Hageja: Doit OÜ (registrikood: 11446265; asukoht: Pargi tee 7-16, Peetri kla, Rae vald, 75301 Harjumaa; e-post: [email protected]) Hageja esindaja: Gertu Pillenberg (OÜ Pearu Õigusbüroo, asukoht: Suur-Karja 3, 10140 Tallinn; telefon: 6311915; e-post: [email protected]) Kostja: Track24 Group OÜ (registrikood: 10912854; asukoht: Riia 185a, 51014 Tartu, Tartumaa; e-post: [email protected]) Kostja esindaja: juhatuse liige Tauno Talv
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Doit OÜ hagi Track24 Group OÜ vastu võla nõudes. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Doit OÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Lk 1/5
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hageja nõue ja põhjendused 26.03.2012 esitas Doit OÜ Tartu Maakohtule hagi Track24 Group OÜ vastu võla nõudes (tl 2-5). Hageja ning kostja alustasid 2010. aasta lõpus omavahelisi läbirääkimisi viimasele tehtava kodulehekülje osas (www.track24.eu) ning saavutatud kokkulepped vormistati 08.01.2011 töövõtulepinguga. Tööde alustamise tähtajaks oli lepingus märgitud 10.01.2011, kuid hagejal ei olnud enne lepingu allkirjastamist võimalik töödega alustada. Kostja allkirjastas selle lepingu pärast tutvumist alles 20.01.2011, kuigi lepingu täitmise prognoositavaks tähtajaks oli lepingujärgselt 28.02.2011. Lepingu sisuks oli kostjale infosüsteemi loomine vastavalt lepingu lisadele 1 ja 2, mille kogumaksumuseks kujunes 480 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt lepingu punktile 6.1 esitas hageja kostjale esimese arve, mille viimane ka tasus. Pärast tehniliste tööde valmimist oli hagejal õigus vastavalt lepingu punktile 6.2 esitada teine arve kogusummas 288 eurot. Kostja jättis vaatamata tehtud tööle ning maksetähtajale 28.05.2011 arve tasumata. Töö käigus saatis hageja kostjale regulaarselt päringuid tehtud töö sobivuse ning temapoolsete mõtete kohta. Päringuid esitati nii kostja esindaja isiklikule kui ka firma e-posti aadressile. 04.02.2011 sai kostja ülevaate esimesest kujundusest, kuid oma seisukoha avaldas kostja alles 21.02.2011, s.o pärast töö teostaja, Kaido Parve 19.02.2011 meeldetuletust. Kostja soovid said koheselt täidetud ning 28.02.2011 anti talle valminud projekti link (http://projekt.doit.ee/www.track24.eu/web/index.php?main=1). Edasi järgnesid veel mitmed kostja soovid muudatuste (sh lepinguväliste) tegemiseks, millised ka tehti. Lõplik versioon koduleheküljest valmis 22.05.2011, mil hageja saatis kostjale viimase variandi ülevaatamiseks (http://projekt.doit.ee/www.track24.eu/valmis/). Kostjal oli võimalik pidevalt jälgida tehtava töö seisu http://projekt.doit.ee/www.track24.eu/ lingi kaudu. 08.06.2011 väljendas mõningast rahulolematust tehtud töö osas, kuigi varasemalt jäi ta kogu tööga rahule ning mingeid pretensioone ei esitanud. Hageja saatis kostjale mitmeid päringuid seoses viimase kommentaaridega, kuid kostja vastas neile ühesisuliste kirjadega ja hoidis küsimustele vastamisest kõrvale. Pärast seda ei õnnestunud hagejal kostjaga enam ühendust saada ning kostjapoolsed kohustused hageja ees on siiani täitmata. 08.02.2012 pöördus hageja kostja poole järjekordse nõudeavaldusega, millele kostja vastas 27.02.2012 lepingu ülesütlemisavaldusega ning avaldusega tagastada kostja poolt tasutud summa. Oma ülesütlemisavaldust põhjendas kostja sellega, et hageja ei olevat talle tellitud teenuseid üle andnud ning tal puudub vajadus selle teenuse järgi. Hageja andis kostjale valmis projekti üle 28.02.2011 ning vastavalt kostja täpsustusele muudetud töö 22.05.2011. Eelkirjeldatud asjaolude kohaselt tuleb töö lugeda kostja poolt vastu võetuks. Hageja leiab, et kostja 27.02.2012 saadetud töövõtulepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine, kuna hageja ei rikkunud töövõtulepingu tingimusi ning kõik kokkuleppelised tööd said teostatud. Kostja on lepinguga kohustunud tasuma nõuetekohaselt tasumata summalt viivist õigusaktidega kehtestatud määras. Kostja on arve tasumisega viivituses, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist arvelt nr 1951 0.02% päevas (perioodil 29.05.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2012, s.o 302 päeva eest) kokku 434.88 eurot, millest hageja palub välja nõuda viivise põhinõude ulatuses, s.o 288 eurot. Oma 08.06.2012 vastuses (tl 46-47) hageja leidis, et kostja poolt on pahatahtlik lepingu tõlgendamine selliselt, et arve tasumise kohustus tuleneb alles pärast akti allkirjastamist. Riigikohus on otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 öelnud, et keeldumine tööde üleandmisevastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Lisaks väljendas kostja oma seisukohta akti vormistamise seotusest arve maksmise kohustusega esmakordselt alles oma 24.05.2012 kohtule esitatud seisukohast, millest võib järeldada, et kostja Lk 2/5
Tsiviilasi nr 2-12-12459
oli teadlik oma tasu maksmise kohustusest ja akti allkirjastamine on maksmise vältimiseks otsitud põhjendus. Kostja ei viidanud töö käigus kordagi sellele, et töös on tema seisukohalt lähtudes olulisi puudusi. Kõik muudatused, mida kostja soovis, said kiiresti tehtud. Alles pärast viimase arve saamist hakkas kostja oma kohustuse täitmisest kõrvale hoidma ning erinevaid pretensioone hagejale esitama. Vaatamata kostja üldistele viidetele, et töö ei vasta tellitule, ei ole kostja hagejale siiani selgitanud, milles seisnevad väidetavad puudused tehtud töös. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-16-06 sedastanud, et õigust jätta töö vastu võtmata võib tunnustada üksnes juhul, kui tehtud töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada. See põhimõte on kohaldatav juhul, kui leping ei näe tellijale ette võimalust jätta ebakvaliteetne töö puuduste kõrvaldamiseni vastu võtmata. Antud juhul oli töö korrektselt tehtud ja puudused kõrvaldatud juba enne arve esitamist hageja poolt. Tõele ei vasta kostja väited selle kohta, et viimane teavitas hagejat pidevalt tegemata töödest, kuna hagejal oli kostjaga suhtlemine pärast 21.05.2011 arve esitamist raskendatud. Kostja poolt saab lugeda tööd vastuvõetuks, millest tulenevalt ei olnud ülesütlemine VÕS § 655 tuginedes võimalik. Hageja oma 19.10.2012 vastuses (tl 94-95) jäi seisukohale, et on täitnud oma kohustusi kostja ees korrektselt. Kostja oli tehtud tööga läbivalt rahul ja hagejale ei saanud jääda muljet sellest, et kostjale tehtu ei sobi. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kinnitavaid tõendeid, et hageja töö oli puudustega. Kostja kirjades esitatud puudused olid otsitud ning põhiprobleem seisnes kostja soovimatuses koduleheküljel rahulikult opereerida. Kostja esitas oma pretensioonid mitu kuud pärast hageja poolt töö vastuvõtmiseks üleandmist.
2.Kostja vastuväited ja menetluse käik 24.05.2012 esitas kostja vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud (tl 40-41). Vastavalt lepingu p 6.2 tekib kostjal ülejäänud lepingutasu maksmise kohustus pärast tehniliste tööde valmimist, kusjuures allkirjastatakse vastav üleandmise-vastuvõtu akt. Hageja ei ole valminud tööd kostjale üle andnud ega esitanud kostjale allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtu akti. Hageja ei ole tõendanud eskiisi üleandmist 28.02.2011 ja lõpliku töö üleandmist 22.05.2011. Järelikult puudub hagejal alus nõuda kostjalt tasu maksmist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja-poolne lepingu ülesütlemine on tühine. Kostja ütles lepingu üles põhjusel, et hageja ei andnud kokkulepitud tööd kostjale üle, seega oli ülesütlemisel õiguslik alus. Õigust leping üles öelda kasutas kostja alles 27.02.2012 põhjusel, et kuni 2012. a alguseni pidas kostja võimalikuks lepingu täitmist jätkata, juhtis korduvalt hageja tähelepanu tegemata töödele ning hageja ka lubas töö lõpuni valmis teha. Kuivõrd hageja ei pidanud antud lubadustest kinni, ei jäänud kostjal lõpuks muud üle kui leping lõpetada. Nendel asjaoludel toimus lepingu lõpetamine kooskõlas VÕS § 196 lg 3 sätestatuga. Kostja on lepingu ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja-poolse lepingu rikkumise tõttu kaotas kostja huvi hageja teenuse vastu. Sellest tulenevalt ja VÕS § 196 lg 4 kohaselt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tasu isegi juhul, kui tema nõue oleks muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi. Põhjusel, et hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet, ei ole hagejal alust nõuda ka kostjalt viivist. 18.09.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus asjas kirjaliku menetluse ja andis seisukohtade ja tõendite esitamiseks tähtaja. Kostja 09.10.2012 vastuses (tl 63-64) selgitas, et ei võtnud hageja poolt tehtud tööd vastu põhjusel, et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele. Sellest teavitas kostja hagejat ka e-kirja teel. 01.08.2011 saatis kostja hagejale konkreetse loetelu puudustest, mis seisnesid kas tegemata töös või mittetöötavates lahendustes. Nõuetekohaselt teostamata tööde kohta saadeti kostja poolt hagejale veel info 27.09.2011, 15.12.2011 ja 02.01.2012. Eeltooduga lükkab kostja ümber hageja Lk 3/5
Tsiviilasi nr 2-12-12459
väite, et 22.05.2011 anti üle valmis töö. Kuivõrd hageja ei suutnud lepingu esemeks olevat tööd tähtaegselt valmis teha ning viivitus tööde üleandmisel kujunes ebamõistlikult pikaks, ütles kostja lepingu üles.
3.Kohtu seisukoht Doit OÜ nõue tuleneb poolte vahel 08.01.2011 sõlmitud infosüsteemi lepingust nr D080111T, millega Doit OÜ kohustus looma Track24 Group OÜ-le infosüsteemi vastavalt lepingu lisadele (tl 7-11). Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja tugineb tasu nõudes sellele, et ta on infosüsteemi lõpliku versiooni andnud kostjale üle 22.05.2012. Kostja leiab aga, et infosüsteem oli puudustega. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Pooled olid lepingu p-s 6.2. leppinud kokku üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamise. Puudub vaidlus selle üle, et sellist akti ei ole allkirjastatud. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-80-08 p-s 22 selgitanud, et tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et 08.06.2011 kostja teatas hagejale, et ta ei ole rahul hageja tehtud tööga, samuti on kostja alates lepingu sõlmimiselt andnud hagejale juhiseid töö parandamiseks ja täiendamiseks. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus hagejaga selles, et kostja oli läbivalt rahul tehtud tööga. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-80-08 p-s 22 väljendanud seisukohta, et kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Antud juhul ei ole hageja tõendanud seda, et loodud infosüsteem oli lepingukohane ja kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest. Ka pärast 22.05.2011 infosüsteemi projekti üleandmist jätkas kostja hagejale parandusettepanekute tegemist. Näiteks 13.08.2011 Kaido Parve e-kirjast Tauno Talv’ele nähtub, et infosüsteemile ei ole lisatud tõlget 5 keelde, samuti ei sarnane kujunduse taust www.solaris.ee kodulehe tausta liikuvusele, nagu oli kokku lepitud lepingu lisas nr 1 (e-kiri tl 69-70). Vastavalt lepingu lisa nr-le 1 tuli loodavat kujunduskavandit muuta vastavalt kliendi soovidele kuni kinnitamiseni. 13.08.2011 e-kirjast nähtuvalt esitas kostja ka pärast 22.05.2011 parandusettepanekuid infosüsteemi kujunduse osas. Kuna nimetatud tingimused sisalduvad lepingus infosüsteemile esitatavate nõuetena, ei saa tegemist olla ebaoluliste puudustega. Vastavalt VÕS § 641 lg 2 p-le 1 ei vastanud töö lepingutingimustele, Lk 4/5
Tsiviilasi nr 2-12-12459
kuna tööl ei olnud kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg-le 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 võis kostja töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kuna hageja rikkus lepingut sellega, et töö ei vastanud lepingutingimustele, siis ei kohaldu lepingu ülesütlemisele VÕS § 655 lg 1 teises lauses sätestatud piirang (VÕS § 655 lg 2). Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kuna hageja ei andnud valmis tööd kostjale üle, siis ei ole hagejal tekkinud tasunõuet kostja vastu. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.Menetluskulud
4.1.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades seda, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta Doit OÜ kanda.
Kohtunik
Lk 5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.