud alusetult ka sõiduki kapoti parandamise kulud. Lisaks on sõiduki vastutav kasutaja mõlgid sõiduki katuselt juba omakäeliselt eemaldanud, mis samuti vähendab sõiduki parandamiseks tulevikus kantavaid kulusid. Lisaks ei ole kahju tekitatud ainult kolme alaealise poolt. Kahju on osaliselt põhjustanud ka sõiduki vastutav kasutaja A.B . Sõiduk oli kahju tekitamise ajal pargitud vastutava kasutaja poolt selleks mitte ettenähtud kohale. Sõiduauto oli pargitud laste mängualal olevale haljasalale. Sellega on rikutud vastutava kasutaja poolt kahju tekitamise ajal kehtinud liikluseeskirja (LE) § 64 lg 5 ja § 72 lg 1 nõudeid. A.B seadis eelkirjeldatuga ise ohtu enda kasutuses oleva vara. Seega peaks ka A.B vähemalt 25% ulatuses vastutama tekitatud kahju eest (VÕS § 138 lg 1). Kostjad paluvad VÕS § 140 lg 1 alusel ka kahjuhüvitist vähendada. Kostja I peres kasvab lisaks A.V veel kolm alaealist. Kostja I on alates 2009. aasta oktoobrist töötu, seni ei ole õnnestunud uut töökohta leida ning perel on raskusi igakuise toimetulekuga. Kostjad siiski möönavad, et tekkinud kahju tuleb hagejale mõistlikus ulatuses korvata.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus on nõudnud hageja taotlusel Politsei- ja Piirivalveametilt välja väärteomenetluse toimiku väärteoasjas nr 231708004775 ning võtnud selle asja materjalide juurde. Samuti on kohus nõudnud kostjate taotlusel kirjaliku selgituse MTÜ TTÜ Ül juhatuse liikmelt J.K ’ilt parkimiskorralduse kohta selle MTÜ valduses oleval territooriumil (vt toimik, lk 151153).
6.Kohtuistungil jäi hageja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjad jäid varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Hagejale kuulunud sõidukit kahjustanud kostjate lapsed A.V, P.O ja V.O olid asja materjalidest nähtuvalt kahju tekitamise ajal 8. mail 2008 alla 14-aastased (vt toimik, lk 4 ja 16). Seega saaks hageja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks kuuluda kostjate suhtes rahuldamisele VÕS § 1053 lg 1 alusel, mille kohaselt vastutavad alla 14aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 65 lg 1).
9.Pooltel ei ole õiguslikku vaidlust selle üle, et kostjad vastutavad VÕS § 1053 lg 1 järgi hagejale omandi rikkumisega tekitatud kahju eest. Poolte esitatud asjaolude põhjal ei ole kohus ka tuvastanud kostjate vastutust välistavaid asjaolusid.
10.Pooled vaidlevad esiteks hagejal tekkinud kahju suuruse üle ning teiseks selle üle, kas esinevad õiguslikud alused kostjatelt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks. 3(6)
2-11-20652
11.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimalikku väärtuse vähenemist. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1.
12.Hageja väidete kohaselt moodustavad sõiduki parandamise kulud koos käibemaksuga vähemalt 699,70 eurot. Selle tõendamiseks on hageja esitanud osaühingu (OÜ) S (registrikood XXX) remondi eelkalkulatsioonid (vt toimik, lk 15, 94-95). Kaudselt tõendavad väiteid remontööde maksumuse kohta ka hageja esitatud konkureerivad hinnapakkumised (vt toimik, lk 77-80). Kohus leiab, et hageja väited sõiduki kapoti kahjustamise kohta ei ole siiski tõendatud. Seda ei kinnita kohtu arvates ka hagile lisatud foto sõiduki kapotist (vt toimik, lk 7). Isegi kui kapotil on kahjustusi, ei ole tõendatud nende tekitamine kostjate laste poolt. Vaidlusalust asjaolu ei tõenda väärteomenetluse lõpetamise teada (vt toimik, lk 4) ega väärteoasja materjalide hulgas olevad väärteomenetluse lõpetamise määrused (vt väärteoasja toimik, lk 10-12) või alaealiste A.V ja P.O seletused (vt väärteoasja toimik, lk 13-15). Osundatud seletustest küll ilmneb, et P.O hüppas vähemalt korra sõiduki kapotile. Samas ei saa sellest iseenesest teha järeldusi kapoti kahjustamise kohta. Seega ei esineks põhjuslikku seost A.V , P.O ja V.O tegude ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).
13.Kuivõrd kostjad on kapoti kahjustamisele vastu vaielnud, tuleb kapoti remondiga seotud kulud eeltoodust lähtuvalt OÜ S eelkalkulatsioonist maha arvestada. Eelkalkulatsiooni (vt toimik, lk 95) esimeses punktis on toodud kapoti maksumus 33,23 eurot. Edasistes punktides ei ole kalkulatsioonis katuse ja kapoti parandustööde maksumust üksteisest eristatud. Nende parandustööde osas moodustavad kapotiga seonduvad kulud eelduslikult 1/3. Sellise järelduse võib teha eeskätt eelpool viidatud konkureerivatest hinnapakkumistest. Kokkuvõttes arvestab kohus OÜ S eelkalkulatsiooni 1. punktis märgitud keretööde maksumusest (kokku 95,86 eurot) seega maha 33,23 eurot ning vähendab kalkulatsiooni punktides 2-4 toodud tööde maksumust (kokku 603,84 eurot) arvestuslikult 1/3 võrra, s.o 402,56 euroni. Kokku moodustavad sõiduki parandamise mõistlikud kulud eeltoodu põhjal seega 465,19 eurot. Kohus märgib, et otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kahju tekitamisega seoses tulevikus kantavaid mõistlike kulusid. Kohus lisab, et kostjate poolt tõendina esitatud kalkulatsioon (vt toimik, lk 59) on selle sisust nähtuvalt koostatud üksnes sõidukist tehtud fotode põhjal ning ei ole seetõttu ilmselt täpne. Kohus ei pea seda tõendit ka usaldusväärseks, kuna kalkulatsioon on allkirjastamata ja dateeringuta. Kostja väidete kohaselt on sõiduki vastutav kasutaja mõlgid sõiduki katuselt juba omakäeliselt eemaldanud, mis kostjate hinnangul vähendab sõiduki parandamiseks tulevikus kantavaid kulusid. Need kostjate väited ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud.
14.Kostjate poolt välja toodud asjaolu, et sõiduki vastutav kasutaja A.B oli sõiduki parkinud haljasalale (st selleks mitte ettenähtud kohale), ei anna alust kahjuhüvitist praegusel juhul vähendada. Tuvastatud asjaoludel puudub alus asjas VÕS § 138 kohaldamiseks, kohaldamisele kuulub ülalviidatud VÕS § 137 lg 1. Puudub vaidlus, et sõidukit kahjustasid A.V, P.O ja V.O ning see on tuvastatav ka asja materjalide põhjal. Kohus märgib, et VÕS § 138 normid võiksid rakenduda, kui puuduks selgus, kas kahju põhjustasid nimetatud alaealised või A.B , st kahju võis põhjustada ükskõik kes nendest 4(6)
2-11-20652 neljast isikust. Kahjuhüvitis ei kuulu kõnesolevatel asjaoludel vähendamisele ka VÕS § 139 lg-st 1 lähtuvalt, kuna sõiduki haljasalal parkimine ei soodustanud kohtu hinnangul iseenesest kahju tekkimist. Kohus ei nõustu kostjate vastupidise käsitlusega. Kohtu hinnangul ei oma seetõttu sisulist tähtsust MTÜ TTÜ Ü juhatuse liikme J.K kirjalik selgitus (vt toimik, lk 151-153). Tõendatud ei ole kostjate väide, et haljasala oli mõeldud üksnes laste mängualaks. See ei nähtu ka asja materjalide hulgas olevatelt plaanidelt ja skeemilt (vt toimik, lk 107-110, 145).
15.Kostjad on taotlenud kohtult ka kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostjad on tuginenud praegusel juhul eeskätt enda halvale majanduslikule olukorrale. Kohus märgib esmalt, et oma väiteid majandusliku olukorra kohta on põhistanud ainult kostja I. Kostja I on kohtule selgitanud, et kaotas töö 2009. aasta oktoobris töökoha tööandja ( ANOÜ) pankroti tõttu. Kostjal ei ole seniajani õnnestunud uut töökohta leida ning tema ainus sissetulek tuleneb alates 24. augustist 2012 ainult riigipoolsest lastetoetusest. Vanemahüvitise väljamaksmine lõppes 23. augustil 2012. Kostja I kinnitab, et õpib alates 2009. aastast Tallinna Tehnikaülikooli energeetika teaduskonnas magistriõppes ning on käesoleval hetkel lapsehoolduspuhkuse tõttu akadeemilisel puhkusel. Eesti Töötukassa ei registreeri töötuks täiskohaga õppivaid üliõpilasi. Kostja I on jätkuvalt aktiivselt töökohta otsimas. Kostja I märgib, et on A.V ainus vanem, seega ainus isik, kes vastutab A.V eest. Väiteid töökoha kaotuse ja enda sissetulekute kohta on kostja I asjas 12. juunil 2012 esitatud menetlusdokumendile lisatud dokumentidega (vt toimik, lk 117-122) ka põhistanud.
16.Kohtu hinnangul ei esine siiski asjaolusid, mis muudaks täies ulatuses kahju hüvitamise ühe või mõlema kostja suhtes praegusel juhul mõistlikult vastuvõtmatuks. Kostja I igakuiste sissetulekute suurust tuleb küll arvesse võtta. Samas arvestab kohus sellega, et hüvitise summa 465,19 eurot on Eesti üldisest elatustasemest lähtuvalt (s.o võrrelduna keskmise palga jms näitajatega) suhteliselt väike. Seejuures ei pea kumbki kostja seda solidaarvõlgnike omavahelises suhtes eelduslikult täies ulatuses kandma (VÕS § 69 lg 1). Samuti oli hüvitisnõude esitamine kostjatele mõistlikult ettenähtav. Kuivõrd kahju tekitamine leidis aset 2008. aastal, on kostjatel olnud piisavalt aega leida vahendeid ja võimalusi hüvitise tasumiseks, kostjal I ka enne töökoha kaotamist 2009. aasta oktoobris. Lisaks tuleks kohtu arvates kostja I majandusliku olukorra hindamisel arvestada teiste perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid. Kostjat I menetluses esindanud abikaasa Rein V on 27. augustil 2012 eelistungil märkinud, et ta omab sissetulekuid, sissetulekuks on ametipalk (vt toimik, lk 143). Kohtule ei ole esitatud täiendavaid tõendeid R V sissetulekute suuruse kohta. Samuti puuduvad tõendid kostja I ning tema pereliikmete muu vara kohta. Kostja I väide, et ta on A.V ainus vanem, ei oma selles aspektis määravat tähtsust. Eelduslikult moodustavad kostja I koos abikaasa ja nendega koos elavate lastega ühtse leibkonna.
17.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks seega 465,19 euro ulatuses. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1).
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 5(6)
2-11-20652 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu rahalise nõude summas 699,70 eurot. Otsusega rahuldab kohus hageja nõude 465,19 euro ulatuses. Seega rahuldab kohus hageja nõude ligikaudu 67% ulatuses. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.