Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(5)

Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud osaliselt so tasutud riigilõivu ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta täielikult tema enda kanda (TsMS § 163 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse. Hagiavalduse asjaolud ja nõue AS Starmani (hageja) esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ esitas 30. detsembril 2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajja hagiavalduse L. L. 602, 87 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS Starman ja L. L. ) lepingud, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 19.04.2007 liitumis- ja teenuse osutamise leping L-360657 , seadme kasutamise leping L360657 ja seadme kasutamise leping L-360657, 22.06.2007 sõlmiti kliendileping 4688567, 19.04.2007 seadme kasutamise leping L-360657. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuse kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud ja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arveid tasumata summas 301,46 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kotja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Starmani Üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Starmani Üldtingimuste punkti 9.6 alusel lahendatakse vaidlused kohtuvälise kokkuleppeni mittejõudmise korral seadusjärgses kohtus. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seaduses kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 94 alusel arvutatakse viivist lähtuvalt seadusest ja lepingust. Starmani Teenuse kasutamise Üldtingimuste p 8.1 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2 % tasumata summalt päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud valemist: tähtaegselt tasumata summa x viivitatud päevade arv x 0,2%. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 700,55 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 301,41 eurot. Kostja tegevusetud võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2(5)

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja 31.08.2012 seisukoha kohaselt on poolte vahel lepingud sõlmitud 19.04.-22.04.2007. Hagejal ei ole kostja vastu pretensiooni arvetest, mis on esitatud kostjale alates lepingute sõlmimisest kuni esimese tasumata arveni, so kuni 31.07.2008 tasumisele kuulunud arveni. Seega oli kostja rohkem kui aasta jooksul saanud kõik arved kätte ja need ka tasunud. Kostja väidab, et ta ei ole saanud seadmete kasutamise eest arveid. Hageja juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et hageja nõue ei tulene ainuüksi seadmetega seotud arvetest. Kuni 24.09.2008 on kostjale osutatud teenuselepingu alusel kolmikpaketi teenust ja sellega kaasnevat kõneteenust. Kostja väitest võib välja lugeda, et teenuste kohta on ta arved saanud, kuid seadmete kohta ei ole. Arvestades aga asjaoluga, et kostja oli rohkem kui aasta kestnud kliendisuhte jooksul saanud kõik lepingulisele aadressile saadetud arved kätte ning et arved ei ole hagejale posti teel tagasi tulnud, on hageja arvates tegemist mitte usaldusväärse ja pigem otsitud vastuväitega. Hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse ning edastanud kostjale kõik arved. Samuti on hageja saatnud kostjale kirju võla kohta vahetult pärast võla tekkimist. Kuna aga vastavate kirjade edastamisel kasutatakse trükikoja teenuseid, siis ei ole kirju säilinud. Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud. Hageja nõude summa moodustub kostjale perioodil 01.07.2008-01.12.2008 esitatud arvete summadest. Nimetatud arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemise osas tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-s 2 ning § 147 lg 3 teises lauses sätestatut. Nimetatu kohaselt algas arvetest tuleneva nõude aegumise kulgemine 01.01.2009 kell 00.00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2011 kell 24.00. Kuna aga hageja pöördus kohtusse 28.12.2011, siis ei ole hageja nõue aegunud. Kostja vastuväited Kostja 13.08.2012 saadetud vastuses teatab, et vaidle vastu sellele, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja hagi ei tunnista, 4 aastat tagasi oleks pidanud seadmete kasutamise eest arved esitama ja siis oleks kostja need ka tasunud. Praegu ei ole enam nõus tasuma. Praeguseks on nõuded aegunud TsÜS § 142 ja § 146 lg 1 kohaselt. Kostja sõlmis Starmaniga lepingu 19.04.2007 ning kliendilepingu punkt 5.3 kohaselt kohustus Starman postitama arved. Kostja näeb võlanõuet esimest korda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu, kostja leiab, et nõue aegus juba 2011. aasta detsembris. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kostja 25.10.2012 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus lahendada antud tsiviilasi sisuliselt. Hageja väidete kohaselt on hagi esitatud enne aegumist. Kostjale on saadetud arved lepingusse kirjutatud aadressile. Lepingu kohaselt tuleb elukoha muutusest teatada hagejale. Seega jääb hageja esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kohtu seisukoht ja põhjendused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, lahendab kohus asja hageja taotlusel sisuliselt. Kohtuistungil taotles hageja asja sisulist lahendamist ning kohus leiab, et asja on võimalik sisuliselt lahendada. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, tutvunud kostja seisukohtadega ja kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lgle 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumise kohaldamisel tuleb lähtuda nõude sissenõutavaks muutumise ajast. TsÜS § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle 3(5)

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja ja kostja vahel on kohus tuvastanud lepingulised suhted, mille kohaselt hageja esitas arveid kostjale. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud 19.04.2007 liitumis- ja teenuse osutamise leping L-360657, kolm seadme kasutamise lepingut L-360657, 22.06.2007 sõlmitud kliendileping 4688567 (tl 9-13), sisust tulenevalt on teenuse osutamise lepingud ja kostjale osutatud teenuste eest esitas hageja arved. Pooled leppisid liitumis- ja teenuse osutamise lepingu punktis 2 kokku, et kostja tasub osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kohus leiab, et selline kokkulepe vastab TsÜS § 147 lg 3 teises lauses kirjeldatud tunnustele. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja esitanud kostjale arve 01.12.2008 ja seega algab nõude aegumistähtaeg 01.01.2009. TsÜS § 136 lg 2 järgi, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega oleks nõue aegunud 31.12.2011. Hageja esitatud hagiavaldus on kohtus registreeritud 30.12.2011. TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. Eelnevast tulenevalt on hagi esitatud 30.12.2011 so enne nõude aegumist. Kostja on väitnud, et pole tasumiseks arveid saanud. Sõlmitud lepingutest nähtuvalt on L. L. aadressiks Majaka 28-43, Tallinn (tl 9-13). Üldtingimuste punkti 7.4 kohaselt edastab Starman arved Teenuse osutamise lepingus näidatud Kliendi arveldusaadressile kirjalikult või kokkuleppel kliendiga elektroonsel kujul. AS Starman on esitanud arved aadressile Majaka 28-43, Tallinn so sõlmitud lepingutes näidatud aadressil. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole tõendanud, et ta sellel aadressil ei asunud. Pigem vastupidi, kostja on nimetatud aadressil arved varasemalt saanud ja need ka tasunud. AS Starman esitatud arvest nr A11050752 nähtuvalt on aadressile Majaka 28-43, Tallinn saadetud arved tasutud perioodi eest 01.06.2008 kuni 30.06.2008 (tl 20). Ka juhul, kui kostja vahetas elukohta ja ei teavitanud sellest hagejat, ei vabasta kostjat võetud kohustuse täitmisest. Hageja on saatnud arved üldtingimuste p 7.4 järgi teenuse osutamise lepingus näidatud aadressile ja sellega täitnud oma lepingulise kohustuse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arve ja viivise suurusele, vaid märgib vastuses, et kui oleks saanud arved, siis oleks need ka tasunud. Kohus leidis, et kostja väited arve mittesaamise kohta ei ole tõendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue põhivõlgnevus so 301,46 euro suuruses. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Õige on hageja viide TsMS § 367, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 301,41 eurot. Seega on hageja küll hagiavalduses väljendanud heas usus tegutsemist ja viivise summa vähendamist kuni põhinõudeni, kuid taotlevas osas on siiski esitanud viivise nõude hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitatud viivisenõue on juba põhivõlgnevuse lähedane (põhivõlgnevus 301,46 eurot, viivisenõue 301,41 eurot) ja eeldades, et viivisenõue ei saa ületada põhinõuet, tuleb jätta edasiulatuv viivisenõue rahuldamata. Kohus leiab, et selliselt esitatud viivisenõue ei väljenda hageja heas usus tegutsemist ja esitatud edasiulatuv viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 301,46 eurot ja viivised 301,41 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja viivised 0,2 % päevas hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 4(5)

Menetluskulude jaotus Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist, kostja taotlenud menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohus rahuldas hagejanõude osaliselt. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb osaliselt so tasutud riigilõivu ulatuses jätta kostja kanda, kostja menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Heiki Kolk kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.