otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda
kohtuotsuse
resolutsioon
tervikuna
sõnastatuks järgmiselt:
Rahuldada Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi hagi osaliselt.
Mõista 10186477)
OÜ-lt
välja
ŽUR
2061,47
€
(registrikood: (kaks
tuhat
kuuskümmend üks eurot ja 47 s) solidaarselt Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi kasuks.
Ülejäänud osas jätta Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta maakohtus OÜ ŽUR kantud menetluskuludest 80 % solidaarselt Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi kanda.
2.Jätta maakohtus Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi poolt kantud menetluskuludest 20 % OÜ ŽUR kanda.
3.Jätta ringkonnakohtus Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi kantud menetluskuludest 73 % OÜ ŽUR kanda.
4.Jätta ringkonnakohtus OÜ ŽUR kantud menetluskuludest 27 % solidaarselt Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlov esitasid hagiavalduse Osaühingu ŽUR vastu, milles palusid mõista kostjalt välja varaline kahju summas 3 351,59 eurot ning määrata kindlaks kahjuhüvitise suurus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.08.2007. a töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja teostama hagejatele kuuluva sõiduauto ISUZU Trooper reg nr 873 TGV mootori remonditöid. Hagejad leidsid, et kostja ei ole töövõtulepingujärgset kohustust täitnud. Kostja tegevuse tõttu ei saanud hagejad kasutada oma sõiduautot alates 07.08.2007. a. Seoses töövõtulepingu mittetäitmisega olid hagejad sunnitud rentima teise sõiduauto alates 01.08.2008. a. Hagejad olid seisukohal, et kostja on oma tegevusega tekitanud nendele kahju kokku 3 351,59 eurot. Hagejad palusid kohtul määrata kindlaks kahju suurus ja see kostjalt välja mõista.
2.Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud. Kostja oli seisukohal, et ta ei ole kohustusi rikkunud ning hagejate poolt tasutud kostja teenuste eest tasu tagasivõtmine on põhjendamatu. Hagejatel oli teada, et kostja avastatud sõiduauto defektil on tehase päritolu ning hagejatel oli kavatsus kostja arvelt alusetult rikastuda. Kostja ei pea hagejate toodud selgitusi varalise kahju põhistamise kohta piisavaks, kuna hagejad ei osuta põhjuslikule seosele asjaolude ning saabunud tagajärje vahel. Kostja peab põhjendamatuks hagejate nõuet sõiduauto renditasu kulude hüvitamise osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 02.11.2011. a otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. AS ŽUR on vastavalt põhikirja p-le 2.9. sõiduautode remondi ja tehnilise hooldusega tegelev ettevõte, samuti tegeleb ta p 2.7. järgi kasutatud sõidukite sisse- ja väljaveoga, uute ja kasutatud sõidukite jaemüügiga ning p. 2.6. järgi sõidukite komisjonimüügiga (tl 33-36). Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhjendanud, et kostjal olid mootori remondiks vajalikud erialased oskused ja teadmised. Vaidlust ei ole, et hageja Aleksandr Krõlov andis füüsilise isikuna oma sõiduauto remonti, seega on poolte vahel tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Kohus tuvastas, et töövõtulepingut sõlmides pooled leppisid kokku vaid kokkulepitud tulemuse saavutamise. Vaidlust ei ole, et muid töövõtulepingu tingimusi pooled kokku ei leppinud. Vaidlust ei ole, et kostja andis remonditud sõiduauto üle hagejale Aleksandr Krõlovile 20.12.2007. a ning esitas hagejale Aleksandr Krõlovile 20.12.2007. a tehtud tööde eest arve summale 31 355 krooni, mille hageja tasus 20.12.2007. a (tl 12-13). Vaidlust ei ole, et 02.01.2008. a tagastas Aleksandr Krõlov sõiduauto AS-ile ŽUR tehtud töö puuduste kõrvaldamiseks.
Tuvastatud on, et 31.01.2008. a esitas Aleksandr Krõlov kostjale kirjaliku teatise töö mittevastavusest ning andis kostjale 14 päeva töö lõpetamiseks (tl 21-22). Kuna pooled ei vaidle, et peale 20.12.2007. a sõiduki üleandmist ei olnud remonditud sõiduauto mootor korras, siis kostja väide, et tema teostatud töö vastas lepingu tingimustele, ei ole veenev. Kuid kostja on veenvalt põhjendanud, et tema poolt teostatud tööd 20.12.2007. a arve alusel olid tehtud selleks, et kõrvaldada autol olevaid puudusi. Kostja on tõendanud, et auto remontimiseks vahetati varuosad ja tehti töid kokku summas 31 355 krooni ulatuses (tl 13). Pooled ei vaidle, et kostja poolt üle antud remonditud sõidukiga ei saavutanud pooled kokkulepitud tulemust. Seega on hageja tõendanud, et kostja poolt üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele. Vaidlust ei ole, et ka peale hagejate poolt täiendava tähtaja määramist töö nõuetekohaseks teostamiseks, kostja mõistliku aja jooksul sõiduauto mootorit remontinud ei ole. Vaidlust ei ole, et kostja tegi 18.02.2008. a kirjas hagejale ettepaneku viia sõiduk Autokeskusest ära, kui ta ei soovi rikke põhjuse edasist väljaselgitamist (tl 23-24). Pooled ei vaidle, et töövõtja palus tellijalt täiendava tasu 4690 krooni tasumist rikke põhjuste väljaselgitamiseks (tl 23-24). Seega veebruaris 2008. a olid hagejad teadlikud, et kostja ei ole avastanud rikke põhjust ja selle tuvastamine sõltub sellest, kas hagejad on nõus maksma täiendavat tasu. Vaidlust ei ole, et hageja on esitanud kostjale korduvaid pretensioone, pidanud kirjavahetust ning teinud ettepanekuid lepingu täitmiseks (tl 25-28). Hagejad soovivad kohustuse täitmise asemel tekitatud kahju hüvitamist. Hagejate otsene ja kantud kahju moodustab teise sõiduki renditasu 9000 krooni. Kuna Tamara Krõlova töötab Sinimäe Põhikoolis ja Aleksandr Krõlov töötab samuti väljaspool Sillamäe linna, siis oli sõiduki kasutamine hädavajalik. Kostja tegevuse tõttu puudus hagejatel neile kuuluva sõiduki kasutamisvõimalus alates 07.08.2007. a. Tegemata töö eest tasusid hagejad 31 355 krooni ja kütusepihusti eest 7500 krooni. Hagejad ostsid 02.09.2010. a uue kütusepihusti, kuna soovisid sõiduki remonti teostada kolmanda isiku kaudu. Autotreileri arve oli 480 krooni, kuna sõiduk lagunes ja muutus sõidukõlbmatuks ning sõiduk oli vaja toimetada autoremondiettevõttesse. Autoparklateenuse eest perioodil 03.04.2010. a kuni 31.10.2010. a tuli tasuda 3180 krooni. Hagejatel puudus võimalus viia sõiduk Jõhvist Sillmäele ja oli vajalik kasutada tasulise parkla teenust. Uue aku maksumus oli 2100 krooni, kuna sõiduk seisis väljas enam kui 2,5 aastat. Kokku on hagejatel tekkinud kahju 52 441 krooni ehk 3351.59 eurot. VÕS § 649 alusel tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kostja ei ole suutnud mootoriremonti teostada, ta ei ole saavutanud töövõtulepinguga kokkulepitud töö tulemust, siis leidis kohus, et kostjapoolne lepingurikkumine, ei ole hagejaid asetanud teistsugusesse olukorda, milles nad oleksid olnud kui lepingut ei oleks rikutud. Vaidlust ei ole, et autol on sama rike alles, mis oli autol remonti andmisel. Hageja väide, et sõiduk on kasutuskõlbmatu kostja süül, on tõendamata. Kostja on veenvalt põhjendanud, et hagejatel oli teada, et kostja arvelt avastatud defekt on tehase päritolu, mis sai antud marki sõiduauto tootmisest mahavõtmise põhjuseks. OÜ Tõukur 13.08.2008. a tõendiga on tõendatud, et alles plokikaane survestamisel selgus, et 3 silinder on katki ning silindri keevitus sellise koha pealt on probleemne, mistõttu tööle ei ole võimalik anda garantiid (tl 37). OÜ Tõukur tõendiga 10.09.2008. a on tõendatud, et sõiduki plokikaane defekti avastamine ilma survestamata on võimatu, kuna defekt asub plokikaane sees (tl 54-55). Seega ka kostja erialaseid teadmisi arvestades ei saanud eeldada, et kostja tuvastab tehasepoolse defekti ilma
eriseadmeid kasutamata ja tasuta. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Vaidlust ei ole, et ajavahemikul 07.08.2008. a kuni 20.12.2008. a teostas kostja sõiduki mootori remonttöid.. Kostja on veenvalt põhjendanud, et nende tööde läbiviimine oli vajalik sõidukil oleva rikke tõttu kuna selle põhjuseks on tavaliselt mootori ja pihustite tihendite kulumine. Väliselt ei oma silindriplokipea kahjustusi, seetõttu ei olnud kostjal algusest peale alust arvata, et rikete põhjuseks on varjatud defekt silindriplokipea sees. Vaidlust ei ole, et tööd olid teostamise momendil vajalikud ja põhjendatud. Kostja poolt olid sõidukile paigaldatud uued tagavaraosad, mis on märgitud 20.12.2007. a arves nr 1904 üldsummas 17 356 krooni. Tööde teostamiseks kulus 40 tundi tööaega ja selle maksumus moodustas 14 000 krooni. Kohtule adresseeritud meil (tl 111), milles hageja esindaja väidab, et OÜ Polven autoremonditöökojas võib selguda, et mootori lagunemise põhjuseks võib olla selle vale kokkupanek, ei tõenda hagejate väidet, et mootor oli kostja poolt valesti kokku pandud ja seetõttu on kostja hagejale tekitanud kahju. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu on hagejal tekkinud teostatud tööde maksmisega kahju 31 355 krooni ehk 2003.95 eurot. Kohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja tekitas hagejatele kahju seoses sõiduauto renditasu tasumisega 9000 krooni ehk 575.21 eurot (tl 29-32. Kohus leidis, et kui kostja ei oleks autot võtnud remontida, ka sel juhul oleks hagejatel puudunud võimalus kasutada sõidukit. Kohtu arvates ei ole tõendatud ka hagejate väidetav kahju kütusepihusti ostmiseks 7500 krooni ehk 479.34 eurot (tl 156). Kohus leidis, et asjaolu, et kostja ei teostanud hagejate sõiduki mootoriremonti, ei tekitanud hagejatele vajadust soetada kütusepihustit. Tõendatud ei ole ka uue aku ostmise vajadus seoses kostjapoolsete mootori remonditöödega maksumusega 2100 krooni ehk 134.21 eurot (tl 160). Vaidlust ei ole, et sõiduk seisis väljas enam kui 2,5 aastat ja sõiduauto võis vajada aku vahetust, kuid tõendatud ei ole, et sõidukile aku soetamine on põhjustatud kostjapoolse töövõtulepingu täitmata jätmisega. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et kostjapoolse töövõtulepingu mittetäitmisega on hagejal tekkinud kahju autotreileri eest tasumisel 16.03.2010. a 480 krooni ehk 30.68 eurot (tl 157) ja autoparklateenuse eest tasumine perioodil 03.04.2010. a kuni 31.10.2010. a 3180 krooni ehk 203.24 eurot (tl 158-159), sest vaidlust ei ole, et sõiduk oli sõidukõlbmatu ka enne remonti toomist. Asjaolu, et hagejatel puudus võimalus sõidukit viia Jõhvist Sillmäele ja oli vajalik kasutada tasulise parkla teenust ei ole põhjuslikus seoses kostjapoolse mootoriremondi teostamata jätmisega. Samuti ei ole tõendatud, et kostja tegevuse tõttu tekkis hagejal kahju seoses kindlustusmaksete tasumisega perioodi 07.08.2007. a kuni 29.06.2009. a eest 1688 krooni ehk 107.88 eurot (tl 11). Hagejate sõnul põhjustas neile kahju nende vara väärtuse vähenemine kostja tegevuse tõttu. On üldteada on asjaolu, et sõiduki väärtus väheneb iga aastaga. Hagejad ostsid sõiduki 150 000 krooniga, 2008. a maksis sõiduk 109 000 krooni, käesoleval hetkel on sõiduki väärtus veelgi vähenenud ja sõiduk ei ole sõidukõlblik (tl 38, 164-165). Hagejad olid seisukohal, et kahju täpset suurust, mis on põhjustatud kostja poolt sõiduki mitteremontimisega ja sõiduki seismisega parklas alates 2008. a jaanuarist, ei õnnestu täpselt kindlaks teha või on selle kindlakstegemine seotud ebamõistlike kuludega. Hagejad palusid kohtul kindlaks määrata kahju suurus. Kohus leidis, et hageja nõudekirja 05.09.2008. a (tl. 16-18) lepingu täitmiseks koos hoiatusega, ei saa pidada lepingust taganemisavalduseks, sest vaidlust ei ole, et hageja on jätkuvalt kostjalt nõudnud sõiduauto mootori parandamist. AS ŽUR vastuskirjaga 05.09.2008. a hageja kirjale selle kohta, et töö ei vasta lepingutingimustele, on kostja
teatanud, missugused variandid on töövõtjal (tl. 19-20). Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus leidis, et kahju 3351.59 eurot kui ka kahjuhüvitise nõue seoses sõiduki väärtuse vähenemisega, ei ole selline kahju, mida kostja kui lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama, sest sellist kahju, mida hagejad nõuavad, ei saanud kostja ette näha või oleks pidanud ette nägema lepingu sõlmimise ajal.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tamara Krõlova ja Aleksandr Krõlov esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja hagejate kasuks varaline kahju summas 2821,25 eurot ja TsMS § 233 alusel tekitatud kahju katteks kohtu poolt määratud hüvitis. Apellandid palusid menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kostja tegevusega hagejatele tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi. Vaidlus puudub selle üle, et kostja oma lepingujärgset kohustust - mootori remont, s.o kõrvaldada diislikütuse sattumine tosooli - täitnud ei ole. Seega ei ole asjas tähtsust, kas ja milliseid töid kostja 31 355 krooni eest tegi ning kas need tööd ja vahetatud varuosad olid vajalikud. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et nimetatud tööd olid mootoririkke kõrvaldamiseks vajalikud. Hagejad ei andnud sõidukit kostjale mitte selleks, et kõrvaldada sõidukil olevaid puudusi (otsuse lk 4), vaid et kõrvaldada konkreetne mootoririke; 2) ei ole kostja oma vastuses tuginenud ühelegi võlaõigusseaduses sätestatud asjaolule, mis välistaks tema vastutuse või mille tõttu oleks kohustuse rikkumine vabandatav. Kostja tegevust saab käsitleda raske hooletusena oma kohustuste täitmisel. Ei saa lugeda tavapäraseks ja vajaliku hoolsuse järgimiseks majandus- ja kutsetegevusega tegelevas ettevõttes, et sõiduki viga hakatakse välja selgitama pärast 6 kuu möödumist sõiduki remonti andmisest. Selline tegevus (tegevusetus) on VÕS § 76 lg-s 2 sätestatud põhimõtte rikkumine. Seega ei ole maakohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmisel (otsuse lk 9), et sellist kahju, mida hagejad nõuavad, ei saanud kostja ette näha või pidanud ette nägema lepingu sõlmimise ajal, asjakohane; 3) oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe üksnes kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ning tulenevalt VÕS § 673 lg-st 3 puudus kostjal õigus nõuda tegemata töö eest täiendavat tasu. Maakohus on asunud põhjendamatult ja asja materjalidega tõendamata seisukohale, et sõidukil oli tehasepoolne defekt (otsuse lk 6). Igasugused tõendid selle kohta puuduvad. Kohtu poolt viidatud OÜ Tõukur kirjadest sellist järeldus ei tulene; 4) leiavad apellandid, et kahju summas 9000 krooni on põhjuslikus seoses kostja tegevusega (tegevusetusega), kuna juhul, kui kostja oleks sõiduki remontinud mõistliku aja jooksul alates 07.08.2007. a, siis ei oleks hagejatel sellist kahju tekkinud. Kostjapoolset kohustuste rikkumist tõendab ka tema 18.02.2008. a vastus, millest nähtub, et ta ei olnud rikke põhjust 6 kuu jooksul välja selgitanud; 5) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata nõude uue aku eest 2100 krooni. Asja materjalidest nähtub, et sõiduk seisis 2,5 aastat väljas kostja parklas, st oli kostja valduses ja kasutuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta selle aja jooksul hagejatele kuuluvat akut ettenähtud korras hooldas. Apellant märgib, et OÜ Polven tehnilise ülevaatuse
tõendist nähtub aku vahetamise vajadus ning et sõiduk viidi sinna kostja parklast. Ka on üldteadaolev asjaolu, et sõiduki seismise tõttu väljas 2,5 aasta jooksul, muutub aku kasutuskõlbmatuks; 6) on maakohus jätnud hagi ebaõigesti rahuldamata ka kindlustusmaksega seotud kahju osas summas 1688 krooni perioodi 07.08.2007 kuni 29.06.2009 eest. Apellandid leiavad, et ta ei saanud sõidukit kasutada selle tõttu, et kostja ei teostanud mõistliku aja jooksul sõiduki remonti. Kindlustusmakse oli hagejatel eelnevalt tasutud; 7) ei ole õige maakohtu seisukoht, mille kohaselt soovis hageja oma 31.01.2008. a kirjaga lõpetada töövõtulepingu; 8) on maakohus jätnud ebaõigesti hagi rahuldamata ka TsMS § 233 lg 1 alusel. Hagejad põhjendasid oma nõuet asjaoluga, et nad ei ole alates 07.08.2007. a saanud kasutada nende poolt 150 000 krooniga omandatud ja neile kuuluvat sõidukit. Kostja asus sõidukit remontima alles märtsis 2010. a, s.o. üle 2,5 aasta sõiduki remonti võtmisest. Hagejatele põhjustas kahju neile kuuluva vara väärtuse vähenemine kostja tegevuse tõttu. Maakohtu järeldus, et hagejad võisid igal ajal oma sõiduki ära võtta, on vastuolus eeltõendamismenetluse protokolliga, mille kohaselt oli sõiduk osaliselt lammutatud, auto oli lahti võetud ning tagaistme rea taga olid lahti võetud mootori osad; 9) ei vaidlusta apellandid maakohtu otsust kütusepihusti osas summas 7500 krooni, samuti autotreileri eest tasumisel summas 480 krooni ning autoparklateenuse eest tasumisel summas 3180 krooni rahuldamata jätmise osas; 10) moodustab hagejate kahju teise sõiduki renditasu - 9000 krooni; tasutud 31 355 krooni; uue aku maksumus 2100 krooni; kindlustusmaksed 1688 krooni, kokku 44 143 krooni, s.o 2 821,25 eurot.
5.Osaühing ŽUR vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada hagi täieliku rahuldamata jätmise osas ja hagejate nõue tuleb rahuldada 2061,47 € (31 355 kr + 900 kr) osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab ka maakohtus määratud menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kvalifitseeris õigesti pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna, mis oli suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kahju hüvitamata jätmise osas, välja arvatud remonditööde eest tasutud 31 355 kr tagasinõudmise ja osaliselt asendusauto kasutamisega seotud hüvitise nõude osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt käesolevas otsuses toodud põhjendustel.
8.Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud:
• hageja A. Krõlov sõlmis 07.08.2007 töövõtulepingu, et kostja kõrvaldaks remonditellimuses märgitud konkreetse rikke sõidukil: „diiselkütuse sattumine tosooli“; • kostja esitas 20.12.2007 hagejale A. Krõlovile teostatud remonditööde eest arve summas 31 355 kr, mille hageja tasus. Samal päeval võttis A. Krõlov kostjalt remonditud auto vastu; • hageja A. Krõlov tagastas 02.01.2008 auto kostjale, kuna puudus, mille kõrvaldamist hageja oli soovinud „diiselkütuse sattumine tosooli“ oli kõrvaldamata; • hageja A. Krõlov esitas kostjale 31.01.2008 teatise, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning andis 14 päevase tähtaja puuduse kõrvaldamiseks; • kostja teatas 18.02.2008 hagejale A. Krõlovile, et kui hageja ei soovi maksta täiendavat tasu rikke põhjuse väljaselgitamiseks, siis tuleb tal sõiduauto kostja juurest ära viia; Maakohus on õigesti tuvastanud, et hiljemalt 18.02.2008 teadsid hagejad, et kostja ei ole autol esinevat riket kõrvaldanud ja ei tee seda ka tulevikus, välja arvatud juhul, kui hageja maksab täiendavalt selle eest, et vea põhjust oleks võimalik välja selgitada. Apellandi väide, et kostja nõustus sõiduki tagastama alles pärast Tarbijakaitseametile avalduse esitamist 19.04.2008 ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oli alates 18.02.2008 teadlik, ta peab rikke kõrvaldamiseks maksma tasu juurde või auto ära viima. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad keeldusid tasu juurdemaksmisest.
9.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Asjas ei ole vaidlust, et töövõtja ei saavutanud tulemust 2007. aastal, s.o esimese remondiperioodi jooksul ega ka pärast seda, kui hageja oli auto puuduste kõrvaldamiseks tagasi toonud ja täiendava tähtaja määranud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele.
10.Hageja A. Krõlov teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest kooskõlas VÕS §-ga 644 mõistliku aja jooksul ja andis kostjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada. Asja materjalidest nähtub, et hageja A. Krõlov valis õiguskaitsevahendiks lepingu täitmise nõude ja määras ka täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kostja puudust ei kõrvaldanud, millega rikkus töövõtulepingut oluliselt VÕS 647 lg 1 tähenduses. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kostja keeldus töö parandamisest ja andis hagejale A. Krõlovile võimaluse valida, kas tasuda täiendavalt raha, et kostja saadaks auto puuduse kõrvaldamise kindlakstegemiseks vastavate spetsialistide juurde või viia auto nii nagu ta on, s.t puudusega, kostja juurest ära. Hageja väide, et tal ei olnud võimalik kostja kinniselt territooriumilt autot ära viia, ei ole tõendatud. Kostja on hageja väitele vastuväite esitanud. Hageja seisukoht, et seda tõendab see, et hiljem, kui kohus käis autot üle vaatamas oli auto kinnisel territooriumil ning hageja ei pääsenud autosse sisse, ei tõenda hageja väidet, et veebruaris 2008 oli tal takistatud auto
äraviimine kostja juurest. Ka asjaolu, et hiljem oli auto nn mittekomplektne, ei tõenda seda, et 2008 veebruaris ei olnud auto komplektne ning äraviimiseks valmis pandud.
11.VÕS § 655 lg 1 esimese lause kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Ringkonnakohtu arvates lõppes hageja A. Krõlovi ja kostja vahel sõlmitud töövõtu leping veebruaris 2008. Tõendatud on, et kostja rikkus lepingut oluliselt, et hageja andis täiendava täitmise tähtaja ning kostja keeldus lepingut täitmast ja palus täiendavalt raha maksta või auto ära viia. Hageja A. Krõlov andis 14 päevase täiendava tähtaja 31.01.2008. Asja materjalidest ei nähtu ja pooled ei ole selle kohta seisukohti esitanud, millal sai kostja hageja teatise pealkirjaga „remonditingimuste mittevastavusest lepingutingimustele“ kätte. Toimikus on kostja kirjalik vastus hageja A. Krõlovi nimetatud teatisele, mis on koostatud 18.02.2008. Arvestades võimalikku kättetoimetamisele kuluvat aega, siis saab lugeda töövõtulepingu hageja A. Krõlovi poolt kehtivalt ülesöelduks hiljemalt alates 18.02.2008.
12.Apellantide nõue hüvitada nende poolt kostjale tasutud 31 355 kr, on põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 4 kohaselt kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule. Ringkonnakohus märgib, et hageja A. Krõlovil oli kohustus tasuda selle rikke kõrvaldamise ja remonditööde eest, mille tõttu hageja A. Krõlov kostjaga töövõtu lepingu sõlmis. Asjaolu, et kostja tegi auto juures erinevaid töid, vahetas detaile ja kulutas töötunde, ei ole vaidluse all, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad peavad nimetatud tööde ja detailide eest kostjale tasuma.
13.VÕS § 190 lg 1 p 2 kohaselt lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures. Ringkonnakohtu arvates ei pea hageja tasuma nende tööde eest, mida ei olnud kostjaga töövõtulepingu sõlmimisel kokku lepitud. Kui kostja soovis teha täiendavaid töid ja kui hageja auto vajas täiendavate tööde tegemist, siis kutse- ja majandustegevuses tegutsev remondiettevõtte pidi olema teadlik, et kokkuleppimata tööde teostamise soovist tuleb tellijat eraldi teavitada ja kui tellija keeldub töödest, siis ilma tellimuseta puudub kostjal õigus neid teha ja puudub õigus ka tehtud tööde eest tasu saada. Asjas ei ole esitatud väiteid, et teostatud tööd oleksid olnud sellised ilma milleta oleks olnud ohustatud autoga liiklemine. Selliste tööde teostamine oleks võinud kaasa tuua kostjale õiguse esitada vastunõue käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja on maakohtus nõustunud, et teostatud, kuid kokkuleppimata tööde eest saadud tasu summas 14 000 kr on ta nõus kompromissi sõlmimisel tagastama, kuid ülejäänud tasutud arve, so ( 31 355 – 14 000 kr) 17 355 kr on varuosade väärtus ja nende võrra on hageja auto väärtus suurenenud, mistõttu selles osas peab kostja hagejate nõuet põhjendamatuks.
14.Ringkonnakohus möönab, et asjas ei ole esitatud tõsikindlaid väiteid ja tõendeid selle kohta, kas teostatud tööd ja detailid on remonditud auto küljest eraldatavad või on nad muutunud auto osaks, samuti ei ole asjas tuvastatud, kas tegemist oli vajalike detailide ja töödega. Sellises olukorras peab kostja hagejale kogu tasutud arve alusel makstud summa tagasi maksma. Kui kostja leiab, et 2008 aasta veebruaris, kui lõppes poolte vahel sõlmitud leping, oli autol asendatud või lisatud detailid asjale väärtust lisavad, siis on kostjal hüpoteetiliselt hagejate vastu nõudeõigus. Käesolevas asjas ei ole kostja esile toonud selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaksid tema vastuväited lugeda tasaarvestusavalduseks. Arvestades töövõtulepingu sõlmimisest möödunud aega ja hagi menetlemisele kulunud aega, samuti seda, et maakohus tegi korduvalt pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss või esitada oma lõplikud seisukohad ja tõendid ning kostja ei ole soovinud täiendavaid tõendeid ega seisukohti lisada, siis puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel alus ringkonnakohtu menetluses hakata koguma täiendavaid tõendeid kostja võimaliku tasaarvestusnõude kohta.
15.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus ebaõigesti, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping kehtis 20.12.2008 aastani ja hõlmas kostja poolt sõiduki mootoriga seotud remonditöid ning plokikaane survestamist jm. Ringkonnakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes hageja poolt ülesütlemisega 18.02.2008 ja sel ajal palus kostja ka hagejal auto ära viia. Asjaolu, et kostja pärast seda tegi töid, on asjas tuvastatud, kuid hageja ei ole kinnitanud, et tema on täiendavaid uuringuid või töid tellinud, mistõttu kostja tegi need omal riisikol ja nende teostamisega ei saa lugeda uut lepingut sõlmituks.
16.Apellantide nõue välja mõista kostjalt töövõtu lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahjuna uue aku maksumus ja kindlustusmaksed, ei ole põhjendatud ja puudub alus selles osas hagi rahuldada. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et kostja poolt lepingu rikkumise tulemusena tekkis nendel eelmärgitud kahju. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejate auto oli samas seisundis remonti viimisel ja lepingu lõppemisel. Asjaolu, et hagejad võtsid auto vastu pika aja möödumisel pärast lepinguliste suhete lõppemisest ning sellega seoses tekkis vajadus autol aku vahetada, ei anna alust pidada selle kahju tekkimise eest vastutavaks kostjat, kuna sellel kahjul puudub seos töövõtu lepingu rikkumisega. Kindlustusmakseid on auto omanikul või valdajal kohustus tasuda vastavalt kindlustusandjaga sõlmitud lepingule ning kindlustusvõtjal oli õigus LKindlS § 19 alusel muuta leping maksevabaks, kuna auto oli pikemat aega sõidukõlbmatu. Ringkonnakohus leiab, et kindlustusmaksete tasumine nii auto remondis oleku ajal, kui ka pärast seda ei ole kahju, mille hüvitamist saab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda.
17.Apellantide nõue mõista kostjalt töövõtu lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahjuna välja asendusauto rentimise kulud, on osaliselt põhjendatud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses. Hagejate auto oli kostja juures konkreetse vea kõrvaldamise eesmärgil alates 07.08.2007 kuni 20.12.2007. Ringkonnakohus leiab, et see oli piisav aeg, et kostja oleks pidanud hagejaid teavitama, et ilma täiendavate kulutustega ei ole võimalik viga kõrvaldada. Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et ta ei suutnud vea põhjust välja selgitada ega viga kõrvaldada. Kostja tagastas auto hagejatele, esitas arve teostatud tööde eest ja lõi sellega petliku kujutluse, et autol kõrvaldati rike.
Kostja ebapiisava teavitamise tõttu pidi hageja tooma auto puuduse kõrvaldamiseks tagasi kostja juurde ning määrama täiendava tähtaja puudusega töö parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja tekitas hagejatele oma ebapiisava teavitamisega kahju, kuna hagejad rentisid alates 01.02.2008 asendusauto, sel põhjusel, et kostja asus uuesti autot remontima. Hagejad on tõendanud asendusauto rentimist 1500 kr eest kuus. Võttes aluseks 30 päevase kuu, siis on päeva tasu 50 kr. Asjas ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks pakkunud hagejatele asendusautot soodsamatel tingimustel, seega tuleb lugeda renditasu suurus põhjendatuks. Ringkonnakohus aga leiab, et kuna kostja ei põhjustanud töövõtulepingu rikkumisega hagejatele kahju sel põhjusel, et oleks muutnud auto sõidukõlbmatuks, siis on põhjendatud kooskõlas VÕS § 115 lg-ga 1 renditasu eest kahjuhüvitise väljamõistmine kuni lepingu lõppemiseni 18.02.2008. s.o summas 57,52 € (900 kr).
18.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ca 73 % ulatuses ning sellest tulenevalt jätab TsMS § 163 lg 1 alusel apellantide kantud menetluskulud 73 % ulatuses kostja kanda ja kostja kantud menetluskulud tingkonnakohtus 27 % ulatuses solidaarselt apellantide kanda. Maakohtus oli hagihind 9 545,52 €. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja jätab 20 % hagejate menetluskuludest kostja kanda ja 80 % kostja menetluskuludest solidaarselt hagejate kanda.
19.Pooled võivad TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Viru Maakohtult 30 päeva jooksul alates käesolevas asjas otsuse jõustumisest.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.