lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-29271/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-29271/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1533
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 97 lg 1, 2, 4Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumineVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 145 lg 1, 5Käendaja vastutusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

26. oktoober 2012.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-29271

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Reverta hagi JS’e vastu 100 000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

100 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Aktsiaselts Reverta (endine ärinimi Aktsiaselts

esindajad

Parex banka, asukoht Republikas laukums 2A, Riia, LV1522, Läti Vabariik) Hageja lepinguline esindaja Kaire V (XXX) Kostja JS (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.10.2012

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Kaire V

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JS’elt Aktsiaseltsi Reverta kasuks 100 000 eurot. JS’e vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 172 627.63 eurot. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (26.10.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 376 lg 1Hagi muutmine
TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 143 lg 1Tarbijakäendusleping

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.Aktsiaselts Reverta (hageja) esitas 26.07.2012 maakohtule hagi JS’e (kostja) vastu 100 000 euro nõudes. Hagiavalduse alusel sõlmisid hageja ja Osaühing TE(põhivõlgnik) 15.08.2008 laenulepingu nr XXX(laenuleping), millega põhivõlgnikule laenati 172 627.63 eurot. 15.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja (käendaja) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXXKL B (käendusleping). Põhivõlgnik kohustus vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 13.1 tasuma igakuiselt intressimakseid vastavalt p-s 7 ning laenu tagastamise tähtajaks oli 29.07.2009. Põhivõlgnik laenusummat tähtaegselt ei tagastanud. 16.09.2009 saatis hageja põhivõlgnikule ja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks. Laenulepingu täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek põhivõlgnikule kuuluvatele kinnistutele Harjumaal Jõelähtme vallas Saha külas aadressidega: XXX-XXX. 18.11.2009 kuulutati välja põhivõlgniku pankrot ja 10.12.2009 esitas hageja põhivõlgniku pankrotimenetluses nõude summas 206 140.86 eurot. 02.09.2010 määrusega kinnitati põhivõlgniku jaotusettepaneku rahuldamisjärgud ja jaotised, mille kohaselt hageja nõue summas 206 132.95 eurot kuulub rahuldamisele I järgus jaotise suurusega 1.0. Käenduslepingu p 2.3 järgi vastutab käendaja ka põhivõlgniku pankroti korral vastutuse piirmääraga 172 627.63 eurot. Pankrotimenetluses on võõrandatud kõik laenulepingu tagatiseks olnud kinnistud ning sellest on laekunud 53 960 eurot, millest hagejale 20.06.2012 laekus 45 866 eurot, millega hageja vähendas laenusumma põhiosa jääki. Hageja leiab, et majanduskriis ja kinnisvara hindade langus ei ole aluseks lepingust tulenevate kohustuste muutmiseks või nõuete vähendamiseks. Laenulepingust tulenev võlg hageja ees seisuga 26.07.2012 on 193 933.41 eurot, millest tagastamata laenusumma põhiosa 126 761.63 eurot; perioodi 29.04.2009-29.07.2009 intress 4300.80 eurot ja perioodi 30.07.2009-26.07.2012 viivis 62 870.98 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevusena 100 000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud hagi esitamise õigust. Kostja sõlmis käenduslepingu tuginedes oma arusaamisele majandustegevusest ja kinnisvara väärtusest 2008.a. Kinnisvara väärtus alates 2008.a augustikuust on oluliselt vähenenud ning seega tagatiseks oleva tagatisvara väärtuse vähenemisel tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 5 järgi proportsionaalselt vähendada kostja käenduslepingust tulenevat vastutust. Laenulepingu sõlmimisel katsid tagatised põhivõlgniku põhikohustuse summas 172 627.63 eurot. Kinnisvara väärtus on vähenenud u 69 %, mille võrra tuleks vähendada ka kostja käendusest tulenevat vastutust VÕS § 97 lg 1 tulenevalt. Seoses turusituatsiooni muutumisega on hageja ja kostja vahelisest käenduslepingust tulenevate kohustuste tasakaal kostja kahjuks niivõrd muutunud, et kostja vastutuse tegelikuks ulatuseks on 30 000 eurot. Kostjal puudub igasugune vara ja sissetulek ning tal ei ole võimalust hageja poolt nõutavat summat tasuda.

Kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: − 15.08.2008 on Läti Vabariigis registreeritud AS Parex banka ja Osaühingu TE (põhivõlgnik) vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, millega hageja andis põhivõlgnikule laenu 172 627.63 eurot tagastamise tähtajaga 29.07.2009 (tl 7-12); − 15.08.2008 on Läti Vabariigis registreeritud AS Parex banka ja kostja vahel sõlmitud tarbijakäendusleping nr XXX KL B, millega kostja tagas laenulepingust tulenevaid kohustusi (tl 13-14); − 18.11.2009 määrusega kuulutati välja Osaühingu TE pankrot (tl 18); − 02.09.2010 määrusega on kinnitatud Osaühingu TE (pankrotis) pankroti jaotusettepanek, millega kinnitati AS Parex banka nõuet I järgu nõudena (tl 20); − Pankrotimenetluses on hageja saanud 45 866 eurot (tl 23).
5.Käesolevas asjas on nõude esitanud Aktsiaselts Reverta. Tulenevalt Läti Vabariigi ettevõtteregistri väljavõtetest on Aktsiaselts Reverta Aktsiaseltsi Parex banka uueks ärinimeks (tl 24-28, 44-49). Seega on hagi esitanud õige isiku poolt.
6.Hageja nõue tuleneb käenduslepingust. Kohtu hinnangul on käendusleping kehtiv. Kostja ei ole vaidlustanud, et seisuga 26.07.2012 on laenulepingust tulenev põhivõlgniku võlgnevus hageja ees 193 933.41 eurot, millest põhiosa 126 761.63 eurot, intress 4300.80 eurot ja viivis 62 870.98 eurot.
7.VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 172 627.63 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija (VÕS § 143 lg 1 kohaldatavas redaktsioonis). VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja solidaarset vastutust ei ole käenduslepinguga piiratud. Kohtu ette toodud asjaoludel on põhivõlgniku kohustus muutunud sissenõutavaks. Hageja on kostjat nõudest teavitanud (tl 17, 21-22).
8.Kostja leiab, et tema vastutus on vähenenud kuni 30 000 euroni. Kostja tugineb VÕS § 145 lg 5, mille järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu võlausaldaja tegevust, mille tulemusena oleks vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud tagatised. Kostja ei ole vaidlustanud, et tagatiseks seatud hüpoteegid on realiseeritud ning nendest tuleneva raha arvelt on põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi vähendatud 45 866 euro võrra (tl 23).
9.Kostja tugineb lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisele VÕS § 97 tulenevalt. VÕS § 97 lg 4 järgi võib lepingu muutumist nõuda ka tagasiulatuvalt. VÕS § 97 lg 1 järgi kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus

väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Lepingu muutmise võimalikud alused on sätestatud VÕS § 97 lg 2 p-des 1-4.

10.TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kostja väidetele vastu vaielnud, mistõttu tulnuks kostjal oma väiteid lepingulise kohustuse vahekorra muutumise kohta tõendada. VÕS § 97 näeb äärmiselt erandlikel juhtudel ette lepingu muutmise nõude. Lisaks kohustuste vahekorra olulisele muutumisele peavad esinema kõik VÕS § 97 lg-s 2 sätestatud alused. VÕS § 97 kohaldamise aluseks peab kostja majanduslanguse tagajärjel laenulepingu tagatiseks oleva kinnisvara väärtuse vähenemist. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine tuleb kindlaks teha, võrreldes lepingu sõlmimise hetkel kehtivaid asjaolusid muutunud asjaoludega, st võrrelda 15.08.2008 asjaolusid 29.07.2009 (so laenusumma tagastamise lõpptähtpäev) esinenud asjaoludega. Tõendamata on VÕS § 97 kohaldamist võimaldavad asjaolud. Ainuüksi kostja paljasõnalised väited laenulepingu tagatiseks oleva kinnisvara väärtuse võimaliku vähenemise kohta ei ole VÕS § 97 kohaldamiseks piisav.
11.Muu hulgas tuleb hinnata ka seda, kas käendusleping vastas headele kommetele. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et seda saab kohus teha ka omal algatusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Puudub vaidlus, et kostja ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige ega osanik. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (TsÜS § 86, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-180-05, p 23). Kohus leiab, et käendusleping ei ole kohtu ette toodud asjaoludel heade kommetega vastuolus.
12.Kohus on ekslikult kohtuistungil viidanud viivisenõudele. Hageja ei ole kostja vastu viivisenõuet VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel esitanud ning sellise nõude kohtuistungil esitamine tähendaks hagi muutmist TsMS § 376 lg 1, millega kohus ei nõustu. Samuti ei ole kostja sellisest nõudest teadlik. Seega käsitleb kohus käesolevas hagiavalduses esitatud nõudena 100 000 eurot. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja