2-10-58856/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja, vastates kirjaga hagile, võttis hagi õigeks. Kostjale on 08.06.2011 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 järgi krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3125,12 eurot, millest käenduseta väikelaenulepingust nt XXX tulenev põhivõlg on 697,16 eurot, 140,16 eurot on viivis ja 88,97 eurot on intress ning käenduseta väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg on 1615,63 eurot, intress on 283,13 eurot ja viivis on 300,07 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (otsuse tegemise seisuga 2312,79 eurot) alates 07.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on kandnud menetluskulu kokku summas 479,33 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 1085,62 krooni (s.o 69,38 eurot) ja hagi esitamisel on täiendavalt tasutud riigilõivu 409,95 eurot. Kuna pooled on avaldanud soovi loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, palub hageja tagastada temale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et kuna hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel 1⁄2 riigilõivu tagastamist, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista 1⁄2 riigilõivu ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtukulu 239,66 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtule on esitatud taotlus poole riigilõivu hagejale tagastamiseks edasikaebamise õigusest loobumise tõttu. Swedbank AS on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 25.11.2010 riigilõivu 1085,62 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072369 selgitusega „maksekäsk AP vastu“. Hagiavalduse esitamisel on hageja 06.06.2011 tasunud täiendavalt riigilõivu 409,95 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123 selgitusega „hagiavaldus AP vastu, 06-JUN-11, täiendav riigilõiv“. Hageja taotleb 239,66 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv Swedbank AS-ile tagastada osaliselt, so 239,66 euro ulatuses. Tagastamisele kuuluv riigilõivu osa tuleb tagastada hageja poolt 06.06.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123 tasutud riigilõivu arvelt. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kuna pooled on kohtule teatanud, et soovivad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobuda, siis käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebust esitada ei saa.