Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-16347
Tsiviilasi
Aktsiaselts Eesti Krediidipank hagi RP vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
11 257,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn), lepinguline esindaja Aase S (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: RP(isikukood XXX, elukoht registris XXX) 24.10.2012
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 08.04.2011 kohtule hagi RP`ilt ja IP`lt solidaarselt kohustuse täitmiseks 24 596,83 euro väljamõistmises ja sissenõutavaks muutunud viivitusintresside katteks 5133,47 euro väljamõistmises. Samas palus hageja tuvastada kostjate kohustuse maksta tasumata põhikohustuselt seadusjärgses määras viivitusintressi kuni kohustuse täitmiseni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja kohustas neid vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale IP ́le 31.05.2011 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja kostja RP ́i perekonnaliikmele (poeg) 17.05.2011 TsMS § 312 ja § 313 sätestatud viisil postiteenust osutava isiku vahendusel kätte toimetatud. Kostjad kohtu määratud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. 08.08.2011 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel määras kohus tagaseljaotsuse viivitamata täitmise. 23.11.2011 esitas kostja RP kaja 08.08.2011 tagaseljaotsuse peale. Kajas esitas kostja RP vastuse hagiavaldusele ning palus menetlusposti saata tema esindajale SH ́ile. 27.12.2011 rahuldas kohus kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-11-16347. 14.09.2012 esitas kostja IP kohtule vastuse hagiavaldusele. 18.09.2012 toimus kohtuistung, kuhu ilmusid hageja lepinguline esindaja ja kostja IP lepinguline esindaja. Istungile ei ilmunud kostja RP. Kostja RP oli kohtuistungist teadlik (menetlusposti vastuvõtja SH sai kohtukutse kätte 15.05.2012). Kostja RP ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. 24.10.2012 esitasid hageja ja IP kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi, mis loetakse sõlmituks raha laekumisest. 24.10.2012 toimunud kohtuistungile ilmusid hageja lepinguline esindaja ja kostja IP lepinguline esindaja. Istungile ei ilmunud kostja RP. RP menetlusposti vastuvõtja SH teatas 23.10.2012 kohtule, et alates 15.10.2012.a. ei ole ta enam RP kontaktisik. Kohtukutse oli SH kätte saanud 05.10.2012, järelikult oli RP 24.10.2012 kohtuistungist teadlik. Kostja RP ei teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist osaliseks loobumiseks, paludes lugeda selle esitatuks hetkest, kui hageja on teatanud kompromissi summa laekumisest ehk
kompromissi kinnitamisest. Avalduses palus hageja võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus AS Eesti Krediidipank hagis RP vastu 11 059 euro väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt RP välja mõista: võlgnevus kokku summas 13 537,83 eurot, s.h 11 058,59 eurot tagastamata laen, 2 280,62 eurot tasumata intressid, 127,82 eurot maksmata teenustasu ja 70,80 eurot maksmata leppetrahvid; viivitusintressid 24.10.2012 seisuga kogusummas 7 910,16 eurot; viivitusintressi alates 24.10.2012 kuni kohustuse täieliku täitmiseni seadusjärgse viivitusintressi määras täitmata kohustusest (v.a tasumata intressid). Hageja palus tagastada aktsiaseltsile Eesti Krediidipank 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust, jätta menetluskulud RP kanda. Menetluslike eelduste olemasolul palus hageja asjas teha tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse tegemisel mõista RP hageja kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1⁄2 osa. 24.10.2012 esitas hageja esindaja kohtule teate, et kostja IP on täitnud kompromissi sõlmituks lugemise eelduse ning tasunud hagejale 11 059 eurot. Raha laekus kompromissis märgitud maksekontole 24.10.2012 kell 11.00. Hageja palus rahuldada poolte taotlus IP suhtes menetluse lõpetamises, hageja taotlus RP suhtes menetluse osalises lõpetamises ning ülejäänud nõudes asja lahendamises tagaseljaotsusega. Ühtlasi palus hageja kohtul lahendada riigilõivu tagastamise ja hüvitamisega seotud taotlused. 29.10.2012 kinnitas kohus hageja ja IP vahel sõlmitud kompromissi. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja esitas taotluse RP suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud ja hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS): VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 järgi on leping täitmiseks kohustuslik, kohustused tuleb täita kooskõlas lepinguga; VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Menetluskulud
Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: pool tagastamata riigilõivust hagiavalduse esitamise eest summas 559,23 eurot. RP ́ilt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 559,23 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.