Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.08.2010 laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu, summas 22 369,08 eurot (350 000 krooni). Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 01.01.2011.a. Lepingu kohaselt ei pidanud kostja hagejale laenu kasutamise eest intressi maksma. Kostja ei ole oma maksekohustust nõuetekohaselt täitnud ega tagastanud laenu tähtaegselt. Hagi esitamise ajaks on kostja tasunud laenust 619,56 eurot. Seega on kostjal hageja ees põhinõude osas võlgnevus 21 749,51 eurot. Laenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kui kostja viivitab laenu tasumisega, on hagejal õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi summas 639,12 eurot (10 000 krooni). Kuna kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega oluliselt, nõuab hageja leppetrahvi maksimaalses ulatuses so 639,12 eurot. Laenulepingu punkti 2,4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kui kostja ei tagasta laenu lepingus märgitud tähtpäevaks, on kostja kohustatud tasuma hagejale tähtaegselt tasumata laenult viivist 0,25% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuse põhisummalt - 21 749,51 eurot alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (01.01.2011) kuni 07.11.2011 summas 16 800,33 eurot. Seega kokku taotleb hageja kostjalt 39 188,96 euro väljamõistmist, millest 21 749,51 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 16 800,33 eurot viivis ning 639,12 eurot leppetrahv. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 11.09. 2012.a. isiklikult kätte toimetatud (tl.69). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, so. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 60). Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

2 (4)

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl 4). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas on kohus arvestanud välja viivise kindla summana alates hagi esitamisest 07.11.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.10.2012. summas 19 464,46 eurot ( 21 749,51 x 0.25 % x 358) . Koos hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisega moodustab viivis seega 36264,79 eurot (16 800,33 + 19 464,46). Kohus leiab, et viivise väljamõistmine TsMS § 367 alusel põhinõuet ülatavas ulatuses ei ole põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mis on väljendatud 26.10.2010. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Hageja ei ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivise väljamõistmine põhinõuet ületavas ulatuses ei ole kooskõlas VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostjalt TsMS § 367 alusel lisanduva viivise väljamõistmiseks põhinõuet ületavas ulatuses rahuldamata.

3 (4)

Hageja nõuab kostjalt la lepingus kokkulepitud leppetrahvi summas 639,12 eurot. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi tasumine ei ole kokku lepitud põhikohustuse täitmise asendamiseks vaid selle tagamiseks ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja võlgneb hagejale seega 44 138,14 eurot, sealhulgas 21 749,51 eurot laenu põhisumma, 21 749,51 eurot viivis ning 639,12 eurot leppetrahv. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 26.10.2012 (tl.71). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka J. K. hüvitatavad D. K. . Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 2236,90 euro (tl.9,29), ja tasu krediidiinfo päringu eest summas 5,75 eurot (tl. 74) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on üheks kohtukuluks riigilõiv, mis kuulub kostjalt välja mõistmisele. Vastavalt TsMS § 144 p 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega on krediidiinfo päringu eest tasutud arve väljamõistmine kostjalt kohtuvälise kuluna põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskuludena kokku 2562,21 eurot (2236,9+319,56+5,75). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.