lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-13158/58

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-08-13158/58
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 72 lg 1, 2, 3, 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 1 lg 1TsMS § 306 lg 5Menetlusdokumendi kättetoimetamise mõisteTsMS § 338 lg 1Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisuTsMS § 613 lg 1, 3Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjadesKOS § 11KOS § 15TsMS § 351Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungilTsMS § 414 lg 2Asja sisuline lahendamine poole osavõtuta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-13158/105Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-13158

Tsiviilasi

Andrei Lukjanetsi hagi Alexey Kanini ja Anatoli Stepanovi vastu takistuste eemaldamiseks ning takistuste mitte tegemiseks elamumaa valdamisel ja kasutamisel

Tsiviilasja hind

958.67 eurot (15 000 krooni)

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. detsembri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Lukjanetsi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. juuni 2011

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Andrei Lukjanets (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Allan Valk Vastustaja (kostja): Alexey Kanin (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Gromtsev Vastustaja (kostja): Anatoli Stepanov (isikukood: XXXXXXXXXXXX) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel:

esindajad

I.K. (isikukood: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Viru Maakohtu 2. detsembri 2010 otsus täielikult ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20263-26-2924/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 23.09.20262-24-18108/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20263-26-2924/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
TsMS § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Andrei Lukjanets esitas 09.04.2008 maakohtule hagi Alexey Kanini ja Anatoli Stepanovi vastu järgmiste nõuetega: 1) kohustada A. Kaninit maha võtma tema poolt ehitatud aia ja metallväravad ning koristama ehitusprahi, mis asuvad kinnisasjal asukohaga XXX, katastritunnusega 32201:001:0014; 2) kohustada A. Stepanovit maha võtma tema poolt ehitatud aia, mis asub eelnimetatud territooriumil ning 3) kohustada kostjaid edaspidi mitte tegema hagejale takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel. Hagiavalduse kohaselt on hageja ning kostjate kaasomandis kinnisasi XXX pindalaga 3380 m2, millest hagejale kuulub 670/2545 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter XXX, üldpinnaga 67 m2. Hageja korter asub elumaja keskel. Hageja korterist paremale jääb A. Kanini korter ja vasakule A. Stepanovi korter. A. Kanin on ehitanud elumaja hoovi poole oma korteriomandi eraldamiseks aia alates elumaja seinast kuni aiamaal asuva kuurini, samuti on A. Kanin ehitanud sõiduteele ette metallväravad ja kuhjanud sinna suure hunniku ehitusprahti. Ka A. Stepanov on ehitanud oma korteriomandi eraldamiseks elumaja hoovi poole aia alates maja seinast kuni aiamaal asuva kuurini. Kostjad on teinud hagejale võimatuks pääseda auto või muu transpordivahendiga (sh kiirabiauto ja tuletõrjeautoga) oma korteriomandi juurde XXX tänava poolt. Hageja ei saa puhastada kanalisatsioonikaevu, mille luugile ei ole võimalik ligi pääseda, samuti vedada välja ehitusprahti. Kostjad on rikkunud AÕS § 72 lg 1 ja 5 sätteid, kuna valdavad ja kasutavad ühist maatükki ainult oma huvidele vastavalt, rikkudes samal ajal hageja õigusi maja hoovis asuva maatüki valdamiseks ja kasutamiseks.
2.Kostja A. Kanin hagi ei tunnistanud, väites, et aed ja värav olid olemas juba enne, kui A. Kanin kinnisasja osa omandas, ning A. Kanin on neid vaid remontinud ja uuendanud. Aed ja väravad on olnud kinnistul pikka aega ning on märgitud ka 1999. a koostatud katastriüksuse plaanil. A. Stepanov ehitas aia umbes kaks aastat tagasi ning seda ei ole plaanil. Traditsiooniliselt on korterite nr XXX ja XXX elanikud pääsenud sõidukiga maja tagant korterite juurde mööda killustikuga kaetud teed, mida nüüd takistab A. Stepanovi poolt

hiljuti rajatud aed. A. Kanini korteri juures olev aed ja väravad sõiduteed läbi ei lõika, nimetatud aed on alati olnud õueaiamaa piirdeks, kust keegi ei ole kunagi läbi sõitnud. A. Kanin aiaga piiratud alas on antud välja ehitusluba ehitise osa rekonstrueerimiseks ning sauna ja garaaži ehitamiseks. Ehituse käigus tekkinud praht on ära veetud, samuti on eemaldatud väravad. Kostja A. Stepanovile ei õnnestunud kohtul hagiavaldust koos selle lisadega kätte toimetada ning A. Stepanov kohtule ei vastanud.

3.Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel I.K. hagiga ei nõustunud, leides, et hageja nõuded on omakasupüüdlikud ja ei arvesta ei I. K. ega kostja A. Stepanovi huve. A. Stepanovi püstitatud tara mahavõtmine muudaks maja ümbruse läbikäiguhooviks, millega oleks ohtu seatud kõigi majaelanike turvalisus. Kolmas isik on rahul hetkel kehtiva traditsioonil põhineva kinnisasja kasutamiskorraga.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus jättis 2. detsembri 2010 otsusega A. Lukjanetsi hagi A. Kanini vastu rahuldamata ja A. Lukjanetsi hagi A. Stepanovi vastu läbi vaatamata, kuna A. Lukjanetsi poolt kohtule antud aadressidel ei olnud A. Stepanovile võimalik kätte anda nii hagimaterjale kui ka kohtukutset. Kohtukulud jättis maakohus A. Lukjanetsi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on paljukorteriline elumaja XXX jagatud korteriomanditeks (korteriomandi nr 1 omanik on A. Kanin, nr XXX on hageja ja Jelena Lukjanetsi ühisomandis, nr XXX omanik on A. Stepanov ning nr XXX omanik I. K.), mistõttu tuleb korteriomanike omavahelistele suhetele elumajas rakendada korteriomandiseaduse sätteid. Asjaõigusseaduse sätted kuuluvad kohaldamisele ainult osas, mis ei ole reguleeritud korteriomandiseadusega. XXX elumajas ei ole moodustatud korteriühistut. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, mida on ka teinud A. Kanin, kes asus teiste korteriomanike nõusolekul väljaspool A. Kanini korteriomandi reaalosa välja ehitama enda tarbeks garaaži ja sauna, mille territoorium on eraldatud aiaga, vähendamaks ehitustegevuse kahjulikku mõju naabritele. A. Kanin on saanud garaaži ja sauna ehitamiseks Kohtla-Järve linnalt ehitusloa, millega on A. Kanini poolt täidetud ehitusseaduse nõuded. Kui korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Kui korteriomanike ühisuse kõik korteriomanikud (A. Kanin, A. Stepanov, I.K. ja V.R. ) andsid konsensuslikult kirjalikus vormis A. Kaninile nõusoleku sauna ja garaaži oma tarbeks väljaehitamiseks väljaspool oma korteriomandi reaalosa, kaasomandi esemaks olevale asjale, siis selliselt antud nõusolek kehtib ka hageja suhtes, kuigi hageja korteriomanike koosolekul ei osalenud, kokkuleppele alla ei kirjutanud ja oli hagiavalduse esitamise hetkel selle otsuse vastu. Kohus leidis KOS § 11 alusel, et A. Kaninil ehitusprahi ajutine kuhjumine krundile oli vabandatav, sest ehitusprahi tekkimine on ehitustegevusega kaasaskäiv ja paratamatu ilming. Kohtuistungi ajaks oli ehituspraht A. Kanini poolt koristatud ja hageja nõue vabatahtlikult täidetud, mille tõttu ei kuulu hagi selle nõude osas enam rahuldamisele. Mõistlik on arvata, et ehitusprahti tekib ka edaspidi, kuni A. Kanini poolt ehituse lõpuleviimiseni. Äärmiselt ebamõistlik oleks kohustada A. Kaninit ehitama ilma üldse ehitusprahti tekitamata. A. Kaninil oli õigus nõuda ehitusprahi ajutist talumist teiste korteriomanike poolt.

Tulenevalt KOS §-st 15 oli I.K. l ja A. Stepanovil õigus hagejalt nõuda seaduse kohaselt kõigi korteriomanike huvidele vastava valitsemisena käsitletavana korteriomanikule mõistlike tavakommunikatsioonide rajamiseks ja säilitamiseks vajalike abinõude talumist, st kogu elumaja hoovi ohutuse huvides, kõrvaliste mõjude eest kaitsmise eesmärgil, aia rajamise talumist. Juhul kui hagejal tekib tulevikus A. Stepanovi poolt rajatud aia talumisega materiaalne kahju, siis on hagejal õigus nõuda A. Stepanovilt ja I.K. lt selle kahju kompenseerimist mõistlikus ulatuses. Kohus juhtis menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et vaidluste vältimiseks tuleks XXX elumaja valitsemise otsused teha vastavalt korteriomandiseadusele kas korteriomanike üldkoosoleku otsusega või valida korteriomanike üldkoosolekul selleks valitseja või moodustada elumajas korteriühistu korteriühistuseaduse alusel. Kohus leidis, et A. Lukjanetsi hagi A. Stepanovi vastu tuleb jätta läbi vaatamata, kuna A. Stepanov ei olnud saanud kätte kohtukutset ja hagiavaldust (A. Stepanov on saanud kätte kohtukutse ainult ühel korral koos kohtu määrusega), kuid sellele vaatamata nõudis hageja kohtult tsiviilasja sisulist läbivaatamist. TsMS § 414 lg 2 p 1 kohaselt ei või kohus asja poole (A. Stepanovi) osavõtuta sisuliselt lahendada, kui kohtuistungile ilmumata jäänud poolt (A. Stepanovit) ei ole kutsutud istungile õigel ajal (pole saanud kätte kohtukutset). TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole suutnud, vaatamata mõistlikele pingutustele, neid andmeid ka ise leida. Hageja ei ole suutnud esitada kohtule andmeid A. Stepanovi viibimiskoha kohta lisaks hagiavalduses toodule, rahvastikuregistri, emaksuameti jt kohtu käsutuses olevate elektrooniliste registrite andmetele. Kohtuistungil nõustus hageja kohtuga, et kohtuotsust ei saa A. Stepanovi suhtes teha ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.A. Lukjanets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. detsembri 2010 otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks arutamiseks tagasi Viru Maakohtule uues koosseisus. Menetluskulud palub apellant panna kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus vääralt jätnud kohaldamata KOS § 1 lg 1 ja § 2. KOS § 1 lg 1 viitab otseselt asjaõigusseaduse rakendamisele juhul, kui korteriomandiseadus vaidlusalust olukorda ei reguleeri. Hageja nõudeks on kaasomandis oleva maatüki ja hoone teenindamiseks vajaliku kanalisatsioonitorustiku ning autode jaoks rajatud juurdepääsutee kasutamise õiguse lubamatu riive kõrvaldamine. KOS §-st 2 nähtuvalt ei ole vaidluses tegemist mitte korteriomandi eseme reaalosa, vaid kaasomandis oleva maa ja tehnorajatistega (kanalisatsioon, autodele juurdepääsuks maja taha rajatud tee); 2) on kohus valesti kohaldanud KOS § 15 ning jätnud kohaldamata AÕS § 72 lg 1 ja 5. KOS § 15 ei reguleeri hageja nõudes kirjeldatud, kostjate poolt kaasomandi kasutamise takistamiseks loodud olukorda. Hageja on nõudnud AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel korteriomandi juurde kuuluva maatüki ühistes huvides valdamist, kasutamist ja käsutamist. Seega on vaidluse ese mitte korteriomandi, vaid kaasomandi mõttelise osa, mille juurde reaalosa kuulub, kasutamine, ning seda reguleerib KOS § 1 lg-st 1 tulenevalt asjaõigusseadus. Maatükki kasutavad kõigi korteriomandite omanikud ühetaoliselt, maja ja kinnistu on planeeritud arvestades kõigi korteriomanike vajadusi ning majasisest korterite planeeringut. Planeeringus on maja taga kruusatee, millel paiknevad korterite kanalisatsioonikaevude

luugid, majja sissepääs on eestpoolt mööda jalgteed ja tagantpoolt autoga – mööbli ja ehitusmaterjalide vedamiseks, juurdepääsuks kiirabile ja tuletõrjele. AÕS § 72 lg 2 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesoleval juhul puudub kokkulepe aedade rajamiseks ning enamuse otsust ei ole kaasomanikud kunagi teinud. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Seega puudus kostjatel igasugune õigus püstitada aedu või takistusi kinnistu tavapärases kasutuses olevatele juurdesõiduteedele. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja on esitanud nõude, et kaasomandis oleva maatüki kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Juurdepääsu äralõikamine ületab tavakasutamise ning rikub hea usu põhimõtet. Kuna tegemist on hoovialaga, siis kostja ja kolmanda isiku väited turvariskist ei ole kohased – hoovil liiguvad üksnes majaelanikud. Antud juhul on kahjustatud hageja kui kaasomaniku huve ning see kahju on selgelt tuvastatav; 3) on kohus põhjendamatult teinud üht kostjat soosiva otsuse, kaldudes kõrvale kõigi kaasomanike võrdsest kohtlemisest. Kohus on eelistanud kostja A. Kanini huve kõigi teiste kaasomanike huvidele olukorras, kus kaasomandi valitsemiseks ei ole tehtud kaasomanike otsuseid ning A. Kaninile ei kuulu enamus kaasomandist, mistõttu tema huvi ja õiguseid kinnisasja kasutamisel ja käsutamisel saab vaadelda üksnes võrdsete ja proportsionaalsetena teiste kaasomanike huvide ja õigustega; 4) on kohus rikkunud TsMS § 306 lg-t 3, mille järgi kohus korraldab menetlusdokumentide kätteandmist, kasutades selleks erinevaid seaduses loetletud kättetoimetamise viise. Kohus ei ole võtnud tarvitusele kõiki kohtu käsutuses olevaid abinõusid dokumentide kättetoimetamiseks. TsMS § 306 lg 5 sätestab kohtu kohustuse toimetada menetlusosalistele kätte hagiavaldus ja kohtukutsed. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-2-5-06, mille kohaselt asjaolu, et hagejale on kostja asukoht teadmata, ei võta kohtult kohustust teha täiendavaid toiminguid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks, et talle kätte toimetada hagiavaldus. Kohus ei ole pakkunud hagejale võimalust kuulutuse avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes. Hagi esitati 2008. a, seega on kohtu käsutuses on olnud enam kui piisavalt aega hagi kättetoimetamisega tegeleda; 5) on kohus rikkunud menetlusnorme, jättes hagi A. Stepanovi vastu läbi vaatamata. Otsusest ilmneb, et kohus on istungi käigus veennud hagejat, et otsuse tegemine A. Stepanovi suhtes ei ole võimalik, kuna hagi ei ole kätte toimetatud. Samas ei ole kohus täitnud oma kohustust menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Kohus on riivanud lubamatult hageja kaebeõigust ning ei ole võimaldanud hagi täies mahus ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidega läbi vaadata; 6) on kohus ebaseaduslikult jätnud rahuldamata hageja nõude ehitusprahi kõrvaldamiseks. Kohus tuvastas, et kostja on kohtumenetluse ajal lasknud ehitusprahi minema vedada, seega ei olnud hageja nõue mitte põhjendamatu, vaid kostja oli nõude vabatahtlikult kohtumenetluse vältel täitnud. Ebaõige on ka kohtu järeldus, et hageja on kohustatud taluma ehitusprahi ladustamist kinnistule. Ehitusprahi kogumiseks on vastavad jäätmekäitluseeskirjad, ehitusprahi ladustamine hunnikutes võib olla tuleohtlik ja ehitusprahi mittenõuetekohase käitlemisega võib kaasomanike varale tekkida kahju. Seetõttu pidanuks kohus kohustama kostjat edaspidi ladustama ehitusprahti üksnes seaduses ette nähtud viisil, selliselt, et ehitusprahi ladustamine ei kahjustaks teiste kaasomanike poolt kinnistu tavapärast kasutamist.

6.A. Kanin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas A. Kanin dokumentaalsed tõendid (katastriüksuse plaan tl 8) ja kohus tuvastas, et kui A. Kanin soetas XXX -1 korteriomandi, oli piirdeaed juba olemas, st A. Kanin ei ole seda ehitanud. Korteriomanikud kasutavad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset sel moel, nagu see oli ette nähtud maja ehitamise algusest peale eelmisel sajandil. Esialgne kasutuskord oli selline, et korteri nr XXX (mis kuulub hagejale) omanik võis sõita autoga oma korteri sissekäigu juurde maja tagant korteri nr XXX poolt. Vaidlus tekkis siis, kui A. Stepanov ehitas piirdeaia, tõkestades sellega läbipääsu hageja korteri juurde; 2) esitas A. Kanin dokumentaalsed tõendid (katastriüksuse plaan tl 8) ja kohus tuvastas, et kui A. Kanin soetas korteriomandi, olid metallväravad objektil juba olemas, st A. Kanin ei ole väravaid paigaldanud. Kohtuliku uurimise hetke seisuga väravaid enam ei olnud. Hagejal on olemas vaba juurdepääs kanalisatsioonikaevule; 3) puhastas A. Kanin territooriumi ehitusprügist enne, kui hageja esitas hagi kohtusse. A. Kanin ei kavatse edaspidi ehitusprügi ladustada. Kui selline vajadus siiski tekib, siis teeb ta seda seaduslikult; 4) kohaldas kohus korteriomandiseaduse sätteid, kuna just see seadus reguleerib küsimusi korteriomandi suhtes. Asjaõigusseaduse sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui vastav küsimus on korteriomandiseaduses reguleerimata. Kohus jättis õigesti asjaõigusseaduse kohaldamata, kuna vaidlust oli võimalik lahendada korteriomandiseaduse alusel; 5) ei vasta tegelikkusele ja ei ole millegagi põhjendatud apellandi väide, et kohus tegi üht kostjat soosiva otsuse; 6) kasutas kohus A. Stepanovile menetlusdokumentide kättetoimetamiseks erinevaid võimalusi, kuid dokumente ei õnnestunud kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 338 lg 1 p-le 1 menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, märgitakse menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Vastavalt TsMS § 338 lg-le 3, kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. Hageja ei võtnud ette midagi selleks, et välja selgitada kostja A. Stepanovi asukoht. Hageja ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele kohtu poolt määratud tähtajaks andmeid, mis võimaldanuks kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Hageja ei taotlenud menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Hageja ise oma tegevusetusega tingis hagi läbivaatamata jätmise, seega ei ole kohus kitsendanud hageja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Maakohus jättis hagi A. Stepanovi vastu TsMS § 423 lg 1 p 8 järgi läbi vaatamata, kuna hageja poolt kohtule esitatud aadressidel ei olnud A. Stepanovile võimalik anda kätte hagiavaldust ja kohtukutset. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 8 esimesele alternatiivile kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida.

Maakohus on nimetatud sätet ebaõigesti kohaldanud ja jätnud põhjendamatult hagi A. Stepanovi vastu läbi vaatamata. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja A. Stepanovi elukohaks XXX ning asja materjalidest nähtuvalt on sellelt aadressilt A. Stepanov kätte saanud 26.08.2009 kohtu poolt saadetud avalduse (t.l 63), kohtukutse 12.10.2009 toimunud kohtuistungile (t.l 77, 81) ja kohtukutse 05.04.2010 toimunud kohtuistungile (t.l 94, 96). Asjas puuduvad andmed, et A. Stepanovi elukoht oleks pärast 2010. a märtsi muutunud ning kohus ei ole ka hagejat kohustanud esitama kohtule täiendavaid andmeid A. Stepanovi väidetava elukoha kohta. Seega puudus maakohtul alus A. Stepanovi suhtes hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokollist (t.l 130 pöördel) nähtuvalt otsustas kohus lahendada asja sisuliselt ilma A. Stepanovi osavõtuta ning kohus ei arutanud menetlusosalistega võimalust jätta hagi A. Stepanovi suhtes läbi vaatamata. Kuivõrd A. Stepanovile ei olnud kätte toimetatud hagiavaldust ega kohtukutset 18.10.2010 kohtuistungile, siis puudus kohtul ka alus asja sisuliseks läbivaatamiseks A. Stepanovi osavõtuta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hagi läbi vaatamata jätmine ühe kostja suhtes rikub tema õigusi, sest hagi läbi vaatamata jätmise korral peab ta pöörduma uuesti kohtusse. Samuti on põhjendatud apellandi seisukoht, et ta ei ole rikkunud TsMS § 423 lg 1 p 8 nõudeid, kuna ta on esitanud kohtule A. Stepanovi elukoha andmed ning A. Stepanovile hagiavalduse ja kohtukutse kätteandmine ei ole põhjustatud tema poolt andmete esitamata jätmisest. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus toimetama A. Stepanovile kätte hagiavalduse ja kohtukutse ning lahendama asja sisuliselt kõigi menetlusosaliste suhtes.

9.Asja materjalidest nähtub, et A. Lukjanets, A. Kanin, A. Stepanov ja I.K. on kinnisasja reg nr 1690507 kaasomanikud ning igaühele nendest kuulub reaalosana korteriomand. Hageja esitas A. Kanini vastu nõude võtta maha tema poolt ehitatud aed ja metallväravad ning koristada ehituspraht, A. Stepanovi vastu nõude võtta maha tema poolt ehitatud aed ning kohustada mõlemaid kostjaid edaspidi mitte tegema hagejale takistusi elamumaa valdamisel ja kasutamisel. 12.08.2009 menetlusdokumendis (t.l 58) märkis hageja, et sisuliselt ta nõuab kaasomandis oleva asja suhtes kasutuskorra kindlaksmääramist. A. Kanin on kinnitanud maakohtu istungil (t.l 130), et puudub nii kirjalik kui suuline kaasomanike otsus kaasomandis oleva asja kasutamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud asja menetlema hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Iseenesest ei ole ebaõige menetlusliigi valik kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arvestama hagita menetluse erisustega (mh kaasama menetlusse kõik asjast puudutatud isikud ning selgitama välja kõigi seisukoha, lähtuma TsMS § 613 lg-s 3 sätestatud kaalutlusõigusest jms). Põhjendatud on apellandi väide, et kohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel lähtuma KOS § 1 lg-tes 1 ja 2 sätestatust ning kohaldama AÕS § 72. Kui kasutuskorda ei ole kindlaks määratud ning A. Lukjanets seda soovib, peab maakohus asja uuel läbivaatamisel arvestama kohtu diskretsiooniõigusega ning lähtuma kasutuskorra määramisel mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest, arvestama kõigi kaasomanike ühiseid huve, kaasomandi senist kasutust, pooltevahelisi suhteid jm olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus märgib lisaks, et AÕS § 72 lg 5 ja TsMS § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 võimaldavad kaasomanikust korteriomanikule õiguse esitada hagita menetluses ka avalduse, kohustamaks kaasomanikku lõpetama mingi tegevuse, õiguse rikkumise või sellest hoidumise ning seda ilma kasutuskorda kindlaksmääramise nõudeta. Sellisel juhul peab olema tõendatud õiguserikkumine ja oht, et see rikkumine võib tulevikus aset leida. TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb maakohtul nimetatud asjaolud välja selgitada.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-19712/2Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.09.20262-26-15257/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja