Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Garsen Baltic esitas 28.08.2012 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse. 06.09.2012 kohus

võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutine haldur 05.10.2012 aruandes märkis, et dokumendid ja andmed võlgniku majandustegevuse kohta on puudulikud. Olemasolevatel andmetel oli võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks jagunemislepingu sõlmimine 22.03.2012, mille tulemusel anti üle äriühingule kuulunud vara, kuid vähemalt 9 105 € ulatuses võlgnevusi jäeti varatusse ühingusse. Võlgnikul varad puuduvad, võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, majandustegevus on lõppenud ja puudub rahavoog kohustuste täitmiseks. Jagunemislepingu näol võib olla tegemist tagasivõidetava tehinguga, kuid hagi esitamine eeldaks riigilõivu tasumist summas 10 000 € ning järgnevaid kulusid kohtumenetlusele. Jagunemislepingust tuleneb Garsen Baltic OÜ võlausaldajate õigus esitada oma nõue omandaja, Garsen Europe OÜ vastu. Tagasinõutav vara puudub. Ajutine haldur tegi ettepaneku määrata võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2500 € ning kui keegi määratud tähtpäevaks deposiidisummat ei tasu, siis lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 08.10.2012 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Võlgniku esindaja ajutise halduri aruandele ega tasu taotlusele vastu ei vaielnud, samuti ei vaidlustanud pankrotimenetluse eeldatavate kulude suurust. 09.10.2012 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja tasumise tähtajaks 25.10.2012. Vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.10.2012. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud ning võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku vara tagasivõitmise teoreetiline võimalus on praktiliselt teostamatu ning seotud suurte kuludega, vara tagasinõudmise võimalusi ei ole. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 9105 €, vara ei ole. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab OÜ Garsen Baltic pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab OÜ Garsen Baltic dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Hillar Taltsi. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete

täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas V. Õnnik selles asjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega x €/tund oleks ajutise halduri tasu x €. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur määrata tasu suuruseks riigi vahenditest hüvitatava maksimaalse määra x € (ei sisalda sotsiaalmaksu) ning hüvitada see riigi vahenditest. Kohus leiab, et taotletud tasu vastab asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud. Võlgnik tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kulutuste hüvitamise nõuet ajutine haldur ei esitanud. Põhjendatud on taotlus hüvitada ajutise halduri tasu x € ulatuses riigi vahenditest. Võlgnikul mingit vara ei ole. Eeltoodu alusel kohus määrab vastavalt ajutise halduri taotlusele tasu suuruseks x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) ning mõistab selle ajutise halduri kasuks välja Eesti Vabariigi vahendite arvelt.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.