Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 02.11.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi OR vastu võla nõudes Hagihind: 1 700,36 eurot Menetluse liik: Kirjalik menetlus Hageja: OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn) Hageja esindaja: Maksim M (XXX) Kostja: OR(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
1.OÜ Citadele Leasing & Factoring hagis OR vastu: 1.1 Rahuldada hagi ja välja mõista OR OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks 2 663,24 eurot. 1.2 Välja mõista OR OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks viivis 0,15% tasumata liisingujäägilt päevas alates 01.04.2012 kuni tasumata liisingujäägi 981,53 eurot täieliku tasumiseni, võttes arvesse, et OR vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 9 107,36 eurot. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta OR kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused
1.1.Hageja nõue 30.03.2012 esitas OÜ Citadele Leasing & Factoring Harju Maakohtule hagiavalduse S Eesti OÜ ja OR vastu. 05.04.2012 määrusega keeldus kohus hagi S Eesti OÜ osas menetlusse võtmast. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 1 700,36 eurot (tasumata liisingujääk 981,53 eurot, tasumata liisingumaksed 646,93 eurot, käibemaksuvõlgnevus 161,53 eurot), viivis hagi esitamiseni summas 962,88 eurot ja viivis protsendina tasumata liisingujäägilt, 981,53 eurolt, alates hagi esitamisest kuni 981,53 euro tasumiseni määras 0,15% liisingujäägilt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagis on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 145 lg 1, 65 lg 1, 367 lg 1-3.
1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse ja 19.09.2012 esitatud arvamuse kohaselt sõlmisid hageja ja S Eesti OÜ 04.07.2008 liisingulepingu nr XXX, mille alusel hageja finantseeris S Eesti OÜ-le liisingueseme omandamist. S Eesti OÜ liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 04.07.2008 käenduslepingu, millega hageja kohustus solidaarselt S Eesti OÜ-ga vastutama liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kuni 9 107,36 euro ulatuses. Vastavalt liisingulepingu põhitingimuste punktile 4.3 kohustus liisinguvõtja tasuma igakuiseid liisingmakseid, kuid S Eesti OÜ rikkus seda kohustust. Hageja nõudis liisingueseme tagastamist. Liisinguese tagastati hagejale 03.11.2009. Samal päeval sõlmisid hageja ja S Eesti OÜ turuväärtuse määramise kokkuleppe, mille kohaselt oli vara väärtus selle tagastamise päeval 3 500 eurot. Kuna liisinguvõtja võlgnevust ei tasunud ja teatas, et seda ei olegi võimalik teha, ütles hageja 17.11.2009 liisingulepingu üles. Selleks ajaks oli tasumata liisingu põhiosa jääk 4 481,53 eurot, osamaksete võlgnevus 495,17 eurot, rendimaksete võlgnevus 151,77 eurot ja käibemaksuvõlgnevus 71,91 eurot. Liisinguese müüdi 26.03.2010 välisriiki SIA SS LV-le hinnaga 3 500 eurot, müügitehingut vahendas kostja. Hageja arvestas saadud 3 500 eurot maha tasumata liisingu põhiosa jäägilt. Liisingu põhiosa jäägist on hagi esitamise seisuga hagejale tasumata seega 981,53 eurot. 31.05.2010 saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale lõpliku tasumisele kuuluva nõude. Tasumise tähtpäevaks oli 15.06.2010. Kuivõrd nõuet ei tasutud, arvestab hageja tasumata liisingujäägilt viivist alates 16.06.2010 lepingu punktis 8.1 kokkulepitud määras, 0,15% päevas. 19.09.2012 arvamuses leiab hageja vastusena kostja seisukohtadele, et kostja seisukoht, et 03.11.2009.a turuväärtuse määramise kokkuleppes on kohustuse endale võtnud üksnes S Eesti OÜ, aga mitte tema, ei ole asjakohane. Selle kokkuleppega ei ole kostjat vabastatud käenduslepinguga võetud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, vaid selle kokkuleppega on fikseeritud seaduses nõutud toiming – määratud on liisinguesemele turuväärtus selle tagastamise hetkel ja täpsustatud on, et lõplikud nõuded esitatakse peale liisinguesemete müüki, kui on selgunud nõude täpne suurus. Seadus ei keela juriidilistel isikutel määrata tagastatud varale turuväärtust poolt kokkuleppel, ja seda enam, kui turuväärtuse määrajaks on liisinguvõtja ise, kes omab lisaks ka pädevust vara hinnata. Vara tagastamisel ja varale turuväärtuse määramisel ei pea osalema käendaja. Kostja oli S Eesti OÜ juhatuse liige. Oleks täiesti mõeldamatu, et kostja, olles juhatuse liikmena öelnud ise hagejale liisingueseme turuhinna, saaks seda toimingut vaidlustada hiljem käendaja rollis ja avaldada, et tema poolt juhatuse liikmena öeldu kahjustab tema kui käendaja õigusi. Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-177-10 punktis 11 asunud seisukohale, et kui äriühingu juhatuse liige on alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana lepingule, milles on ka punkt tema kui füüsilise isiku kohustuste kohta, siis on tahtevaldus tehtud hoolimata sellest, et lepingus ei ole teda lepingu poolena eraldi välja toodud. Analoogia korras saab sellest otsusest tuletada, et kui juhatuse liige on teinud toimingu võlasuhtes, kus ta on ka ise füüsilise isikuna käendaja, siis juhatuse liikmena öeldu ja tehtu on käsitletav ka tema kui käendaja poolt öeldu ja tehtuna.
Kostja seisukoht, et 03.11.2009.a kokkuleppe on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega, ei kattu kokkuleppe endaga ega ka seadusega. Kokkuleppes on esitatud, et liisinguvõtja kohustub liisingulepingust tulenevad nõuded miinus turuhinnad, hagejale hüvitama. Selline kohustus liisinguvõtjale tuleneb selgelt seadusest ja see laieneb ka käendajale. Kostja poolt esitatud seisukoht, et liisingueseme turuväärtus ei pruugi kajastada reaalset turuväärtust, on sisuliselt küsimus kostjale endale, sest kostja ise ütles hagejale liisingueseme turuväärtuse. Kostja oli siis ja on ka tänaseni selle ettevõtte juht, kes toob tasakaaluliikureid Eestisse ja on ühtlasi ka S ametlik esindaja Eestis. Lisaks on kostja hagejale teadaolevalt ka analoogse ettevõttega seotud isik Läti Vabariigis, kellele kostja organiseerimisel ja vahendusel müüs hageja ka käesoleva vaidluse liisingueseme. Võttes arvesse liisinguesemeid kui väga spetsiifilist vara, milliste maaletooja ja edasimüüja ongi Eestis kostja ise, siis ei ole mitte mingit alust kahelda ka määratud turuväärtuse õigsuses. Kostja väide, et turuhinna määramise kokkulepe sõlmiti hageja survel ja ähvardusel ei vasta tõele. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule liisingulepingu nr XXX koos üldtingimuste ja maksegraafikuga (tl 5-8), üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 9), kokkuleppe turuhinna määramiseks ja kohustuste täitmiseks (tl 10), ülesütlemise avalduse (tl 11), ülesütlemise teatise (tl 12-13), arve (tl 14), teatised täitmata kohustuste kohta (tl 15-17), väljastusteatise koopia (tl 18), pildid liisinguesemest (tl 59), liisinguvõtja kodulehe väljatrükk (tl 60-61), võlgnevuse arvestus (tl 62-63).
2.Kostja põhjendused
2.1.Kostja seisukoht nõudes Oma 23.07.2012 vastuses kostja hagis esitatud nõudeid ei tunnista ning palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2.2.Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid 23.07.2012 vastuse hagiavaldusele kohaselt võttis 03.11.2009 kokkuleppega turuhinna määramiseks kohustuse tasuda hagejale järelejäänud rahalised nõuded pärast liisingueseme müümist, kui müügihinnaga on vähendatud jääki, liisinguvõtja S Eesti OÜ, mitte kostja. Kostja ei vahendanud ka müügitehingut SIA SS LV . 03.11.2009 kokkulepe sõlmiti hageja survel, viimane kasutas ära S Eesti OÜ rasket olukorda ja ähvardas kokkuleppe mittesõlmimisel erinevate sanktsioonidega. 03.11.2009 kokkulepe on vastuolus Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-1-52-11 (p 15), mille kohaselt tuleb VÕS § 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. 03.11.2009 kokkulepe kahjustab selgelt kostja õiguseid. VÕS § 145 lg 4 kohaselt ei laienda tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist käendaja kohustust, seega ei ole 03.11.2009 sõlmitud kokkuleppes kajastatud kohustus kostja jaoks siduv. VÕS § 149 lg 1 järgi on käendajal õigus esitada kõiki põhivõlgniku vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik ise neist loobus. Hageja nõude suurus on ebaselge, kuna ei ole selge liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. Kokkuleppeline turuväärtus ei pruugi kajastada reaalset turuväärtust ja kokkulepe ei ole kostja jaoks siduv. Kokkulepe muudab ka käendaja jaoks oluliselt liisingulepingust tulenevate kohustuste iseloomu ning seejuures ei ole kokkuleppe sõlmimise juures küsitud tema arvamust ega arvestatud sellega. Hageja on pahatahtlik, sest ta ei ole enne kostja vastu kohtusse pöördumist selgitanud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus välja nõude tegelikku suurust liisinguvõtja vastu. Alles pärast seda on võimalik pöörata nõue kostja vastu. Oma väidete tõendamiseks ei ole kostja kohtule tõendeid esitanud.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Pooled on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine ja OR OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks 2 663,24 euro väljamõistmine. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,15% tasumata liisingujäägilt päevas alates 01.04.2012 kuni tasumata liisingujäägi 981,53 eurot täieliku tasumiseni, võttes arvesse, et kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 9 107,36 eurot.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja S Eesti OÜ sõlmisid liisingulepingu nr XXX ning hageja ja kostja käenduslepingu liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Samuti puudub vaidlus, kas S Eesti OÜ rikkus lepingulisi kohustusi ja kas hageja ütles lepingu kehtivalt üles. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue tema kui käendaja vastu enne, kui hageja ei ole pöördunud liisinguvõtja vastu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse. Samuti on ebaselge hageja nõude ulatus, kuna tõendatud ei ole liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu punktis 8.5.1.1 on kokku lepitud solidaarses vastutuses. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja solidaarvõlgnikelt nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagejal on nõue kostja vastu, sõltumata nõude esitamisest liisinguvõtja vastu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei käitu kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja nõuab liisinguesemega seoses kantud kulutuste hüvitamist VÕS § 367 lg 1 järgi. VÕS § 367 lg 3 alusel tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse. Kohus leiab, et liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel on tõendatud 03.11.2009 sõlmitud kokkuleppega turuhinna määramiseks (tl 10), mille kohaselt oli liisingueseme turuhind 3 500 eurot. Kokkulepe sõlmiti ja liisinguese tagastati samal päeval. Kokkuleppe poolteks olid hageja ja liisinguvõtja S Eesti OÜ. Viimane on S ametlik esindaja Eestis, kes tegeleb personaalsete liikurite müümisega (tl 59-61). Ka liisinguese oli S personaalne liikur. Seega pidi liisinguvõtjal olema teadlik liisingueseme turuväärtusest. Kuivõrd 03.11.2009 kokkuleppega lepiti kokku, et liisinguvõtja kohustub tasuma liisingulepingust tulenevad nõuded, millest on maha arvestatud turuhinnad, puudus liisinguvõtjal igasugune huvi leppida kokku tegelikust madalamat turuhinnad. Kostja väide, et liisinguvõtjale avaldati kokkuleppe sõlmimiseks survet, on paljasõnaline. Eeltoodu alusel leiab kohus, et liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel oli 3 500 eurot, millega hageja liisingueseme ka võõrandas ja millel tema nõude arvutus põhineb. Muus osas ei ole kostja hageja nõude kujunemisele vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 663,24 eurot ning VÕS§ 113 ja TsMS§367 järgi viivise 0,15% tasumata liisingujäägilt päevas alates 01.04.2012 kuni tasumata liisingujäägi 981,53 eurot täieliku tasumiseni. Pooled leppisid käenduslepingu punktis 8.7 kokku, et käendaja vastutuse maksimummäär on 9 107,36 eurot.
Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.