2-10-46391/28 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue Aktsiaselts SEB Liising (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ R (likvideerimisel) ja AR vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi maksettepaneku, millele AR esitas vastuväite. 16.08.2011.a määrusega jättis kohtunikuabi OÜ R (likvideerimisel) vastu esitatud avalduse rahuldamata. 16.08.2011.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse AR osas ja andis asja AR osas üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.11.2011.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse AR (kostja) vastu. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ R (liisinguvõtja) 01.11.2007.a liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduk Volkswagen Multivan. Samal päeval sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste eest. Kuna liisinguvõtja viivitas arvete tasumisega, ütles hageja 20.11.2009.a liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise hetkel oli liisingueseme jääkmaksumus 20 965,04 eurot. 03.02.2010.a võõrandas hageja liisingueseme Saksa oksjonikeskkonnas hinnaga 22 400 eurot. Sellest hinnast läks maha transpordikulu 500 eurot ja käibemaks 3576,47 eurot (19 %). Seega laekus müügihinnast hagejale võlgnevuse katteks 18 323,53 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja müügikahju 2641,51 eurot. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 2641,51 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Liisinguvõtja on tasunud hagejale rohkem, kui tal olnuks kohustus tasuda. Sõiduk müüdi oluliselt alla turuhinna. Kostjat sõiduki müügiprotsessist ei teavitatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on müügihinnalt käibemaksu tasunud. Transporditeenuse tasu nõue, summas 500 eurot, on arusaamatu, kuna ei ole teada, miks ja kuhu transporditeenust kasutati. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja OÜ R sõlminud 01.11.2007.a liisingulepingu sõiduk Volkswagen Multivan suhtes. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus tagama liisingulepingust tulenevaid OÜ R kohustusi. 20.11.2009.a avaldusega ütles hageja liisingulepingu, seoses liisinguvõtja võlgnevusega hageja ees, üles.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli sõiduki jääkmaksumus lepingu ülesütlemise hetkel 20 965,04 eurot (käibemaksuta). Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks määranud kohtuliku ekspertiisi. Ekspert Rein Mündi 29.06.2012.a ekspertiisiakti kohaselt oli vaidlusaluse sõiduki väärtus 2009.a neljandas kvartalis 390 000 krooni (käibemaksuga). Kohus peab sõiduki turuväärtuse hindamisel põhjendatuks lähtuda ekspertiisiaktist, mitte teistest sõiduki turuväärtuse kohta esitatud tõenditest, kuna ekspertiisiaktis on analüüsitud turuhinna kujunemist, sarnaste sõidukite müügipakkumisi sõiduki tagastamise ajal ning konkreetse sõiduki varustust. Seega asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus ilma käibemaksuta oli 325 000 krooni (s.o 20 771,29 eurot). VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega tuleb kostjalt välja mõista 193,75 eurot (20 965,04 – 20 771,29). Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka transpordikulu summas 500 eurot. Hagiavaldusest järeldub, et tegemist on summaga, mille hageja pidi tasuma sõiduki transportimise eest Eestist Saksamaale. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sõidukit ei olnud võimalik Eestis müüa, vaid seda oli võimalik müüa üksnes Saksamaale. Eksperdiarvamusest selgub, et sõiduk oli Eestis müügil liiga kõrge hinnaga ja üksnes kaks kuud. Eksperdi hinnangul võib lugeda normaalseks 3-4 kuulist müügiprotsessi koos igakuise hinna langetamisega. Seega on tõendamata, et transpordikulu oli põhjustatud liisinguvõtjast. Eeltoodust tulenevalt ei ole transpordikulu osas hageja nõue põhjendatud. Tõendamata on kostja väide, et liisinguvõtja on tasunud hagejale rohkem, kui tal olnuks kohustus tasuda. Selle kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Ebaõige on kostja väide, et käibemaksu tasumine müügihinnalt on tõendamata. Sihtkohamaa põhimõtte kohaselt toimub maksustamine riigis, kus on kauba lõpptarbija. Käesoleval juhul Saksamaal. Oksjonitulemuse väljavõttest nähtub, et käibemaksumäär on 19 % ning pangakonto väljavõttest selgub, et hagejale laekunud rahasumma on käibemaksu ja transpordikulu võrra väiksem. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 93 % ulatuses hageja kanda ja 7 % ulatuses kostja kanda.