Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus Alexey Kanini ja Anatoli Stepanovi vastu nõudega kohustada mitte tegema takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alexey Kanini määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Alexey Kanin (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Gromtsev Vastustajad (avaldajad): Andrei Lukjanets (isikukood: XXXXXXXXXXX) ja Jelena Lukjanets (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Allan Valk Puudutatud isik: Anatoli Stepanov (isikukood: XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik: Inna Karp (isikukood: XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
9.oktoober 2012
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 6 ja 7.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning Andrei
Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus kohustada Alexey Kaninit ja Anatoli Stepanovit mitte tegema takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel (sh ladustama prügi) ning Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus kohustada Alexey Kaninit maha võtma kaasomandi esemel asuvad metallväravad ning koristama ladustatud ehituspraht.
4.Muuta Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määruse resolutsiooni punkti 4 ja sõnastada see järgmiselt: „Kohustada Alexey Kaninit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX, ehitatud aed.“
5.Muus osas jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrus muutmata.
6.Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „6.1. Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus rahuldada osaliselt.
6.2.Jätta rahuldamata Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
6.3.Jätta rahuldamata Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus kohustada Alexey Kaninit ja Anatoli Stepanovit mitte tegema takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel (sh ladustama prügi).
6.4.Jätta rahuldamata Andrei Lukjanetsi ja Jelena Lukjanetsi avaldus kohustada Alexey Kaninit maha võtma kaasomandi esemel asuvad metallväravad ning koristama ladustatud ehituspraht.
6.5.Kohustada Alexey Kaninit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX, ehitatud aed.
6.6.Kohustada Anatoli Stepanovit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX, ehitatud aed.
6.7.Menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.“
7.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Andrei Lukjanets ja Jelena Lukjanets esitasid avalduse Alexey Kanini ja Anatoli Stepanovi vastu nõudega kohustada neid mitte tegema takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt on avaldajate ning puudutatud isikute kaasomandis kinnisasi aadressil XXX , pindalaga 3380 m2, millest avaldajatele kuulub 670/2545 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 2, üldpinnaga 67 m2. Avaldajate korter asub elumaja keskel. Avaldajate korterist paremale jääb A. Kanini korter ja vasakule A. Stepanovi korter. A. Kanin on ehitanud elumaja hoovi poole oma korteriomandi eraldamiseks aia alates elumaja seinast kuni aiamaal asuva kuurini, samuti on A. Kanin ehitanud sõiduteele ette metallväravad ja kuhjanud sinna suure hunniku ehitusprahti, mis oli koristatud pärast menetluse algust. A. Stepanov on ehitanud oma korteriomandi eraldamiseks elumaja hoovi poole aia alates maja seinast kuni aiamaal asuva kuurini. Puudutatud isikud A. Kanin ja A. Stepanov on teinud avaldajatele võimatuks pääseda auto või muu transpordivahendiga oma korteriomandi juurde XXX poolt, lisaks sellele rikuvad püstitatud aiad kinnistu väljanägemist ja väljavaateid avaldajate kinnistult, viies sellega alla avaldajate kinnistu atraktiivsuse, sh turuväärtuse. Avaldajad ei saa puhastada kanalisatsioonikaevu, mille luugile ei ole võimalik ligi pääseda, samuti vedada välja ehitusprahti. Maatükki kasutavad kõik korteriomandite omanikud ühetaoliselt, kuna maja, milles asuvad korteriomandid, ja kinnistu on planeeritud ühiselt, arvestades kõigi korteriomanike vajadusi ja majasisest korterite planeeringut. Sealjuures sisaldab planeering maja taga asuvat kruusateed, millel paiknevad korterite kanalisatsioonikaevude luugid ning majja sissepääs on eestpoolt mööda jalgteed ja tagantpoolt autoga. Poolte vahel puudub kokkulepe, et puudutatud isikutel oleks õigus ehitada maatükile eelpoolkirjeldatud viisil aiad. Puudutatud isikute poolt rajatud aiad kahjustavad avaldajate huve. Mõistlik oleks olukord, kus kaasomandis oleva maatüki kasutamine toimuks selliselt, et autoga läbipääsetava juurdepääsutee kasutamise võimalus oleks kõigil kaasomanikel. Avaldajad palusid kohustada A. Kaninit võtma maha ehitatud aed ja metallväravad, koristama ladustatud ehituspraht; kohustada A. Stepanovit võtma maha ehitatud aed; kohustada mõlemaid kostjaid edaspidi mitte tegema hagejatele takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel (sh ladustama prügi); määrata kinnisasja kasutuskord järgmiselt: kinnistul paikneva korterelamu sissepääsud jäävad nende omanike ainukasutusse, kelle korterisse nende kaudu pääseb; korterelamu ümber olev maa-ala ja kaasomandisse kuuluvad muud ruumid ning hoone osad, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosadeks, samuti tehnosüsteemid, on kaasomanike ühiskasutuses ning maa-alale ehitamine (sh piirdeaedade jm rajatiste) ja/või kaasomandisse kuuluvate ruumide, hoone osade, süsteemide muutmine on lubatud vaid kõigi kaasomanike kirjalikul nõusolekul; kasutuskorra kindlaksmääramise tingimused kantakse märkusena kinnistusraamatusse. Teised menetlusosalised pole esitanud kasutuskorra osas oma seisukohta, mis on eelduseks, et nad on sellega nõus.
2.A. Kanin vaidles avaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele avalduses välja toodud asjaolud. Tegelikkusele ei vasta avaldajate väide, et korteriomanikud ehitasid omavoliliselt piirdeaiad. A. Kanin ei ole piirdeaeda ehitanud. Kui A. Kanin soetas korteromandi aadressil XXX , oli piirdeaed ja metallväravad kinnistul juba olemas. Kohtuistungi läbiviimise ajaks olid metallväravad maha võetud. A. Kanin oli huvitatud sellest, et ehitatud aed säiliks.
Korteriomanikud kasutavad korteriomandi reaalosa ning kaasomandi eset selliselt, nagu see oli ette nähtud maja ehitamise algusest peale. Esialgne kasutuskord oli selline, et korteri nr X omanik võis sõita autoga oma korteri sissekäigu juurde maja tagant korteri nr X poolt. Selline kord on korteriomanike tavapraktika. Vaidlus tekkis siis, kui A. Stepanov ehitas piirdeaia, tõkestades sellega läbipääsu avaldaja korteri juurde. Avaldajate poolt pakutud kasutuskorra kehtestamine on vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-tega 1 ja 2.
3.Puudutatud isikud A. Stepanov ja I. Karp kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kohtukutsed oli neile kätte toimetatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 20. juuni 2012 määrusega A. Lukjanetsi ja J. Lukjanetsi avalduse ning kinnitas kinnisasja XXX korteriomanike vahelise kasutuskorra alljärgnevalt: kinnistul paikneva korterelamu sissepääsud jäävad nende omanike ainukasutusse, kelle korterisse nende kaudu pääseb; korterelamu ümber olev maa-ala ja kaasomandisse kuuluvad muud ruumid ning hoone osad, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosadeks, samuti tehnosüsteemid, on kaasomanike ühiskasutuses ning maa-alale ehitamine (sh piirdeaedade ja muude rajatiste) ja/või kaasomandisse kuuluvate ruumide, hoone osade või süsteemide muutmine on lubatud vaid kõigi kaasomanike kirjalikul nõusolekul. Kanda kasutuskorra tingimused märkusena kinnistusraamatusse. Maakohus kohustas A. Kaninit lammutama kinnisasjale XXX ehitatud aia ja metallväravad. Maakohus kohustas A. Stepanovit lammutama kinnisasjale asukohaga XXX ehitatud aia. Maakohus keelas kinnisasjal asukohaga XXX ladustada ehitusmaterjali ja -prahti ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta. Maakohus jättis menetluskulud, sh eelnevates kohtuastmetes kantud menetluskulud, A. Kanini ja A. Stepanovi kanda. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus tuvastanud, et kaasomanike vahel ei ole saavutatud kokkulepet ühise asja kasutuskorra osas, mille tõttu on kohus sunnitud kehtestama kasutuskorra oma diskretsiooniõigust kasutades. Maakohus rahuldas avalduse, kuna avalduse rahuldamiseks on olemas seaduslikud alused alljärgnevatel põhjendustel: avaldajad on üritanud jõuda puudutatud isikutega kokkuleppele, kuid see ei ole andud tulemusi. Puudutatud isikute poolt püstitatud piirdeaiad ja metallväravad, samuti ladestatud ehituspraht, ei võimalda avaldajatel kasutada kinnistut sihipäraselt, puudub juurdepääs transpordivahendiga, kinnistu üldilme on ebaesteetiline. Maakohus nõustus avaldajate seisukohaga, et kaasomandi kasutamine ja käsutamine peab toimuma kõigi kaasomanike nõusolekul ja heakskiidul. Omavoliline piirdeaedade ja väravate püstitamine on vastuolus AÕS §-ga 72.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.A. Kanin esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu poolt määratud kinnistu, asukohaga XXX , kasutuskord vastuolus AÕS §-ga 72 ja piirab kaasomanike õigusi. AÕS §-st 72 tulenevalt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Maakohtu poolt kindlaksmääratud kord takistab otsustusõiguse teostamist selliselt, nagu seadus seda võimaldab ja rikub AÕS § 72 lg-st 4 tulenevat kaasomaniku õigust
teostada asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta. Korteriomanikud kasutavad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset selliselt, nagu see oli kombeks alates eelmise sajandi algusest. Kõikidel omanikel on neile kuuluvasse korterisse tee poolt eraldi sissekäik, samuti eraldi sissekäik teiselt poolt maja. Nimetatud kasutuskorda on kaasomanikud kasutanud mitmete aastate vältel; 2) on maakohus teinud määruse, mida ei ole võimalik täita, sest A. Kanin ei või olematuid metallväravaid maha võtta. A. Kanin esitas tõendeid ja kohtuliku uurimise käigus sai tuvastatud, et kui A. Kanin soetas korteriomandi aadressil XXX , siis oli piirdeaed ja väravad juba olemas, st A. Kanin ei ole piirdeaeda ehitanud ja väravaid paigaldanud. Kohtuliku uurimise hetke seisuga olid väravad juba maha võetud; 3) on maakohus valesti jaganud menetluskulud. Maakohus jättis menetluskulude jagamisel arvestamata järgmised asjaolud: A. Lukjanets esitas hagiavalduse, mille kohus jättis rahuldamata, ning menetluskulud jättis A. Lukjanetsi kanda. Viru Maakohus arutas A. Lukjanetsi nõudeid hagimenetluses. A. Kanin ei takistanud avaldajatel neile kuuluvat omandit kasutada ja vallata. A. Kanin ei ehitanud piirdeaeda ega paigaldanud metallväravad, nad olid kinnistul olemas, kui A. Kanin omandas korteriomandi. Menetluse käigus oli tuvastatud, et A. Kanin koristas kinnistult ehitusprügi ja vedas selle välja juba enne A. Lukjanetsi poolt avalduse kohtusse esitamist.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.A. Lukjanets ja J. Lukjanets vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole mitte ükski puudutatud isikutest, k.a määruskaebuse esitaja, esitanud kohtumenetluse kestel oma varianti võimalikust kasutuskorrast, olgugi, et kasutuskord oli omanike vahel kokku leppimata ja just see põhjustaski käimasoleva kohtuvaidluse. A. Kanini esindaja ütles kohtuistungil vaid lakooniliselt, et ta on kasutuskorra kindlaksmääramise vastu. Teised omanikud väljapakutud kasutuskorrale vastu vaielnud ei ole, seega on nad seda vaikimisi aktsepteerinud ja selline käitumine on võrdväärne enamuse otsusega; 2) ei ole määruse resolutsiooni p-d 2, 3, 6 vastuolus AÕS §-ga 72, kuna kõik nimetatud paragrahvis sätestatud õigused on ka pärast maakohtu poolt kasutuskorra määramist ja selle jõustumist kõigil omanikel olemas. Arusaamatuks jääb, miks määruskaebuse esitaja leiab, et kaevatav määrus takistab teostamast AÕS § 72 p-s 4 nimetatud õigust. Kaasomanikel on ka vaidlustatava kohtumääruse jõustudes õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega; 3) kinnitavad vastustajad, et omanike vahel puudusid igasugused kokkulepped kinnisasja kasutamise kohta ja see tekitas nende vahel pidevaid vaidlusi. Määruskaebuse esitajal oli kohtumenetluse kestel võimalus selgitada ja tõendada väidetavaid kinnistu kasutamise kokkuleppeid ja väidetavalt alates eelmise sajandi algusest kehtivat kasutamiskorda. A. Kanin ei ole seda teinud; 4) on tänaseks metallväravad maha võetud, kuid mitte miski ei seganuks A. Kaninil neid väravaid enne kohtumääruse jõustumist uuesti ette panna ja just seetõttu ei loobunud avaldajad oma vastavast nõudest ja maakohus on õigesti selle rahuldanud. Avaldajate arvates kui väravaid enam ees ei ole, on A. Kanin juba määruse täitnud. Samuti A. Kanin ei ole esitanud tõendeid, mis peaksid tõendama metallväravate ja piirdeaia olemasolu enne A. Kanini poolt kinnistu
soetamist ja prügi äraviimist enne avalduse esitamist. Mitte ükski toimikus olev dokument A. Kanini väiteid ei kinnita; 5) on maakohus menetluskulud õigesti ja seadust järgides ära jaganud.
7.A. Stepanov ja I. Karp ei ole määruskaebusele vastust esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määruse resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 6 ja 7 ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab rahuldamata A. Lukjanetsi ja J. Lukjanetsi avalduse kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning A. Lukjanetsi ja J. Lukjanetsi avalduse kohustada A. Kaninit ja A. Stepanovit mitte tegema takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel (sh ladustama prügi) ning A. Lukjanetsi ja J. Lukjanetsi avalduse kohustada A. Kaninit maha võtma kaasomandi esemel asuvad metallväravad ning koristama ladustatud ehituspraht. Ringkonnakohus muudab Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määruse resolutsiooni punkti 4 ja sõnastab selle järgmiselt: „Kohustada Alexey Kaninit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX, ehitatud aed.“ Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrus muutmata.
9.Avalduse kohaselt on avaldajate nõudeks olnud: 1) kohustada A. Kaninit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX , ehitatud aia ja metallväravad, koristama ladustatud ehitusprahi; 2) kohustada A. Stepanovit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX , ehitatud aia; 3) kohustada A. Kaninit ja A. Stepanovit mitte tegema hagejatele takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel; 4) kindlaks määrata kinnisasja kasutuskord järgmiselt: 4.1. Kinnistul paikneva korterelamu sissepääsud jäävad nende omanike ainukasutusse, kelle korterisse nende kaudu pääseb; 4.2. Korterelamu ümber olev maa-ala ja kaasomandisse kuuluvad muud ruumid ning hoone osad, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosadeks, samuti tehnosüsteemid, on kaasomanike ühiskasutuses ning maa-alale ehitamine (sh piirdeaedade ja muude rajatiste) ja/või kaasomandisse kuuluvate ruumide, hoone osade või süsteemide muutmine on lubatud vaid kõigi kaasomanike kirjalikul nõusolekul (II kd tl 31-34).
10.Aja materjalidest nähtuvalt on avaldajad ja puudutatud isikud korteriomanikud, kelle omandis on reaalosana vastav eluruum ning kinnistust reaalosale vastav mõtteline osa. Tegemist on kaasomanikega, kellele laienevad AÕS vastavad sätted ning ka korteriomandiseaduse sätted. AÕS § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama sätte lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust, ja lg-s 5 kehtestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ka korteriomandiseaduse sätete kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eset kasutada omavahelise kokkuleppe või häälteenamuse alusel tehtud otsuse kohaselt. Samas piiritleb seadusandja küsimused, mille lahendamise reeglites võib kokku leppida ühel või teisel viisil, kasutades tavakasutuse mõistet. Nii sätestatakse KOS § 12 lg-s 1, et korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega, sama sätte lg 2 viitab KOS § 11 lg 1 p-s 1 märgitud tavakasutusele, mille piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on tavakasutuseks korteriomandi
reaalosa korrashoidmine ja hoidumine korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Antud juhul A. Kanin (või tema eriõiguseellane), ehitades kaasomandi esemele aia ja metallväravad, ning A. Stepanov, ehitades aia, on kasutanud kaasomandi eset viisil, mis ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. A. Kanini (või tema eriõiguseellase) poolt aia ja metallväravate ning A. Stepanovi poolt aia ehitamine kaasomandi esemele takistab teistel korteriomanikel selle kasutamist. Ringkonnakohus leiab, et aia ehitamine kaasomandi esemele ja sellega teistel kaasomanikel kaasomandi eseme kasutamise takistamine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Tegemist on korteriomanike jaoks olulise küsimusega, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. A. Kanin ja A. Stepanov ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oli olemas teiste kaasomanike nõusolek kaasomandi esemele aia püsitamiseks, s.o et kaasomanike vahel oli kindlaks määratud vastav kasutuskord. Vastava kasutuskorra kindlaksmääramise taotlust ei ole esitatud ka AÕS § 72 lg 5 esimese lause kohaselt maakohtule. Lähtudes eeltoodust on avaldajate nõue kohustada A. Kaninit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX , ehitatud aed ja kohustada A. Stepanovit lammutama kinnisasjale, asukohaga XXX , ehitatud aed, õigustatud ja kuulub rahuldamisele. AÕS § 72 lg-d 3 ja 5 sätestavad kaasomanikele kohustuse käituda üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest ning kohustuse mitte takistada teiste kaasomanike kaaskasutust. Ilma vastava kokkuleppeta aia ehitamine takistab kaasomanike kaaskasutust.
11.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et metallväravad on A. Kanini poolt kohtumenetluse kestel eemaldatud. Seega on avaldajate poolt esitatud metallväravate eemaldamise nõue juba täidetud ning puudub alus kohustada veelkord A. Kaninit eemaldama metallväravad.
12.Avaldajate poolt on esitatud A. Kanini vastu nõue koristada ladustatud ehituspraht. A. Kanin on menetluse kestel koristanud kaasomandi esemelt ehitusprahi. Kuna ehituspraht on koristatud, siis puudub vajadus kohustada A. Kaninit kohtumäärusega koristama juba koristatud ehitusprahti. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et ehitusprahi ajutine ladustamine kaasomandi esemel seoses korteriomandi reaalosa korrashoidmisega võib olla käsitletav tavakasutusest tekkiva mõjuna.
13.Avaldajate nõue kohustada A. Kaninit ja A. Stepanovit mitte tegema avaldajatele takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel (sh ladustama prügi) tuleb jätta rahuldamata. Avaldajad ja puudutatud isikud on kaasomanikud. Kaasomanike õigused ja kohustused tulenevad AÕS § 72 lg-test 1, 3 ja 5. Samuti on menetlusosalised korteriomanikud ning nendevahelisi suhteid reguleerib korteriomandiseadus. AÕS § 72 lg-st 3 tuleneb puudutatud isiku (samuti avaldajate) õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei taksita teiste kaasomanike kaaskasutust. Sama paragrahvi lg-s 5 kehtestatakse, et kaasomanikul (s.o nii puudutatud isikutel kui avaldajatel) on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tuleneb A. Kanini ja A. Stepanovi kohustus mitte takistada avaldajatel kaasomandi eseme kasutamist ja valdamist juba seadusest ning puudub vajadus määruse resolutsioonis panna isikutele seadusest tulenevat kohustust.
14.Avaldajad on oma avalduses maakohtule taotlenud kindlaks määrata kinnisasja kasutuskord järgmiselt: 1. Kinnistul paikneva korterelamu sissepääsud jäävad nende omanike ainukasutusse,
kelle korterisse nende kaudu pääseb; 2. Korterelamu ümber olev maa-ala ja kaasomandisse kuuluvad muud ruumid ning hoone osad, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosadeks, samuti tehnosüsteemid, on kaasomanike ühiskasutuses ning maa-alale ehitamine (sh piirdeaedade ja muude rajatiste) ja/või kaasomandisse kuuluvate ruumide, hoone osade või süsteemide muutmine on lubatud vaid kõigi kaasomanike kirjalikul nõusolekul. Ringkonnakohus selgitab avaldajatele, et kaasomanikud võivad AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses vastavalt AÕS § 72 lg 5 esimesele lausele ning saavutada kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine. Kasutuskorra määramine kohtu poolt on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste ja kinnistusraamatu kande tegemise nõusolekute asendamine.
15.Antud juhul ei nähtu asja materjalidest, et avaldajate ja puudutatud isikute vahel oleks vaidlus korterite välisuste kasutuse üle ning seetõttu on põhjendamatu avaldajate nõue kinnitada kasutuskord nii, et korterelamu sissepääsud jäävad nende omanike ainukasutusse, kelle korterisse nende kaudu pääseb. Korteriomanike vahel ei ole vaidlust sissepääsude kasutamise üle. Lisaks eeltoodule KOS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Sissepääs korteriomandi reaalossa piiritleb eluruumi ning seda saabki kasutada vaid see korteriomanik, kellele eluruum reaalosana kuulub. Seetõttu puudub igasugune vajadus kasutuskorrana kindlaks määrata, et sissepääsud jäävad nende omanike ainukasutusse, kelle korterisse nende kaudu pääseb.
16.Samuti ei ole põhjendatud avaldajate nõue määrata kasutuskord kindlaks nii, et korterelamu ümber olev maa-ala ja kaasomandisse kuuluvad muud ruumid ning hoone osad, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosadeks, samuti tehnosüsteemid, on kaasomanike ühiskasutuses ning maaalale ehitamine (sh piirdeaedade ja muude rajatiste) ja/või kaasomandisse kuuluvate ruumide, hoone osade või süsteemide muutmine on lubatud vaid kõigi kaasomanike kirjalikul nõusolekul. Nimetatud kasutuskorraga sisuliselt taotlevad avaldajad jätta kaasomanike ühiskasutusse kaasomandi ese, mis juba seaduse kohaselt on kaasomanike kaaskasutuses. Kasutuskorraga oleks siis tegemist, kui soovitakse kaaskasutuses olevat asja kasutada teisiti, kui tuleneb seadusest, või on vajalik kaaskasutust täpsustada. Käeoleval juhul ei ole avaldajad eelnimetatud alustele tuginenud. Asjaolu, et A. Kanin ja A. Stepanov on rikkunud AÕS § 72 lg-d 3 ja 5 ning ehitanud kaasomandi esemele aia, ei õigusta kaasomandi kasutuskorra määramist juba seadusega reguleeritud küsimuses. Kasutuskorrana taotletud avaldajate nõue, et maa-alale ehitamine (sh piirdeaedade ja muude rajatiste) ja/või kaasomandisse kuuluvate ruumide, hoone osade või süsteemide muutmine on lubatud vaid kõigi kaasomanike nõusolekul, on tagatud AÕS §-ga 74 ja KOS §-ga 12. Viidatud sätetest tuleneb avaldaja poolt nimetatud juhtudel kaasomandi eseme kasutamise reguleerimine üksnes kaasomanike kokkuleppega ning kaasomanike kokkulepe kajastabki avaldajate poolt märgitud kõigi kaasomanike nõusolekut.
17.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii avalduse kui ka määruskaebuse osalist rahuldamist, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.