Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-12-19719
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
06.11.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Hagi hind maakohtus
Swedbank AS hagi KG ja EK vastu võla 47 390.19 ja viivise 16 312.02 euro solidaarses nõudes 47 390.19 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
09.10.2012
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039, Tallinn Hageja esindaja Külli R , XXX Kostja I: KG, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja II: EK, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja esindaja AA, isikukood XXX, XXX
Kohtuasi
Resolutsioon
Kohtuistungil viibisid hageja esindaja Reinfeld ja kostja II esindaja AA Hagi rahuldada.
Külli
Välja mõista kostjatelt KG ja EK solidaarselt võlgnevus 47 390.19 eurot ja viivis 16 312.02 eurot hageja Swedbanki AS kasuks. Välja mõista kostjatelt KG ja EK solidaarselt viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress +7% aastas summalt 45 253.19 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni hageja Swedbanki AS kasuks. Jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate KG ja EK kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 18.05.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostjad KG ja EK 05.06.2007 laenulepingu nr XXX, laenusummaga 80 996 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.05.2037. Kostjad ei täitnud nõuetekohaselt laenu tagastamise kohustusi, 27.05.2009 edastati kostjatele lepingu ülesütlemise teade. Hageja luges 15.06.2009 lepingu ülesöelduks. Täitemenetlus lõpetati seoses kinnisasja müügiga ja sellest menetlusest saadi nõuete katteks 34 000 eurot. Hageja nõue on 63 702.21 eurot, sellest on põhiosa 45 253.19 eurot, intress 2098.66 eurot, menetlustasu 38.34 eurot, viivis põhisumma võlgnevusest 16 312.02 eurot. Hageja palub välja mõista viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress +7% aastas summalt 45 253.19 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja KG kohtule hagiavalduse vastusena oma seisukohta esitanud ei ole. Kostja on kohtuistungile kutsutud väljaanded Ametlikud Teadanded 23.08.2012 avaldatud kuulutusega (tlk 119). Kostja EK on esitanud kirjaliku vastuse (tlk 77,78), mille kohaselt krediidiandja ei ole lepingu ülesütlemisel järginud VÕS § 416 lg 1. Hageja ei teatanud laenu erakorralisest tagastamisest ning kostja ei saanudki kätte ülesütlemisteadet. Kokkuleppe võimalus jäi panga poolt pakkumata. Hageja rikkus lepingu ülesütlemise korda. Kostja ei suhtle KG 2008 aasta lõpust, osalus laenulepingu sõlmimisel oli fiktiivne. EK ei saanud laenulepingust mingisugust kasu. Viivise nõue ei ole põhjendatud, sest lepingu ülesütlemise korda oli rikutud. Kohtuistungil jättis kohus rahuldamata kostja II taotluse istungi edasi lükkamiseks ja rahuldas hageja taotluse asja läbivaatamiseks kostja I kohalolekuta. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma, vaidlust ei ole asjaolu üle, et laenusumma 80 996.00 eurot on panga poolt üle kantud. Kostjad ei ole vaidlustanud laenulepingus kokkulepitud tingimusi ega tähtaegu, samuti on tõendatud laenu üleandmine panga poolt. VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. 05.06.2007 sõlmisid Swedbank AS ja kostjad KG ja EK laenulepingu nr XXX, laenusummaga 80 996 eurot ning laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.05.2037 (tlk 5), laen ei ole kogu ulatuses tagastatud ja leping on laenuandja poolt üles öeldud (tlk 13, 14, 15,16,17,18). Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited asja menetlemisel tõendamist leidnud ja seega tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja vastuväide, et teda ei ole nõuetekohaselt teavitatud lepingu lõppemise tingimustest, ei ole põhjendatud. Kostja on isiklikult kätte saanud hageja teatise lepingu ülesütlemise kohta, mida kinnitab tagastusteatis (tlk 114). Kohtu hinnangul ei ole hageja rikkunud VÕS § 416 lg 2 sätestatut, toimikus olevad (tlk 13-18) teatised viitavad hagejapoolse kohustuse täitmisele. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, et nad kohustatud poolena oleksid näidanud üles aktiivsust tekkinud olukorra lahendamiseks. Kohus juhib tähelepanu, et kostja I on kohtule kättesaamatu, kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei tea ka kostja II tema asukohta. Ükski tõend ei kinnita, et kostja II tegi pangale ettepanekuid laenu tagastamise osas, läbirääkimised eeldavad mõlema osapoole tahet. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja on põhjendanud nõude suurust, võla suurus on kujunenud pärast korteriomandi müüki tekkinud jäägist. Kohtuistungil kinnitas kostja II, et ei ole laenumakseid teinud, kostja I ei ole vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus põhjendatuks nõude suuruses 47 390.19 eurot, sellest on põhiosa 45 253.19 eurot, intress 2098.66 eurot ja menetlustasu 38.34 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise
ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1, mil juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja II ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis oleksid aluseks viivise vähendamiseks, samuti leiab kohus, et viivisenõue ei ole ebaproportsionaalne võrreldes põhinõudega. Asjaolu, et kostja II ei saanud laenulepingust mingisugust kasu ei oma käesoleva kohustuse täitmise nõudes tähtsust, laenulepingust tulenevalt on kostja II laenusaajaks koos KGga. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis 16 312.02 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress +7% aastas summalt 45 253.19 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 165 lg 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.