lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-32751/12

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 30.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-12-32751/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Võru vald, Väimela alevik, Põllu tee 4 korteriühistu80081113(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-32751

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

30. oktoober 2012, kell 16.00,Võru kohtumaja

Tsiviilasi

KÜ Väimela- Põllu 4 hagi E. K. vastu 1839,79 euro nõudes 1839,79 eurot Hageja: KÜ Väimela- Põllu 4 (registrikood: 80081113, Põllu tee 4-29, Väimela 65501 Võru maakond); hageja seaduslik esindaja, juhatuse liige Jüri Kukk (e-post: [email protected]);

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

2-12-32751

kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.. Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad

RESOLUTSIOON

xxxxxxxxxxx

elukoht

01.10.2012 ja 12.10.2010, Hageja seaduslik esindaja Jüri Kukk; kostja E. K. .

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt, E. K. ́lt hageja, KÜ VäimelaPõllu 4 kasuks (võlgnevus jaanuar 2008 kuni juuli 2012) 1839,79 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa, 79 eurosenti) eurot.
3.Määrata kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg. Kostjal, E. K. l tuleb otsuse punktis 2 väljamõistetud summa täita hiljemalt november 2015 selliselt, et alates november 2012 tasub kostja hagejale hiljemalt iga järgneva kuu 10. kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot hageja kontole 10402020111004. Kohus määrab, et KÜ-l VäimelaPõllu 4 on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui E. K. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

Menetluskulude jaotus

2-12-32751 Hageja, KÜ Väimela-Põllu 4 menetluskulud, välja arvatud õigusabikulud, jätta kostja E. K. kanda. Kostja, E. K. menetluskulud jätta täielikult tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1.Korteriühistu Väimela-Põllu 4 esitas 23.08.2012 hagiavalduse E. K. vastu 1839,79 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korterit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Väimela (kinnistu nr. xxxxxxx) ja on korteriühistu Väimela Põllu 4 liige, kellel on Korteriühistuseadusest tulenev kohustus tasuda viimase poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid. Hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arveid igakuiselt. Esitatud arveid pole kostja alates 2008 a. jaanuarist hagejale korrektselt tasunud olles hagejale regulaarselt võlgu. Hageja on korduvalt kostjalt nõudnud võlajäägi tasumist. Kostja on olnud pidevalt kursis kasvava võlasaldoga ja on korduvalt väitnud et pole suuteline võlga tasuma. Perioodil jaanuar 2008 kuni hagiavalduse esitamiseni on kostjalt laekunud üksnes 19,81 eurot. Hageja ei nõustu mistahes kostja poolse kompromiss pakkumisega (maksegraafik vms.) kuna usaldus kostja vastu puudub ja hagejale teadaolevalt on kostja maksejõuetu. Hageja on teinud endast kõik sõltuva leidmaks kostjaga küsimuses kohtuvälist lahendit. Kostja käitumises ei ilmne tahet võlgnevus tasuda, mistõttu hageja kannab senini üksnes kahju. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 1 839,79 eurot, millest põhivõlg 1 839,79 eurot on tasumata arved perioodist jaanuar 2008. a. - juuli 2012. Tuginedes Maksehäireteregistri väljavõttele omab kostja võlgnevust ka panga ees. Ka nimetatud fakt tõendab ilmekalt, et kostjal on tõsised makseraskused ja võlgnevust hagejale ta vabatahtlikult tõenäoliselt tasuda ei kavatse ega suuda. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 1839,79 eurot. Hageja menetluskulud so riigilõiv 319 eurot jätta kostja kanda.
2.21.09.2012 vastuses kohtule teatab hageja, et kostjaga on püütud leida kompromissi ja arvestada tema rahalisi võimalusi. Võlgnik ei ole kinni pidanud eelnevatest kokkulepetest. Vähemalt kahel korral on temaga sõlmitud otsekorraldusleping, millest ei ole rohkem kasu olnud, kui paaril esimesel kuul. Kostja ei ole varem pakkunud välja 50 eurost maksevõimalust. Korteriühistu ei ole nõus kompromissiga. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab hagi täies ulatuses ja vastuväiteid ei oma. Kostja teatab, et saab võla tasuda maksegraafiku alusel. Kostja töötab xx-xxxxxxxxxxxxxx pagarina ning tema igakuine töötasu kantakse üle 10. kuupäevaks. Oma palgast lähtudes saab tasuda 50 eurot kuus. Kuna kostjal on 2(4)

2-12-32751 võlgnevused ka panga ees siis suuremat summat maksta ei suuda. Pikaajaline tööta olek ning eelnev ebastabiilne olukord on tekitanud üürivõla. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Tööle asumisest k.a. 27. veebruarist on üüri tasunud ja ka töötuperioodil kanti Võru Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt korteriühistule nii üür kui ka osa võlga. Töökoht on andnud kindlustunde. Kostja palub leida võimaluse koostada võla tasumiseks maksegraafik. Poolte seisukohad kohtuistungil

4.Hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde ja selgitas, et võlgnevus on vaatamata laekumistele 1839,79 eurot. KÜ juhatuse koosolek toimus 5. oktoobril ja hagejal lubati võlg ajatada, kuid ühes kuus tuleks tasuda 100 eurot, kui seda tasuda ei suuda, siis ei ole kompromissiga nõus.
5.Kostja nõustus esitatud nõudega ja palus kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg selliselt, et tasuda võlgnevus osadena 50 eurot kuus iga kuu 10 kuupäevaks. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.E-kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub kostjale korteriomand, mis asub aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx (tl 5). KÜ Väimela-Põllu 4 üüriarvest nähtuvalt on nimetatud korteril võlgnevus summas 1839,79 eurot (tl 7). Rahvastikuregistri elektroonilisest väljavõttest nähtuvalt on kostja E. K. elukohaks samuti nimetatud aadressil asuv korteriomand (tl 11). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et on nimetatud korteriomandi omanik ja KÜ Väimela – Põllu 4 liige. Kostja ei ole vaidlustanud ka seda, et võlgnevus ühistu ees on hagiavalduses näidatud summa so 1839,79 eurot. Kuna kostja eelnimetatud asjaolusid ei ole vaidlustanud, loeb kohus need asjaolud TsMS § 231 lg 4 järgi kostja poolt omaksvõetuks. Viidatud sätte kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 alusel on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega kostja, olles KÜ Väimela-Põllu 4 liige ja selles ühistus asuva korteriomandi omanik, on kohustatud kandma kulutusi, mis on ühistu poolt osutatud. Hageja on arvega nr 08.12 tõendanud, et kostjale kuuluva korteriomandi üürivõlgnevus on 1839,79 eurot (tl 7).
9.Ülaltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse perioodi eest jaanuar 2008 kuni juuli 2012 summas 1839,79 eurot.
10.Kostja on taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja tähtaja. Kostja selgitas kohtuistungil, et suudab kohustuse täita osamaksetena so 50 eurot kuus iga kuu 10 kuupäevaks. Kohus leiab, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kostja on avaldanud, et on saanud tööle, igakuiselt tuleb tasuda pangavõlg, samuti jooksvad üüriarved. Kohus leiab, et suurema summa maksmine paneb kostja ilmselgelt raskesse majanduslikku olukorda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal tuleb võlgnevus tasuda hiljemalt november 2015 viisil, et alates november 2012 tasub iga kuu 10 kuupäevaks vähemalt 50 eurot. 3(4)

2-12-32751 Kohus määrab, et KÜ-l Väimela-Põllu 4 on õigus pöörduda kohtutäituri poole kogu võlgnevuse sundtäitmiseks juhul, kui E. K. jätab tähtaegselt tasumata kaks järjestikulist igakuulist makset. Menetluskulud

11.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hageja on taotlenud jätta kohtu – ja hageja menetluskulud summas 319 eurot kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 175 eurot ja õigusabikuludest summas 144 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt kantud menetluskulud sh riigilõiv tuleb jätta kostja kanda. Hageja õigusabikulude puhul ei ole tuvastatav, et õigusabi on osutanud lepingulise esindaja nõuetele vastav isik. Arve on esitatud hagi koostamise ja saatmise eest, kuid hagiavaldus on digitaalselt allkirjastatud hageja seadusliku esindaja Jüri Kuke (Kukk) poolt. TsMS § 175 lg 2 sätestatu kohaselt ei hüvitata nõustaja kulusid ja seetõttu jätab kohus hageja õigusabi kulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Heiki Kolk kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja