Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-11-62381 tasuda riigilõiv. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud OÜ BKesitas 19.12.2011 Pärnu Maakohtule avalduse KÜXXXvastu maksekäsu kiirmenetluses 3 355,17 euro nõudes. 12.01.2012 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 20.01.2012.a. Võlgnik on tähtaegselt, 27.01.2012, esitanud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.02.2012 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus 28.02.2012 määrusega jätkas OÜ BK poolt KÜXXX vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses. Sama määrusega kohus kohustas avaldajat OÜ BK esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning tasuma täiendav riigilõiv. OÜ BK esitas 13.03.2012 Harju Maakohtule haiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. Harju Maakohus OÜ BK võttis hagiavalduse KÜXXX vastu menetlusse 22.03.2012 määrusega. Hagiavalduse kohaselt hageja OÜ BK 24.11.2011 esitas kostjale kulutuste hüvitamise nõude, milles nõudis kostjalt 3355,17 euro hüvitamist. Hageja nõue kostja vastu tuleneb asjaolust, et Swedbank AS hageja arveldusarvelt debiteeris kostja kohustuseks oleva laenu tagasimakseid kogusummas 3355,17 eurot. Kostja vastas hageja kulutuste hüvitamise nõudele 12.01.2012 vastuskirja ja avaldusega, mille punktis1.2 kostja tunnistab hageja poolt esitatud nõuet summas 3355,17 eurot ning kinnitab, et ei vaidlusta seda. Samas vastuses viitas kostja omapoolsele nõudele hageja vastu ning esitas tasaarvelduse avalduse. Hageja 24.01.2012 omapoolses vastuses teatas, et ei aktsepteeri kostja nõuet hageja vastu, tulenevalt asjaoludest, et kostja poolne nõue on paljasõnaline ja ei ole tõendatud. Kostja KÜXXX vaidles hagejale vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud tema poolt kantud kulutusi. Lisaks hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Kostja on täitnud kõik oma kohustused iseseisvalt ja õigeaegselt. Kostjale jääb arusaamatuks kuidas hageja saab olla seisukohal, et hageja arveldusarvelt debiteeriti just kostja kohustusteks oleva laenu tagasimaksed. Hageja viitab 24.11.2011kulutuste hüvitamise nõudes laenulepingule nr XXX , milline on sõlmitud XXX Tallinn korteriomanike ühisuse (keda esindas hageja) ja Swedbank AS vahel. Seega on hageja ekslikult arvanud, et eelnimetatud laenulepingust tulenevad kohustused tulevad kostjale automaatselt üle koos XXX Tallinn korterielamu majandamise ülevõtmisega. Lisaks puudus hagejal laenulepingu nr XXX sõlmimiseks korteriomanike ühisuse volitus. 11.06.2007 aastal toimunud korteriomanike ühisuse koosolekul, millel arutati laenulepingu sõlmimist, puudus otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum. Seega leiab kostja, et hageja ei saa kostja ja/või korteriomanike ühisuse vastu esitatava kahjunõude puhul tugineda laenulepingule XXX . Hageja OÜ BK14.05.2012 esitas vastuse kostja 16.04.2012 vastusele. Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja esitas hagi vale isiku vastu. Hageja sõlmis XXX korteriühisuse nimel laenulepingu Swdbank AS 09.08.2007 tähtajaga kuni 30.07.2022 elamu XXX Tallinn renoveerimiseks. Teadaolevalt on käesoleval ajal KÜ XXX sõlminud AS’iga Swedbank uue laenulepingu, millega on üle võtnud korteriühisus XXX Tallinn ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad õigused ja kohustused. Korteriühisus XXX oleks pidanud hageja haldamisest lahkudes koheselt üle võtma ka laenulepingust nr XXX tulenevad õigused ja kohustused. Kuivõrd kostja viivitas laenulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmisega, siis debiteeris AS Swedbank laenulepingust tulenevad makseid hageja arveldusarvelt. Hageja leiab, et kuna KÜ XXX on sõlminud AS’iga Swedbank laenulepingu, millega võttis üle laenulepingust nr XXX tulenevad õigused ja kohustused, on

2-11-62381 KÜ XXX alusetult rikastunud hageja arvelt. Hageja leiab, et kostja väited korteriomanike ühisuse koosoleku kehtivuse kohat on paljasõnalised ja ei puuduta hageja ja kostja vahel käimasolevat kohtuvaidlust. Kostja KÜXXX24.05.2012 vastuses teatas kohtule, et jääb varasemalt esitatud väidete juurde. 01.10.2012 kell 12:40 toimus Harju Maakohtus Tartu maantee kohtumajas eelistung OÜ BK hagi KÜXXX vastu võla nõudes. Kuna hageja lepinguline esindaja ei ilmunud istungile, siis kohus määras uue eelistungi toimumise aja 24.10.2012 kell10:00. 24.10.2012 toimunud kohtu eelistungil hageja loobus hagist ja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kostja soovib jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuna hageja loobus hagist. Kostja esitas 24.10.2012 taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja soovib enda menetluskulude hüvitamist hagejalt summas 480 eurot, mis kujutas endast kostja esindaja kulusid antud asjas.

Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 järgi, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. TsMS § 429 lg 4 järgi ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on OÜ BK hagiavaldus KÜXXX vastu 3 355,17 euro võla nõudes. Hageja esitas kohtule avalduse 24.10.2012 toimunud kohtu eelistungil, millega ta soovib hagist loobuda ja tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Kostja nõustus hagist loobumisega ja palus hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 480 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nõudele ega menetluskulude summa suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja OÜ BK hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada, sest kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hageja avaldanud, et ta loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja palus hagejalt välja mõista tema menetluskulud, mis seisnevad esindaja kuludes summas 480

2-11-62381 eurot. Hageja ei ole kostja taotlusele ega kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja palus hagejalt välja mõista tema esindaja poolt temale osutatud teenuse eest: hagiavaldusele vastamine 4 h x 80 eurot = 320 eurot, vastuse koostamine kohtule 1 h x 80 eurot = 80 eurot, osavõtt 01.10. 2012 kohtu eelistungist 0,5 h = 40 eurot ja osavõtt 24.10. 2012 kohtu eelistungist 0,5 h = 40 eurot. Tutvunud kostja taotlusega menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks leiab kohus, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole vastuse koostamise ajakulu põhjendatud, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu. Kostja vastus oli koostatud kolmel lehel, millest sisulisi vastuväiteid sisaldasid kaks. Osaliselt on kostja vastuväiteid olnud õiguslikult asjakohatud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud vastuse koostamisele kulunud ajaks tuleb lugeda 2 h ning vastuse koostamisele kulunud summa on põhjendatud 160 euro ulatuses. Lisaks märgib kohus, et 01.10.2012 toimunud eelistung kestis 6 minutit, so algas kell 12:40 ja lõppes kell 12:46 (toimiku lk 87). Seega ei ole põhjendatud kostja esindaja 01.10.2012 kohtu eelistungil osalemise ajakulu 05,h eest. Sisuliselt ei kestnud ka 24.10.2012.a eelistung 30 minutit, vaid üksnes 23 minutit. Eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena 280 eurot, so hagiavaldusele vastamine 2 h x 80 eurot = 160 eurot, vastuse koostamine kohtule 1 h x 80 eurot = 80 eurot ja osavõtt 01.10.2012.a ja 24.10 2012 kohtu istungist kokku 0,5 h = 40 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks 24.10.2012 toimunud kohtu eelistungil. Hageja on 19.12.2011 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 100.66 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „riigilõiv OÜ BK avalduse eest KÜ XXX vastu“) ja 13.03.2012 tasunud hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 442,58 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (viitenumbriga 2900072123, selgitusega;“Arve nr TSA 2-11-62381“).

Seega kuulub tagastamisele pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust ehk 271,62 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas selgitusega „riigilõivu tagastamine hagis KÜXXX vastu“.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.