Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-57949/29
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 24.10.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1661

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2012. a

Tsiviilasja number

2-11-57949

Tsiviilasi

Urve Juhkovi pankrotiavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. augusti 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Urve Juhkovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Urve Juhkov (pankrotis; isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX)

esindajad

Pankrotihaldur Tiia Kalaus (asukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 23. augusti 2012. a määrus osas, millega kohus jättis algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

2.Saata asi tühistatud osas maakohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku määramiseks.

Menetluskulude jaotus

Ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja

menetluskulud

jätta

kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1.Viru Maakohus kuulutas 14.12.2011. a määrusega välja Urve Juhkovi pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 03.07.2012. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande. Haldur palus kinnitada lõpparuanne ja kinnitada kulud perioodil 04.05.2012. a kuni 22.06.2012. a summas 278,38 eurot, millest võlgnikule makstud elatis on 271,66 eurot, masskohustused summas 0,32 eurot ja pankrotimenetluse kulud summas 6,40 eurot. Samuti palus haldur kinnitada pankrotimenetluse kuludena 286,55 eurot ja mõista see välja OÜ-le CiviLex. Kuna halduritasuks vahendeid ei jätkunud, siis haldur loobus tasust. Haldur palus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Lõpparuande kohaselt kuulus võlgnikule 616/42015 mõttelist osa kinnistust (registriosa nr 242607) asukohaga XXX, eluruum nr XX suurusega XX,X m2. Korteris asuv vallasvara jäi võlgniku kasutusse kui eluks hädavajalik. Muu vara võlgnikul puudus. Korteriomand müüdi avalikul enampakkumise teel hinnaga 4600 eurot. Võlgnik omab püsivat töökohta K-J XXXX XXXX-XXXX ametikohal ning on saanud tööandjalt ka kogu menetluse jooksul püsivat sissetulekut. Perioodil 14.12.2011. a kuni 20.06.2012. a on laekunud pankrotipessa kokku võlgniku töötasu summas 1629,94 eurot. Pankroti väljakuulutamisel oli rahaliste vahendite jääk 107,24 eurot. Kohtutäitur kandis pankrotivarasse võlgnikult enne pankroti väljakuulutamist kinni peetud 200,62 eurot. Kinnistu omandamisel tasus ostja riigilõivu omanikukande eest 8,18 eurot. Kokku laekumine pankrotivarasse on olnud 6 545,98 eurot. Lähtudes TMS § 132 sätestatust oli võlgnikul õigus igakuiselt elatisele enda jaoks 290 euro ulatuses. Kuivõrd võlgniku neto sissetulek jäi igakuiselt alla 290 euro, siis arestimist töötasu arvelt ei toimunud ning sissetuleku osas kinnipidamist pankrotivarasse ei olnud. Kokku võlgnikule tasutud elatusvahendeid laekunud neto töötasu arvelt 1 633,03 eurot. Kokku on väljamakseid pankrotivara arvelt olnud 6 259,43 eurot. Pärast väljamaksete tegemist ja nõuete rahuldamist on rahaliste vahendite jääk 286,55 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema poolt võetud laenud, mida ta ei olnud suuteline tagastama oma sissetuleku arvelt. Võlgniku selgituste kohaselt olid laenud võetud teiste pereliikmete abistamiseks. Haldur oli seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Pankrotimenetluse raames on võlgnik olnud haldurile kättesaadav. Võlgnik ei suutnud tema kasutuses olevate rahaliste vahendite arvelt tasuda jooksvaid kommunaalkulusid, mistõttu need rahuldati masskohustustena pankrotivara arvelt.

PankrS § 163 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 163 lg 4). Kohus märgib määruses muuhulgas, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu (PankrS § 163 lg 5). Lõpparuande kohaselt ei ole haldur pankrotimenetluses tuvastanud asjaolusid, mille tulemusena poleks võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kohus leidis, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg 2 sätestatule. Urve Juhkov esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaoludele tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud kohtule sõnaselget seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. Samas on nii pankrotihaldur kui võlausaldaja Swedbank esindaja kinnitanud, et usaldusisikuks olla ei soovi ning kedagi usaldusisiku kandidaadiks pakkuda ei ole. Kohus ei nõustunud Urve Juhkovi kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotlusega ja leidis, et võlgniku käitumises ei ole ilmnenud tahteavaldust võlausaldajate nõuete arvestavas osas rahuldamiseks ning on tõenäoline, et ka kohustustest vabastamise menetluse kestel ei rahuldata pankrotivõlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas mõtlematu ja pidev laenukohustuste suurendamine, mis kordades ületas võlgniku sissetuleku. Teades, et sissetulek ei võimalda täita olemasolevaid laenukohustusi, võttis võlgnik laene juurde erinevatelt kiirlaenupakkujatelt. Laenukoormuse korduva, teadliku ja vastutustundetu suurendamisega kahjustas võlgnik olemasolevate võlausaldajate huve. Kohus keeldus kohustuste vabastamise menetluse algatamisest PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei algata kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist (vt PankrS § 171 lg 2 p4). Urve Juhkov on avalduses kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, kuid arvestades võlgniku suhtumist oma kohustuste võtmisse ning nende rahuldamisse, leidis kohus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses usaldusväärne usaldusisiku kohustusi täitma. PankrS § 65 lg 1 alusel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Vastavalt PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduritasu reegelmäär pankrotivaralt kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Pankrotivara suurus halduritasu arvestamiseks on antud pankrotimenetluses 6238,12 eurot, millest 20% moodustab 1247,62 eurot. Haldur loobus tasust, kuna halduritasuks ei jätku vahendeid. Kohus leidis, et halduri taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

3.Urve Juhkov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis võlgadest vabastamise menetluse algatamata ja selles osas uue määruse tegemist, millega algatada Urve Juhkovi võlgadest vabastamise menetlus. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole maakohtu määrus seaduslik osas, millega maakohus jättis algatamata võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse. Maakohus ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmisel õigesti hinnanud PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud eeldusi. Esiteks peab võlgnik viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist olema takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Maakohtu määrusest ei selgu, mille alusel asus kohus seisukohale, et võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Ka puudub maakohtu määruses igasugune analüüs teise PankrS 171 lg 2 p-s 4 sätestatud eelduse - võlgniku süülise käitumise kohta; 2) puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Samuti puuduvad igasugused tõendid vara raiskamise kohta. Võlgnik võttis laenukohustused ajal, mil ta oli suutlik laenud tagasi maksma, sest tal oli püsiv töökoht ja kindel sissetulek, samuti ema pension, kes elas tema juures; 3) peab menetluse algatamata jätmiseks olema selge ja konkreetne põhjus. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta; 4) on Urve Juhkov nii pankrotiavalduses kui kogu menetluse kestel esitanud tõeseid andmeid oma vara ja kohustuste kohta, tema ainus sissetulek on saadav töötasu, tema ainus vara on kohustuste katteks pankrotimenetluses realiseeritud ning võlgniku vanuse ja eelneva töökogemuse tõttu puudub ilmselt ka võimalus tasuvama töökoha leidmiseks. Võlgnik märgib, et ta on leidnud usaldusisiku kohustustest vabastamise menetluses, s.o. I S OÜ XXXX P.K. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, tel XXXXXXXX).