2-11-58282/12 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

lepingu punkti 3.2.10 kohaselt tasuma tähtaegselt esitatud arveid. Lepingu nr. XXX tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr. XXX, mille punkti 1 kohaselt lasub käendajal, MR solidaarne vastutus OÜga PH. AH esitas OÜ-le PH tollivormistuse eest arve nr. 300841 summas 4 026,45 eurot (63000,28) krooni. Maksetähtajaks oli arvel märgitud 30.06.2010. Antud arve summast enamuse moodustab maksusumma 3 913,80 eurot e. 61 238 krooni Maksu – ja Tolliametile. Maksusumma on hageja poolt kohaselt ka tasutud. OÜ PH on arvet aktsepteerinud ning arve summast tasunud 925, 52 eurot põhivõlast. Põhivõlast on hagi esitamise päeva seisuga tasumata 3100,93 eurot. Vastavalt Lepingu nr XXX punktile 5.5. lasub OÜ PH maksmisega viivitamise korral viivise tasumise kohustus 0,5% maksmata summalt tasumisega viivitatud päevade eest. Tänaseks on viivisarvestuse järgi OÜ PH viiviste näol kogunenud viiviseid summas 5456,72 eurot. Tuginedes kohtupraktikale ning heale äritavale ei esita hageja viivisnõuet rohkem kui põhinõude tasumata osa. Eelnevast tulenevalt on OÜ PH viivisvõlgnevus hagi esitamise seisuga 3100,93 eurot. Arve nr. 300841 viimatine osaline tasumine toimus 02.05.2011. Peale seda ei ole ei OÜ PH ega ka käendaja (kostja) hagejale tasunud. Seda väidet tõendab ka hageja panga väljavõte. Kuivõrd OÜ PH ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud on hageja nii kostjat kui OÜ PH juhatuse liiget ühes isikus, kelleks on MR, teavitanud tasumata summadest nii telefonitsi kui e-kirja vahendusel. Kostja vastus Kohtule 06.05.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja andmetel on PH põhivõlgnevus hagejale 1 000 eurot. Selle arve tasumist raskendas ettevõtet tabanud õnnetus. Arvel näidatud kaup ladustati Valukoja tänaval asuvas hoones, mida tabas 25.12.2010. a põleng. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ning PHOÜ vahel on 11.06.2010. a sõlmitud leping nr. 10/024/1, mille punkti 1.1. kohaselt on lepingu objekt kliendile kuuluvate kaupade Eesti Vabariigi tolliterritooriumile või sellelt väljatoimetamisega seotud tollivormistuse organiseerimine ja teostamine Tolliagentuuri poolt vastastikusel kokkuleppel (tl 12). Lepingu punkti 3.2.10. kohaselt kohustus PHOÜ tasuma tähtaegselt kõik Tolliagentuuri poolt esitatud arved, mis sisaldavad riiklike makse, tollimakse ja teenustasu ning esitama Tolliagentuuri nõudmisel nende tasumist kinnitava maksekorralduse (tl 13). Hagiavalduse kohaselt on hageja oma lepingulised kohustused täitnud (tl 6), kuid PHOÜ jätnud osaliselt tasumata tollivormistuse eest arve nr 300841 summas 3 100,93 eurot (tl 6, 17-41). Lepingust nr 10/024/1 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX (tl 16) Kostja leiab, et põhivõlgniku hinnangul on hageja põhinõude suurus 1 000 eurot. Kohustus on täitmata ettevõtet tabanud õnnetuse tõttu. Nimelt toimus Valukoja tänava hoones põleng (tl 129). Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav ning §103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja poolt esiletoodud asjaolu ei vabasta kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas menetluses on

hageja esitatud tõendid selle kohta, et põhivõlgnik on saanud lepingus kokkulepitud teenust. Hageja on koostanud lepingu alusel arve ja põhivõlgnik on selle osaliselt summas 925,52 eurot ka tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhivõlgniku vastu õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet ka tõendanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 ning § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. PHOÜ-l on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuse eest. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu, mille p 1 alusel kostja võttis endale kohustuse tagada solidaarselt PHOÜ-ga lepingust nr 10/024/1 tulenevate kohustuste täitmine. Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnikult lepingu p 3.2.10 tulenevalt 3 100,93 eurot. Kuivõrd kostja käendab vastavast lepingust tulenevaid kohustusi ja nimetatud rahaline kohustus on täitmata, vastutab kostja nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise lepingu punkt 5.1. järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 29.11.2011. a moodustavad viivised 5 456,72 eurot (tl 6, 150). Hageja vähendab viivisenõuet põhinõude suuruseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 3 100,93 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.