1.Viru Maakohtu 14.12.2011. a määrusega kuulutati välja U. J. pankrot. Viru Maakohtu 23.08.2012. a määrusega lõpetati U. J.i pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist lõpparuande kinnitamisega (II kd tl 17-22). Võlausaldajatel jäi esitatud nõuete katteks pankrotimenetluses saamata alljärgnevalt: - Maksu- ja Tolliamet – 10,73 eurot; - AS SEB Pank – 2 146,64 eurot, - MCB Finance Estonia OÜ – 1 363,72 eurot, - KÜ Metsapargi – 1 118,07 eurot, - Swedbank AS – 20 641,08 eurot; - Placet Group OÜ – 364,99 eurot, - OÜ ITM Inkasso – 410,22 eurot.
2.09.01.2013.a määrusega algatas kohus U. J.i kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS § 169 ja § 171 ja nimetas võlgniku usaldusisikuks P. K. (II kd 81-84). Usaldusisik on esitanud maakohtule aruanded võlgniku ja usaldusisiku kohustuste (PankrS § 172 ja § 173 ) täitmise kohta 08.01.2014. a (II kd tl 113-118), 19.01.2015. a (II kd tl 126-133), 03.02.2016. a (II kd tl 147-159), 09.02.2017.a (II kd tl 169-174), 27.02.2018 (II kd tl 185-199). 27.02.2018. a esitatud aruandes kinnitab usaldusisik, et U. J.ile on kohustustest vabastamise menetluse vältel laekunud tulu Kohtla- Järve Linnavalitsuselt, Eesti Haigekassalt, Sotsiaalkindlustusametilt ja Eesti Töötukassast. U. J.ile arvestatud väljamaksed kanti U. J.i nimel avatud Swedbank AS-i arveldusarvele nr 221054089597. U. J.il oli õigus jätta lisaks töötasule enda käsutusse igakuiselt sissetulek, mis koosnes kuni 25% jooksva kuu sissetulekust (vt täpsem ülevaade iga aasta kohta eraldi 2012-2017 aruannetes). U. J.il on Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti poolt tuvastatud püsiv töövõime kaotus 50% ulatuses ajuinfarkti tulemusel (tõend esitatud koos 2015 aasta aruandega). 19.05.2017 on koostatud Eesti Töötukassa poolt uus otsus töövõime hindamise kohta (otsus lisatud 2017 aasta aruandele), mille kohaselt on U. J.il jätkuvalt osaline töövõime kaotus. Otsuse kohaselt esineb U. J.il mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, millest tulenevalt on talle määratud Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetus alates 2017 maikuust igakuiselt summas 202,12-208,86 eurot (6,74 eurot päevas). Kuna Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töövõimetoetusele, siis ei ole Eesti Töötukassast laekunud toetust arvestatud võlausaldajatele väljamakse fondi (sh ka 2018 aastal). Arvestades U. J.i 2012-2017 aasta sissetulekuid kokku, millele on lubatud pöörata sissenõue, on teostatud võlausaldajatele väljamaksed kogusummas 1 239,06 eurot. Kuna U. J. on osaliselt halvatud, siis vajab ta regulaarselt pikema aja jooksul taastusravi, sealjuures on osad taastusravi protseduurid tasulised ning samuti on vajalik manustada muid haigusega seotud ravimeid. Eeltoodust tulenevalt on töövõimetoetus U. J.ile vajalik. Usaldusisiku P. K. hinnangul on U. J. usaldusväärne ja teinud jooksvalt koostööd kogu võlgadest vabastamise menetluses. P. K.le teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse jooksul omandanud vara, mida realiseerida võlausaldajate kasuks. Samuti vaadeldes U. J.i sissetulekut, tervislikku seisundit ja kulutusi ravile, ei ole U. J. võimeline täitma võlausaldajate nõudeid.
Arvestades U. J.i vanust, pikaaegselt töölepingut samal ametikohal Kohtla-Järve Linnavalitsuses ja töötasu suurust (ligikaudu alammääras), on ebatõenäoline, et U. J.i töötasu tõuseks enne pensionile jäämist sedavõrd, et oleks võimalik edaspidi nõudeid võlausaldajatele täita. Aastatel 2013-2017.a. on võlausaldajatele tehtud väljamakseid (III kd tl 27-19): - Maksu- ja Tolliamet – 0,53 eurot; - AS SEB Pank – 105,20 eurot, - MCB Finance Estonia OÜ – 66,85 eurot, - KÜ Metsapargi – 54,80 eurot, - Swedbank AS – 1011,68 eurot; Kokku 1239, 06 eurot.
3.U. J. esitas 18.12.2018. a maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vastavalt PankrS § 175 lg 1 (III kd tl 25). U. J. märgib, et taotluse esitamise ajaks on tema kohustustest vabastamise menetlus kestnud seitse aastat ning kogu menetluse kestel on ta oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
4.Kohus küsis võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise /vabastamata jätmise osas. 4.1 Võlausaldaja KÜ Metsapargi 18 ei nõustu U. J.i esitatud taotlusega (III kd tl 17). 4.2 Võlausaldaja SEB Pank AS on nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega (III kd tl 20). Võlausaldaja leiab, et võlgnik, arvestades tema tervislikku seisukorda, on teinud kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada osaliselt oma võlgnevust võlausaldajate ees. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul on AS SEB Pangale laekunud võlgnevuse kustutamiseks kokku 115,40 eurot. 4.3 Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet, lähtudes maakohtu poolt esitatud tõenditest, nõustub U. J.i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. 4.4 Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamise kohtu otsustada.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja võlausaldajate seisukohtadega leiab, et U. J.i taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
7.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest.
8.Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
9.Hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel, märgib kohus tuginedes esitatud aruannetele, tõenditele, usaldusisiku seisukohale ja võlausaldajate arvamusele, on U. J. täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oma võimaluste piires. U. J. töötab alates 02.01.2002. Kohtla-Järve Linnavalitsuse tehnik-administraatori töökohal (III kd, tl 42, vt tööleping nr 19.1-3.2/223) brutotasuga 550 eurot. U. J.il on Sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti poolt tuvastatud püsiv töövõime kaotus 50% ulatuses ajuinfarkti tulemusel (tõend esitatud koos 2015 aasta aruandega); 19.05.2017.a koostatud uus otsus töövõime hindamise kohta (lisatud 2017 aasta aruandele), mille kohaselt on U. J.il jätkuvalt osaline töövõime kaotus. Otsuse kohaselt esineb U. J.il mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, talle on Eesti Töötukassa poolt määratud töövõimetoetus alates 2017 maikuust igakuiselt summas 202,12208,86 eurot (6,74 eurot päevas). U. J. on osaliselt halvatud, mistõttu vajab regulaarselt ja pikema aja jooksul taastusravi (protseduurid on tasulised). Usaldusisik märgib, et menetluse vältel on U. J. teinud usaldusisikuga koostööd, esitanud vajalikud andmed. Kohus lisab, et ka usaldusuik P. K. on käesolevas menetluses oma PankrS § 172 sätestatud ülesandeid korrektselt täitnud, esitanud maakohtule aruanded koos selgitustega ülesannete täitmise kohta.
10.Kohus nõustub, et arvestades U. J.i tervislikku seisundit, on tema võimalused tööjõuturul piiratumad, mis omakorda mõjutab väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Vaatamata tervislikule seisundile, on U. J. siiski oma võimete piires väljamakseid teinud ning kogutud teabele tuginedes ei ole kohtul alust arvata, et käesoleval juhul oleks U. J. jätnud võimalused makseid suuremas osas tasuda kasutamata või hoidunud mingil viisil tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest. Asja materjalidest nähtub, et U. J. on kohustustest vabastamise menetluse ajal tasunud võlausaldajatele (III kd tl 28) kokku 1 239,06 eurot.
11.Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kuna kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist ega võlausaldajate huvide tahtlikku kahjustamist (Riigikohtu määrused 3-2-1-19-16 p 14; 3-2-1-46-13 p 11; 3-2-1-121-11 p 12), tuleb võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldada. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
12.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1)
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.