Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2012.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-53305
Tsiviilasi
OÜ BChagiavaldus KÜ XXX vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
26 368,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ BC(registrikood XXX, XXX) Hageja lepingulised esindajad: Reimo M (XXX), Valeria Š (XXX); Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX ,XXX); Kostja lepinguline esindaja: Marina S (OÜ Dorida, Tuulemäe 5109, 11411 Tallinn, e-post: [email protected]); Kolmas isik: LR (isikukood XXX, XXX); Kolmanda isiku lepinguline esindaja: Marina S -K (isikukood
XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg 03.10.2012.a Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Valeria Š Kostja lepinguline esindaja Marina S Kostja seaduslik esindaja JB Kolmanda isiku lepinguline esindaja Marina S –K
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja OÜ BC kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 28.10.2010.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 97 939,44 krooni saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 13.12.2010.a määrusega. Hageja esitas kostja vastu 30.12.2010.a hagiavalduse varalise kahju 82 400 krooni hüvitamise nõudes tulenevalt sellest, et hageja ei saanud elektri ebaseadusliku väljalülitamise tõttu kostja poolt kasutada korterit nr 53.
2.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 25.05.2011.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5266,32 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 15.08.2011.a määrusega. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu varalise kahju 5470,40 euro ja intresside hüvitamise nõudes tulenevalt sellest, et hageja ei saanud elektri ebaseadusliku väljalülitamise tõttu kostja poolt kasutada korterit nr 87.
3.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 25.05.2011.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5266,32 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 17.08.2011.a määrusega. Hageja esitas Harju Maakohtule 05.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu varalise kahju 5380.90 euro ja intresside hüvitamise nõudes tulenevalt sellest, et hageja ei saanud elektri ebaseadusliku väljalülitamise tõttu kostja poolt kasutada korterit nr 59.
4.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 26.05.2011.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5266,32 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 24.08.2011.a määrusega. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu varalise kahju 5201,90 euro ja intresside hüvitamise nõudes tulenevalt sellest, et hageja ei saanud elektri ebaseadusliku väljalülitamise tõttu kostja poolt kasutada korterit nr 91.
5.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 26.05.2011.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5266,32 euro saamiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 24.08.2011.a määrusega. Hageja esitas Harju Maakohtule 15.09.2011.a hagiavalduse kostja vastu varalise kahju 5201,90 euro ja intresside hüvitamise nõudes tulenevalt sellest, et hageja ei saanud elektri ebaseadusliku väljalülitamise tõttu kostja poolt kasutada korterit nr 92.
6.Kohus rahuldas oma 04.04.2012.a määrusega kostja taotluse ja kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolele LR.
7.Harju Maakohus liitis 14.03.2012.a määrusega tsiviilasjad nr 2-11-24418 (hageja nõue korteri nr 87) suhtes ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-10-53305 (hageja nõue korteri nr 53 suhtes). Kohus liitis oma 17.04.2012.a määrusega tsiviilasjad 2-11-24620 (hageja nõue korteri nr 91 suhtes) ja nr 2-11-24621 (hageja nõue korteri nr 92 suhtes) üheks menetluseks tsiviilasjaga nr 210-53305. Harju Maakohtu 04.05.2012.a määrusega liideti ühte menetlusse tsiviilasjad nr 2-102
53305 ja nr 2-11-24420 (hageja nõue korteri nr 59 suhtes).
HAGEJA NÕUDED
Hageja nõue korteri nr 53 osas
8.Kostja tekitas hagejale kahju, sest lülitas 01.01.2006.a korteris nr 53 elektri ebaseaduslikult välja. Väljalülitamise ebaseaduslikkuse kohta on olemas Konkurentsiameti 18.01.2008.a otsus nr XXX. Elektrit ei olnud korteris kuni 16.01.2008.a. Hagejal ei olnud võimalik kasutada korterit nr 53 üürile andmiseks ja seeläbi tulu saamiseks. Hagejal tekkis kahju saamata jäänud üüritulude näol perioodil 01.01.2006.a kuni 01.03.2008.a, mil hageja leidis uue üürniku.
9.26.11.2010.a kinnitas Harju Maakohus hageja ja kostja vahel tsiviilasjas nr 2-06-30870 kompromissi, milles kostja tunnistas oma süüd kahju tekitamises. 02.06.2010.a saatis hageja kostjale kahju hüvitamise nõude, mille kostja sai kätte 08.06.2010.a.
10.Hageja leidis, et tema nõude aegumistähtaeg algas 18.01.2008.a ehk alates Konkurentsiameti poolt otsuse tegemisest. Varem ei olnud hagejal alust nõuet esitada. Hagejale tekkis otsene varaline kahju VÕS § 1043 alusel. Hagejal oli 15.11.20005.a sõlmitud korteri suhtes üürileping, mille kohaselt pidi üürnik maksma igakuiselt üüri summas 3200 krooni. Üürnik ütles pärast elektri väljalülitamist lepingu üles 02.01.2006.a. Kostja süüdistas hagejat kommunaaltasude maksmata jätmises, millega hageja ei nõustunud. Kahju tekkimise periood on 01.01.2006.a kuni 01.03.2008.a ning hagejale tekkis kahju saamata jäänud tulu näol summas 5112,93 eurot. Lisaks soovis hageja kostjalt saada perioodi 18.01.2008.a kuni 15.03.2011.a intresse summas 1476,80 eurot VÕS § 94 lg 1 alusel.
11.Hageja üheks tegevusalaks olid tehingud kinnisvaraga. Hageja kasutas korterit nr 53 oma majandus- ja kutsetegevuses. Üürimisega tegelemist tõendab raamatupidamise konto väljavõte, millest nähtub, et hageja on saanud üüritulu.
12.Kostja väited selle kohta, et korteris nr 53 keegi ei elanud, on ebaõiged. Korteris elamist tõendab üürileping. Üürnik oli korteris juba 2004.a ja üürnik TP tasus korteri eest. Kostja kommunaalteenuste arvetel aastatel 2004-2006 oli tarbijate arvuks märgitud 1. Korteris oli olemas elektrimõõtja.
13.Hageja omandas korteri nr 53 02.06.2004.a. Alates korteri omandamisest esitas kostja hagejale arveid, mis sisaldasid eelmise korteriomaniku võlgnevust. Hageja ei olnud nõus tasuma eelmiste korteriomanike võlgnevusi. Korter oli selle omandamise ajal vallasvara ja eelmise omaniku võlgnevused uuele omanikule üle ei läinud. Kõik hageja korterid olid renoveeritud ja kostja ei ole oma süüd eitanud. Hageja ei olnud kostjale elektri väljalülitamise ajal võlgu.
14.2006.a oli üüritulu 3200 krooni kuus ehk 204,5 eurot. 2007.a oleks üüritulu olnud 3000 krooni kuus ehk 191,7 eurot. 2008.a oleks üüritulu olnud 2800 krooni kuus ehk 179 eurot. Kahju arvestatakse alates elektri väljalülitamisest kuni ajani, mil korterile leiti uus üürnik.
15.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Viivist arvestas hageja alates 01.01.2006.a kuni 15.03.2011.a ja sai viivise summaks 1845,69 eurot.
16.Hageja vaidles vastu kostja väidetele seoses nõude aegumisega. Konkurentsiamet tuvastas oma 18.01.2008.a otsuses, et kostja on elektrienergia müüja. Seega on hageja nõude näol tegemist seadusest tuleneva nõudega. Kostja on rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Sellise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates selle sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõue muutus
sissenõutavaks 18.01.2008.a ehk alates Konkurentsiameti poolt otsuse tegemisest. Isegi juhul, kui kohtu hinnangul on tegemist tehingust tuleneva nõudega, peatus aegumine alates 03.03.2008.a ehk alates ajast, mil hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe. Kostja otsus kokkulepe annulleerida on siseotsus, mis ei ole ühepoolne tahteavaldus. Isegi kui kokkulepe ei ole kuni tänaseni kehtiv, oli nõue peatatud 03.03.2008.a kuni 17.07.2008.a ehk 137 päeva võrra. Aegumistähtaeg pikenes 137 päeva võrra ehk kuni 04.06.2011.a. 17.07.2008.a toimus kostja üldkoosolek, kus võeti vastu otsus 03.03.2008.a kokkuleppest taganeda. Kuna aegumine algas 18.01.2008.a ja see peatus 137 päevaks, oli aegumistähtaja lõpp 04.06.2011.a.
17.Lisaks eeltoodule on poolte vahel pidevalt toimunud suhtlemine, mida võib pidada läbirääkimiseks. 26.11.2010.a kinnitas Harju Maakohus kompromissi poolte vahel tsiviilasjas nr 2-06-30870, millega kostja tunnistas enda süüd hagejale kahju tekitamises. Viidatud tsiviilasjas nõudis hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist vastuhagi korras, mis tekkis korteris nr 83 elektri väljalülitamise tõttu. See dokument kinnitab pooltevahelisi läbirääkimisi. Hageja nõue korteri nr 59 osas
18.Hageja tugines korteri nr 59 osas nõude esitamisel kostja vastu samasugustele asjaoludele nagu teiste korterite puhul. Kostja lülitas 01.01.2006.a korteris nr 59 ebaseaduslikult elektri välja ja hagejal ei olnud võimalik korterit kasutada üürimiseks. Hagejale tekitati kahju alates 01.01.2006.a kuni 14.04.2008.a ehk päevani, mil hageja sõlmis uue üürilepingu. Hagejale tekkis kahju summas 5380,90 eurot (2006.a oleks üür olnud 3200 krooni ehk 204,5 eurot kuus, 2007.a 3000 krooni ehk 191,70 eurot kuus ning 2008.a 2800 krooni ehk 179 eurot kuus). Hageja nõudis kostjalt ka viivist alates 28.05.2008.a kuni 25.05.2011.a summas 1602,44 eurot.
19.08.09.2011.a kohtule esitatud avalduses täpsustas hageja oma viivise arvestust ja märkis, et nõuab viivist alates 14.04.2008.a kuni 15.03.2011.a summas 1462 eurot.
20.Hageja vaidles ka antud korteri osas vastu nõude aegumisele. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks 02.06.2010.a. Nimetatud ajal saadeti üksnes nõudekiri. Hageja vaidles vastu kostja väidetele selle kohta, et korteris nr 59 keegi ei elanud ning üürilepinguid selle korteri osas tegelikult sõlmitud ei olnud. Need kostja väited on paljasõnalised. Korteris tehti kapitaalremont 2006.a, pärast mida olid korteris olemas wc, duššinurk ja miniköök. Juba 16.06.2004.a oli hagejal korteri nr 59 suhtes sõlmitud üürileping RL. Hageja nõue korteri nr 87 osas
21.Hageja tugines korteri nr 87 osas nõude esitamisel kostja vastu samasugustele asjaoludele nagu teiste korterite puhul. 01.01.2006.a lülitas kostja korteris nr 87 ebaseaduslikult elektri välja, mistõttu ei saanud hageja kasutada korterit üüri saamise eesmärgil. Hagejal oli 01.11.2005.a sõlmitud korteri suhtes üürileping, mille järgi pidi üürnik maksma igakuiselt üüri 3100 krooni kuus. Pärast elektri väljalülitamist ütles üürnik lepingu 03.01.2006.a üles. Hageja oli ühenduses kostja juhatusega, kuid katsed lahendust leida nurjusid. Hagejale tekkis kahju ajavahemikul 01.01.2006.a kuni 08.05.2008.a (ehk kuni uue üürilepingu sõlmimiseni). Pooled sõlmisid 18.03.2008.a kokkuleppe, milles kostja tunnistas oma süüd, kuid sellest kokkuleppest kostja taganes 28.05.2008.a. Seetõttu arvestab hageja intresse alates 28.05.2008.a kuni 25.05.2011.a.
22.Hageja nõue korteri nr 87 osas on 5470,40 eurot. Hagejale kahju tekkimise periood on 01.01.2006.a kuni 08.05.2008.a ehk alates elektriühenduse katkestamisest kuni uue üürilepingu sõlmimiseni. 2006.a oli üüri suuruseks 3200 krooni ehk 204,5 eurot kuus. 2007.a oli üüritulu 3000 krooni ehk 191,7 eurot kuus. 2008.a nelja kuu eest oleks üüritulu olnud 2800 krooni ehk 179 eurot kuus. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 01.01.2006.a kuni 25.05.2011.a. Viivise summaks sai hageja 2143,18 eurot.
23.Kostja esitatud üürileping FM lõppes juba 30.04.2004.a. Lepingu kehtivuse ajal puudus korteris nr 87 vesi, kanalisatsioon ja sanitaarruum. Seetõttu oli üüri hinnaks 500 krooni. 2006.a tehti korteris remont. Pärast remonti oli seal wc, duššinurk ja köök. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju summas 5201,90 eurot ning viivise 1390,98 eurot. Nõude aegumisele vaidles hageja vastu. Hageja nõue korteri nr 91 osas
24.Hageja tugines korteri nr 91 osas nõude esitamisel kostja vastu samasugustele asjaoludele nagu teiste korterite puhul. Kostja lülitas 01.01.2006.a korteris nr 91 ebaseaduslikult elektri välja. Hageja oli korteri nr 91 suhtes sõlminud 13.10.2005.a üürilepingu, mille järgi pidi üürnik maksma üüri 3100 krooni kuus. Üürnik ütles lepingu üles 02.01.2006.a, sest ilma elektrita ei olnud korterit võimalik talvel kasutada. Hageja oli ühenduses korteriühistu juhatusega, kuid kõik katsed ühendust taastada nurjusid.
25.18.03.2008.a oli poolte vahel sõlmitud kohtulik kokkulepe, milles kostja tunnistas hageja nõudeõigust kostja endise juhatuse liikme vastu. 28.05.2008.a sai hageja kostja teatise kokkuleppest taganemise kohta. Hageja arvestab seetõttu aegumise alguseks 28.05.2008.a, mistõttu enne seda ei olnud hagejal alust esitada kostja vastu kahju nõuet. Kokkuleppest taganemise tõttu arvestab hageja intresse 28.05.2008.a kuni 25.05.2011.a.
26.Kostja viidatud TJ poolt tehtud maksed ei ole üürimaksed, vaid maksed üürivõla katteks. Küsimus, kas VG on üüri tasunud, on hageja ja üürniku vaheline asi. Kui kostja ei ole oma arvetel kajastanud elektri tarbimist, on see kostja viga. Korter oli kasutamiskõlblik, sest 2006.a oli korteris tehtud remont AK poolt. Peale remonti olid korteris wc, duššinurk ja miniköök. Üürihindade määramisel tuginesid maaklerid nendele andmetele. Kõigis hagejale kuuluvates korterites vahetati aknad ja pandi uued metalluksed.
27.Hageja on esitanud kostja vastu seadusest tuleneva nõude, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Isegi juhul, kui tegemist on tehingulise nõudega, peatus aegumine 03.03.2008.a ehk kokkuleppe sõlmimise ajast. Kostja põhikirjast ei nähtu, et tema juhatuse esindusõigust oleks piiratud. Seda kokkulepet ei saanud kostja oma juhatuse otsusega tühistada. Isegi juhul, kui kohtu hinnangule ei ole kokkulepe kehtiv, on hageja nõue peatatud 03.03.2008.a kuni 17.07.2008.a. Aegumistähtaeg pikenes 137 päeva võrra kuni 05.06.2011.a. 17.07.2008.a viidi läbi kostja üldkoosolek, kus otsustati kokkuleppest taganeda. Nõude aegumine algas 19.01.2008.a (Konkurentsiameti otsuse tegemisele järgmisest päevast), pikenes 137 päeva võrra ja lõppes 05.06.2011.a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 25.05.2011.a.
28.30.04.2012.a nõude täpsustuses leidis hageja, et kahju suuruseks on 5201,90 eurot. 2006.a 12 kuu eest oleks üüritulu olnud 3200 krooni ehk 204,50 eurot kuus. 2007.a 3000 krooni ehk 191,70 eurot kuus. 2008.a 2,5 kuu eest 2800 krooni ehk 179 eurot kuus. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 01.01.2006.a kuni 24.03.2011.a seaduses sätestatud määras. Viivise summaks sai hageja 2066,91 eurot. Hageja nõue korteri nr 92 osas
29.Hageja tugines korteri nr 92 osas nõude esitamisel kostja vastu samasugustele asjaoludele nagu teiste korterite puhul. Kostja lülitas korteris nr 92 ebaseaduslikult 01.01.2006.a elektri välja. Hageja oli 13.09.2005.a sõlminud üürilepingu, mille kohaselt pidi üürnik tasuma 3200 krooni kuus. Üürnik ütles lepingu 02.01.2006.a üles. Hagejale tekkis kahju perioodil 01.01.2006.a kuni 18.03.2008.a ehk uue üürilepingu sõlmimiseni. Hagejale tekkis kahju summas 5201,90 eurot. Hageja arvestab intresse alates 28.05.2008.a kuni 25.05.2011.a.
30.18.03.2008.a kokkuleppes tunnistas kostja hageja nõudeõigust. Kostja taganes kokkuleppest 28.05.2008.a. Seega algab nõude aegumine 28.05.2008.a. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 28.05.2008.a ning 02.06.2010.a saadeti ainult nõudekiri.
31.Korteri nr 92 kasutamiskõlbmatus ei ole tõendatud. Harju Maakohus rahuldas kostja hagi 12.06.2007.a tagaseljaotsusega. Hageja pole selles menetluses midagi väitnud, sest ta ei osalenud istungil. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei olnud kostja tegevust veel Konkurentsiameti otsusega ebaseaduslikuks tunnistatud.
32.Hageja nõustus, et korter nr 92 oli tulekahju tõttu kahjustatud. See ei takistanud hagejal üürilepingu sõlmimist VL. Üürnikul lasus kohustus üüri tasuda sõltumata sellest, kas ta eluruumi tegelikult kasutas või mitte. See, kas üüri reaalselt tasuti, ei ole oluline. Vaidlusalusel perioodil oli korteris olemas wc, duššinurk ja köök ning selle üür ei saanud olla 500 krooni. Üürnik maksis üüri 3200 krooni sularahas, mida tõendavad kassa sissetuleku orderid.
33.Korter nr 92 renoveeriti 2006.a, mida tõendavad fotod. Kui kostja väidab, et remont tehti 2008.a, tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Viivise vähendamiseks puudub alus, sest hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras.
34.30.04.2012.a nõude täpsustuses leidis hageja, et tema nõue korteri nr 92 osas on 5201,90 eurot. Hagejale tekitati kahju alates 01.01.2006.a kuni 18.03.2008.a ehk uue üürilepingu sõlmimiseni. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 01.01.2006.a kuni 18.03.2011.a. Viivise summaks sai hageja 2060,67 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vastuväited korteri nr 53 suhtes
35.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja ostis korteri nr 53 02.06.2004.a ega tasunud algusest peale süstemaatiliselt kostja esitatud kommunaalteenuste arveid. Seisuga 31.12.2005.a oli hageja võlgnevus 9 456,93 krooni. Kommunaalmaksete tasumata jätmist arutati kostja erakorralisel üldkoosolekul, kus võeti vastu otsus, et korteriomanikel, kelle võlgnevus on üle 3 kuu, lülitatakse elekter välja. Hagejale kuulus elamus kokku 10 korterit ning seisuga 31.12.2004.a oli hageja koguvõlgnevus 60 581,02 krooni.
36.14.01.2005.a saadeti hagejale pretensioon ja hoiatus, et kostja on sunnitud elektri välja lülitama, sest hageja võlgnevus ületab 3 kuu arveid. Hagejale saadeti ka kostja 17.12.2004.a erakorralise üldkoosoleku otsus. Hoiatusele vaatamata tasus hageja arveid ebaregulaarselt. Seisuga 31.12.2005.a oli hageja võlg korteri nr 53 osas 9 456,93 krooni ja hageja koguvõlgnevus 77 951,91 krooni. 01.01.2006.a lülitas kostja korterites nr 53, 59, 87, 91 ja 92 elektri välja.
37.Hageja esitas kaebuse Konkurentsiametile alles 31.10.2007.a ehk 1 aasta ja 10 kuu möödumisel pärast elektri väljalülitamist. 2005.a korteris nr 53 keegi ei elanud, sest korter ei olnud elamiskõlblikus seisundis. Korteris puudus tualett ja vesi. Väikese ühetoalise korteri eest, kus puudus tualett ja vesi, ei oleks saanud sellist üüri küsida, nagu hageja väidab. Hageja enda maksekorralduste järgi tasus TP üüri 500 krooni. Kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-0630870 kostja enda süüd ei tunnistanud.
38.Korteris nr 53 keegi ei elanud, sest alates 2004.a kuni 2008.a seal elektrit ei tarbitud. Hageja väited selle kohta, et korteris nr 53 oli wc, dušinurk ja köök, on tõendamata. NKOÜ on registrisse kantud alles 21.06.2010.a ning NK ei saanud 2003.a kuni 2007.a korterite üürimisega tegeleda. MG on 01.11.2011.a kirja allkirjastanud KKOÜ esindajana, kuid selline äriühing
puudub. Tartus tegutseb KKAS. Ei ole tõenäoline, et MG töötas aastatel 2006-2007 Tartus ja tegeles korterite üürimisega Tallinnas.
39.06.09.2005.a üldkoosolekul otsustati talveperioodil võlgnikel elektrit mitte välja lülitada, vaid paigaldada piirang elektriga varustamisele. Vaatamata sellele otsustasid kostja endised juhatuse liikmed 14.01.2006.a omavoliliselt hagejale kuuluvates korterites elektri välja lülitada.
40.Korter nr 53 ei olnud renoveeritud. Elekter lülitati korteris välja juba 2005.a veebruaris, mis nähtub Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-06-30167. Konkurentsiametile esitatud kaebusele ei lisanud hageja väidetavat üürilepingut korteri nr 53 kohta (kuigi esitas korterite nr 83 ja 87 üürilepingud). Alates 2004.a juunist (mil hageja sai korteri omanikuks) kuni 01.02.2012.a on hagejal olnud pikaajaline võlg kostja ees.
41.Ühtlasi esitas kostja hageja nõudele aegumisest tuleneva vastuväite. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud. Kostja esitas kohtule ka taotluse viivise vähendamiseks. Kostja vastuväited korteri nr 59 suhtes
42.Kostja esitas korteri nr 59 puhul sisuliselt samasugused vastuväited nagu teiste korterite puhul. Korteris nr 59 lülitati elekter välja juba veebruaris 2005.a. Korter ei olnud renoveeritud ja korteris keegi ei elanud.
43.Hageja ei tasunud algusest peale süstemaatiliselt korteriühistu poolt esitatud arveid. Hageja võlg perioodil 2004.a juuli – 2006.a oktoober oli 24 864,71 krooni. Kostja oli sunnitud pöörduma võlgnevuse nõudega kohtu poole. Harju Maakohtu 25.08.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-30168/34 mõistati kostja kasuks välja võlgnevus 25 679,30 krooni. Otsus jõustus 01.01.2010.a.
44.14.01.2005.a saadeti hagejale pretensioon ja hoiatus, et ühistu on sunnitud elektri välja lülitama. Seisuga 31.12.2005.a oli hagejal korteri nr 59 eest tekkinud võlg summas 11 255,39 krooni. Kuna hagejale oli saadetud hoiatus, lülitati elekter 01.01.2006.a välja. Konkurentsiamet on leidnud, et kostjal oli õigus võrguühendus katkestada, kuid katkestamisel rikuti ELTS § 90 lg 2 ja lg 7.
45.Hageja väide, nagu oleks kostja kompromissi sõlmimisel tsiviilasjas nr 2-06-30870 tunnistanud hageja nõuet, on ebaõige. Viidatud tsiviilasi puudutas üksnes korterit nr 83. Ebaselgeks jääb, millisel alusel nõuab hageja kostjalt viivist alates 14.04.2008.a. Hageja omas kostja ees suurt võlgnevust ja tegutses pahatahtlikult. VÕS § 139 lg 2 alusel tuleks hüvitist vähendada.
46.Alates 2005.a kuni käesoleva ajani keegi korteris nr 59 ei elanud, mida tõendavad esitatud kommunaalteenuste arved, kus puuduvad andmed elektrienergia tarbimise kohta. Aastatel 20042008.a ei olnud korter nr 59 elamiskõlblikus seisukorras, mistõttu ei saanud hageja seda väljaüürimiseks kasutada. BK hinnang tõendab, et korteris puudus sanitaarsõlm ning korter vajas viimistlemist. Tsiviilasjas nr 2-06-30168 kinnitas hageja ise, et korteris elamine oli võimatu. Korterit nr 59 ei kasutanud keegi ka alates 2008.a aprillist, mida tõendab elektri kasutamise puudumine selles korteris 2008.a maist septembrini.
47.Hageja poolt kohtule esitatud 18.03.2008.a kokkuleppe punktis 5 märkis hageja, et tal on nõue LR vastu. Seega oli hageja juba 18.03.2008.a teadlik, kes talle kahju tekitas. Hageja pöördus kohtusse alles 25.05.2011.a. Hageja nõuab kahju hüvitamist perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 18.03.2008.a. Elektri väljalülitamisest sai hageja teada juba 01.01.2006.a. Seega on hageja nõue aegunud.
48.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et nõue muutus sissenõutavaks alles 18.01.2008.a ehk Konkurentsiameti poolt otsuse tegemise ajast. Hageja nõude aegumine 2006.a eest algas 01.01.2006.a ja lõppes 01.01.2010.a. Nõude aegumine 2007.a eest algas 01.02.2007.a ja lõppes 01.01.2011.a. 2008.a eest algas aegumine 01.02.2008.a ja lõppes 01.03.2011.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse alles 25.05.2011.a. Kostja vastuväited korteri nr 87 suhtes
49.Kostja esitas korteri nr 87 puhul sisuliselt samasugused vastuväited nagu teiste korterite puhul. Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Hageja ostis korteri 02.06.2004.a ega tasunud algusest peale kommunaalmakseid. Seisuga 31.12.2004.a moodustas kostja võlgnevus kommunaalmaksete eest 3 871,83 krooni. 14.01.2005.a saatis kostja hagejale pretensiooni ja hoiatuse elektri väljalülitamise kohta.
50.Eluruumi üürilepingut hageja ja RK vahel 01.11.2005.a ei ole tegelikult sõlmitud. Lepingul puuduvad allkirjad. Puuduvad tõendid lepingu lõpetamise kohta. Tegelikult oli korteri nr 87 suhtes sõlmitud 17.01.2004.a üürileping FM, kes oli korteris üürnik kuni 01.03.2006.a. See üürileping esitati kostja poolt 2008.a Konkurentsiametile tõendina. Lepingu punkti 2.1.1. järgi puudus korteris nr 87 köök, wc, vesi, kanalisatsioon ja sanitaarruum. Üüritasu suuruseks oli alates 17.01.2004.a 500 krooni ehk 31,96 eurot, mis oligi mõistlik üüritasu suurus.
51.Kostja esitas kohtule viivise vähendamise ja aegumise kohaldamise taotlused. Hageja sai elektri väljalülitamisest teada 01.01.2006.a, mistõttu on hageja nõue aegunud. Kostja vastuväited korteri nr 91 suhtes
52.Kostja esitas korteri nr 91 puhul sisuliselt samasugused vastuväited nagu teiste korterite puhul. Hageja ei tasunud algusest peale kommunaalarveid. Hagejale saadeti kostja üldkoosoleku 17.12.2004.a otsus. 14.01.2005.a hoiatas kostja hagejat elektri väljalülitamisest ja lülitas elektri välja 01.01.2006.a.
53.Kahju suurus ei ole tõendatud. Korteris nr 91 puudusid tualett ja vesi. Alates 2004.a juulist kuni 2006.a oktoobrini tekkis hagejal korteri nr 91 eest võlgnevus summas 19 292,73 krooni. Harju Maakohtu 08.12.2006.a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-30872 rahuldas kohus kostja hagi ja mõistis hagejalt kommunaalvõlgnevuse välja. Hagejal oleks saanud selles tsiviilasjas esitada kostja vastu tasaarvestusliku nõude, kuid hageja seda ei teinud. Kuna hageja ise jättis kommunaaltasude eest maksmata, tuleks kohaldada VÕS § 139 ja § 140.
54.Alates 2005.a kuni 2008.a märtsini keegi korteris nr 91 ei elanud, mida tõendavad 2005.a ja 2006.a kommunaalteenuste arved, kus puuduvad andmed elektri tarbimise kohta. Alates 2005.a juunist korteris nr 91 elektrit ei tarbitud. Hageja ei ole tõendanud, et VG oleks tasunud üüri lepingus märgitud summas. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka üürilepingu lõpetamise kohta.
55.Kostja palus viivist vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel ja kohaldada aegumist. Kostja finantsolukord on raske. Hageja sai elektri väljalülitamisest teada 01.01.2006.a. Kostja vastuväited korteri nr 92 suhtes
56.Kostja esitas korteri nr 92 puhul sisuliselt samasugused vastuväited nagu teiste korterite puhul. Hageja ei tasunud algusest peale süstemaatiliselt kommunaalteenuste arveid. 14.01.2005.a saadeti hagejale pretensioon ja hoiatus elektri väljalülitamise kohta. Vaatamata sellele oli seisuga 31.12.2005.a hageja võlgnevus korteri nr 92 eest 3326,2 krooni. 01.01.2006.a lülitas kostja
elektri välja. Kostja teatas seega elektri väljalülitamisest ette 12 kuud.
57.Kostja esitas hageja vastu nõude kommunaalteenuste võlgnevuse tõttu perioodil 2004.a juulist kuni 2006.a oktoobrini summas 14 797,85 krooni. Harju Maakohtu 12.06.2007.a otsusest tsiviilasjas nr 2-06-30869 nähtub, et hageja vaidles nõudele vastu põhjendusel, et korter oli kuni oktoobrini 2006.a elamiskõlbmatu, kuna hävis tulekahju tagajärjel. Tegelikult alates 2004.a kuni 2008.a märtsini korteris keegi ei elanud, mida tõendavad arved kommunaalteenuste eest aastatel 2005 ja 2006, kuna arvetel puuduvad andmed elektrienergia tarbimise kohta. Ajavahemikul 06.07.01.2004.a toimus korteris nr 92 põleng, mille käigus hukkus kolm inimest. Hageja ostis 02.06.2004.a korteri nr 92, mis oli endiselt põlengujärgses seisundis ja täielikult kahjustatud. Korteris tehti remont alles 2008.a märtsis-aprillis, pärast mida asus sinna elama üürnik.
58.Kostja esitas kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Hageja sai elektri väljalülitamisest teada 01.01.2006.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Harju Maakohtule 26.05.2011.a. Hageja nõue on aegunud. Elektri väljalülitamise põhjuseks oli hagejal võlgnevuse olemasolu 31.12.2005.a summas 3326,2 krooni. Kuna hageja ei kasutanud korterit nr 92, ei saanud elektri väljalülitamine talle tekitada kahju. Viiviseid tuleb vähendada kostja raske finantsolukorra tõttu.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
59.Kolmas isik leidis, et kostja tegutses elektri väljalülitamisel õiguspäraselt. Kostja ei esitanud Konkurentsiametile hoiatust elektri väljalülitamise kohta, aga see hoiatus oli tegelikult tehtud ekirjaga 14.01.2005.a. Elektri väljalülitamine oli õiguspärane tegevus.
60.03.10.2012.a esitatud seisukohtades leidis kolmas isik, et Konkurentsiamet on tuvastanud oma otsuses ainult seda, et elektri väljalülitamisel rikuti etteteatamise nõudeid. Kostja oli õigustatud elektrit välja lülitama võlgnevuste tõttu. Hagejale saadeti hoiatus 14.01.2005.a ja hagejal oli võimalik vältida kahju tekkimist. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. 2008.a sõlmitud kokkuleppes tema vastu suunatud nõude tunnustamine oli õigustühine. Nõuet saab tunnustada üksnes isik, kelle vastu on nõue suunatud, st kolmas isik ise. Elektri väljalülitamisel juhindus kolmas isik kostja üldkoosoleku otsusest. Kolmas isik vormistas väljalülitamise akte. Kolmandal isikul endal puudusid oskused elektri väljalülitamiseks. Kolmas isik palus hageja nõue jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
61.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
62.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) vaidlusalusel perioodil alates 01.01.2006.a kuni 2008.a maikuuni kuulusid hagejale aadressil XXX korterid nr 53, 59, 87, 91 ja 92; 2) kostja lülitas korterites nr 53, 59, 87, 91 ja 92 elektri välja 01.01.2006.a; 3) elekter lülitati korterites nr 53, 59, 87, 91 ja 92 tagasi 16.01.2008.a; 4) Konkurentsiamet tegi 18.01.2008.a otsuse, milles leidis, et elektri väljalülitamine kostja poolt oli ebaseaduslik, sest ei järgitud elektrituruseaduses sätestatud etteteatamise korda.
63.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hagejale tekkis seoses elektri väljalülitamisega korterites kahju, sest ta ei saanud neid välja üürida. Pooled vaidlevad selle üle, milline on hagejale tekkinud kahju suurus. Pooled vaidlevad samuti selle üle, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla aegunud või mitte.
64.Kohus peab esmalt vajalikuks määrata kindlaks tsiviilasja hinna. TsMS § 136 lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Käesolevas asjas on menetluse käigus liidetud mitu hageja nõuet sama kostja vastu. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et tsiviilasja hinna määramiseks tuleb liita need nõuded, millised hageja on kostja vastu esitanud.
65.Korteri nr 53 osas nõudis hageja kostjalt saamata jäänud tuluna 5112,93 eurot. Korteri nr 59 osas nõudis hageja kostjalt 5380,90 eurot. Korteri nr 87 osas nõudis hageja kostjalt 5470,40 eurot. Korteri nr 91 puhul oli nõude suuruseks 5201,90 eurot ja korteri nr 92 puhul 5201,90 eurot. Liites hageja viidatud põhinõuded, määrab kohus tsiviilasja hinnaks 26 368,03 eurot. Lisaks põhinõudele soovis hageja kostjalt ka viiviste väljamõistmist. Kohus ei arvesta viivisenõudeid hagi hinna määramisel. Hageja esitas hagiavaldused enne 01.07.2012.a, mil jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsioon, mille järgi tuleb tsiviilasja hinna määramisel arvesse võtta ka viivisenõudeid. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla osaliselt või täielikult aegunud.
66.Kostja leidis hageja nõuetele vastu vaieldes, et need on aegunud, sest hageja sai juba 01.01.2006.a teada, et temale kuuluvates korterites on elekter välja lülitatud. Hageja nõudis kostjalt saamata jäänud üüritulu. Korteri nr 53 puhul nõudis hageja kostjalt igakuist saamata jäänud üüritulu alates 01.10.2006.a kuni 01.03.2008.a (uue üürilepingu sõlmimiseni). Korteri nr 59 puhul nõudis hageja igakuist saamata jäänud üüritulu alates 01.01.2006.a kuni 14.04.2008.a. Korteri nr 87 puhul alates 01.01.2006.a kuni 08.05.2008.a. Korteri nr 91 puhul soovis hageja saada saamata jäänud üüritulu alates 01.01.2006.a kuni 24.03.2008.a ning korteri nr 92 puhul alates 01.01.2006.a kuni 18.03.2008.a.
67.Hageja vastuväited kostja aegumise kohaldamise taotlusele olid mõneti vastuolulised. Esmalt leidis hageja, et tema nõude aegumistähtaeg algas 18.01.2008.a ehk alates Konkurentsiameti poolt otsuse tegemisest. Teisalt leidis hageja, et kuivõrd kostja rikkus elektrituruseaduse nõudeid, tulenes hageja nõue seadusest ja selline nõue oleks aegunud alles 10 aasta möödumisel.
68.Hageja väitis ühtlasi, et tema nõude aegumine peatus alates 03.03.2008.a ehk alates ajast, mil hageja ja kostja olid sõlminud kokkuleppe. Kostja otsus kokkulepe annulleerida oli tema siseotsus. Isegi kui kokkulepe ei ole kuni tänaseni kehtiv, oli nõue peatatud 03.03.2008.a kuni 17.07.2008.a, mil toimus kostja üldkoosolek, kus võeti vastu otsus 03.03.2008.a kokkuleppest taganeda. Kuna aegumine algas 18.01.2008.a ja see peatus 137 päevaks, oli aegumistähtaja lõpp 04.06.2011.a. Samuti on poolte vahel pidevalt toimunud läbirääkimised. 26.11.2010.a kinnitas Harju Maakohus kompromissi tsiviilasjas nr 2-06-30870, milles kostja tunnistas oma süüd. Selles asjas nõudis hageja kostjalt vastuhagiga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.
69.Kohus leiab, et hageja nõue korterite nr 59, 87, 91 ja 92 osas on täielikult aegunud. Hageja nõue kostja vastu korteri nr 53 osas on aegunud osaliselt. Kohus selgitas hagejale Harju Maakohtu 07.05.2012.a eelistungil (toimiku 7. kd, lk 1 pöördel), et enamike korterite puhul on hageja pöördunud maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole kas 25.05.2011.a või 26.05.2011.a, mistõttu nõuded on aegunud. Kohus selgitas hagejale TsÜS § 150 ning § 149 sisu. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud nõude aegumise peatumist läbirääkimiste tõttu, kuid vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõude aegumisele esitatud vastuväiteid täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud.
70.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 näeb ette, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Aegumise esmane eesmärk on kaitsta võlgnikku, kellel võib aja möödudes olla raskem esitada nõudele vastuväiteid, sest tõendid ei ole enam kättesaadavad. Aegumist õigustavad ka üldine õigusrahu ja õiguskindluse põhimõte. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
71.Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu deliktilise nõude. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, sest kostja rikkus elektri väljalülitamisel elektrituruseadusest tulenevaid nõudeid. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
72.Antud säte reguleerib nõude aegumist kõigi delikti üldkoosseisul põhinevate nõuete osas, mistõttu on ebaõige hageja arusaam, nagu võiks tema nõude aegumist reguleerida tehingutest tulenevate nõuete aegumist reguleerivad sätted. Aegumine algab TsÜS § 150 lg 1 järgi ajast, mil õigustatud isik ehk kannatanu sai teada kahjust ja kahju hüvitama pidanud isikust või pidi sellest teada saama. Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue saab aeguma hakata ajast, kui on toimunud kahju hüvitamise aluseks olev tegu või sündmus ja kannatanule on sellest tulenevalt tekkinud kahju ning need asjaolud, samuti kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud või pidid olema teatavaks saanud. Kannatanu teadmise hindamisel ei ole oluline, kas ta teadis kõiki kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Tal peab olema küllalt informatsiooni selle kohta, et koostada piisava edulootusega hagi.
73.Pikema ajaperioodi jooksul tekitatud kahju puhul lähtutakse kahju ühtsuse printsiibist ehk niipea, kui kahju hüvitamist saab mingis osas nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue. Kui kahju tekitav tegevus jätkub, algab aegumina kas teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas. Ühtlasi on kahju hüvitama kohustatud isikust teadasaamise puhul oluline teada nendest asjaoludest, mis annavad alust hüvitisenõuet esitada. Oluline ei ole, millise õigusliku hinnangu oskab või oskas kannatanu nendele asjaoludele anda.
74.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja sai koheselt 01.01.2006.a teada, et kostja lülitas korterites nr 53, 59, 87, 91 ja 92 elektri välja. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja oli juba 14.01.2005.a saatnud hagejale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 111), milles hoiatas, et lülitab hageja korterites elektri välja, kui hageja võlgnevusi ei tasu. Hageja ise on väitnud, et pöördus koheselt pärast elektri väljalülitamist kostja juhatuse poole, kuid vaatamata tema pöördumistele elektrit tagasi ei lülitatud.
75.Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt elektri ebaseaduslikust väljalülitamisest muutus sissenõutavaks ja hakkas aeguma alates 01.01.2006.a, sest alates nimetatud ajast oli hagejale teada kahju põhjustanud sündmus, võimalik kahju ja kahju eest vastutav isik. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kostja tegevuse vastavust elektrituruseadusele hindas Konkurentsiamet oma otsusega alles 18.01.2008.a (terviktekst toimiku 1. kd, lk 79-83). Konkurentsiameti poolt kostja tegevusele õigusliku hinnangu andmisega ei muutunud objektiivselt hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Riigikohus on leidnud, et isegi rikkumise tuvastamine kohtuotsusega ei mõjuta hageja teadasaamist kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust (RK TKo 19.06.2012,a nr 3-2-1-88-12, p 10). Aegumine algab hagemise õiguse tekkimise päevast (RK TKo 01.10.2008.a nr 3-2-1-64-08, p 13). Hagemise õigus tekkis hagejal alates päevast, mil kostja lülitas korterites elektri ebaseaduslikult välja ning hageja sellest teada sai või pidi teada saama. Hageja sai elektri ebaseaduslikust väljalülitamisest koheselt teada.
76.Hageja on leidnud, et kuna ta esitas kostja vastu nõude tulenevalt elektrituruseaduse nõuete rikkumisest, kohaldub tema nõude aegumisele TsÜS § 149. TsÜS 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest.
77.TsÜS § 149 puhul peab nõude aluseks olema seadus. Kahju õigusvastase tekitamise nõuete aegumist reguleerib selgelt TsÜS § 150. Lepinguväliste võlasuhete puhul jääb TsÜS § 149 rakendusalasse ainult käsundita asjaajamisest tulenevad nõuded ehk sellised nõuded, mis otseselt seaduse alusel annavad võimaluse teatud nõudeid esitada. TsÜS § 149 kohaldatakse vaid siis, kui nõude aegumine ei ole reguleeritud mõne teise erinormiga.
78.Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, sest kostja rikkus elektri väljalülitamisel elektrituruseaduse sätteid. Seega esitas hageja kostja vastu deliktilise nõude VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Deliktilise nõude aegumist reguleerib TsÜS § 150 lg 1. Elektrituruseadus ei näe kannatanule eraldi ette mistahes otseselt seadusest tulenevat nõuet elektri ebaseadusliku väljalülitamise korral. Elektrituruseaduse § 99 annab Konkurentsiametile üksnes pädevuse tarbijate vastavat valdkonda puudutavate kaebuste lahendamisel ning Konkurentsiamet lahendaski vastavasisulist hageja kaebust. Konkurentsiameti otsusest ei tulenenud hagejale täiendavat või iseseisvat nõudeõiguse alust kostja vastu. Seega ei saa hageja nõude aegumisele kohalduda TsÜS § 149.
79.Kohus ei nõustu ka nende hageja väidetega, mis puudutavad nõude aegumise peatumist. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nõude tunnustamne peab väljenduma kohustatud isiku selges tahteavalduses, milles väljendub tahe nõue olemasolu tunnistada. Nõude tunnustamiseks ei saa lugeda avaldust, milles näiteks üksnes lubatakse nõudega tegeleda. Nõude tunnustamise korral aegumine ei peatu, vaid katkeb ja algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna.
80.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on TsÜS § 160 lg 2 p 5 järgi võrdsustatud nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse. Riigikohus on märkinud, et nõude aegumist ei mõjuta mitte mistahes hagi esitamine, vaid sama nõude rahuldamise või tunnustamise hagi esitamine (RK TKo 19.06.2012.a nr 3-2-1-88-12, p 11).
81.TsÜS § 167 lg 1 näeb ette, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Läbirääkimiste puhul peaks toimuma arvamuste vahetamine, millest nähtuvalt peaks olema põhimõtteliselt võimalik saavutada mingit kokkuleppelist lahendust.
82.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et tema nõude aegumine korterite nr 53, 59, 87, 91 ja 92 suhtes oleks katkenud või peatunud läbirääkimiste tõttu või muul põhjusel.
83.03.03.2008.a sõlmisid pooled kokkuleppe (toimiku 1. kd, lk 87), milles kostja nõustus hagejale saadetavatest arvetest teatud perioodil välja võtma prügiveo, elektri päevase ja öise tariifi, kaitsme püsitasu, vee ja kanalisatsiooni, heakorra ja viivise. Hageja pidi arvete suhtes tegema omapoolsed ümberarvestused. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja nõustub OÜ Õigus ja Kord Tallinn olema enda esindajaks nõuetes LR vastu hagejale tekitatud kahjude väljanõudmisel. Kostja ja hageja leppisid kokku, et esitavad koos nõude LR, kui kostja endise juhatuse liikme vastu, kahju hüvitamiseks. Pooled leppisid kokku tsiviilvaidluse nr 2-06-30870 rahumeelses lõpetamises.
84.Kokkuleppest ei nähtu, et pooled oleksid mistahes viisil pidanud läbirääkimisi selle üle, et hageja soovib kostja vastu esitada kahjunõuet tulenevalt korterites nr 53, 59, 87, 91, ja 92 toimunud elektri väljalülitamisest. Kokkuleppest ei nähtu, et kostja oleks mistahes viisil või sõnastuses tunnustanud vastavat hageja nõuet. Kokkuleppes puuduvad üldse viited selle kohta, et hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue elektri väljalülitamise tõttu. Asjaolu, et kostja on nõustunud menetlusosaliseks mitteoleva OÜ Õigus ja Kord esindusega nõude esitamisel kostja endise juhatuse liikme LR vastu, ei ole hinnatav nõude tunnustamisega. Kostja ei ole kokkuleppes kinnitanud, et ta tunnistaks mistahes moel mistahes hageja kahju nõuet tema enda vastu. Seetõttu ei ole antud kokkulepe kohtu hinnangul käsitletav nõude tunnustamisena kostja poolt. Kokkuleppe tekstist ei saa ka järeldada, et see sisaldaks poolte läbirääkimisi hageja väidetava nõude osas.
85.Harju Maakohtu poolt 26.11.2010.a kinnitatud kompromissist tsiviilasjas nr 2-06-30870 (toimiku 1. kd, lk 35-36) nähtub, et kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale 17 695,76 krooni ja taastama elektrienergia korteris nr 83. Kostja omakorda kohustus tasuma korteriga nr 83 seonduvad igakuised elektrienergia tasud ja kinnitas, et tal ei ole hageja vastu pretensioone tulenevalt elektri väljalülitamisest. Kompromissist ei nähtu, et kostja KÜ XXX oleks tunnistanud mistahes vastutust seoses elektrienergia väljalülitamisega korterites nr 53, 59, 87, 91 ja 92. Kompromissist ei nähtu, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi või kostja oleks tunnistanud hageja nõuet korterite nr 53, 59, 87, 91 ja 92 suhtes. Riigikohtu seisukoha kohaselt peab nõude aegumise puhul olema esitatud mitte mistahes hagi, vaid hagi sama nõude osas. Tsiviilasjas nr 2-06-30870 hageja sama nõuet ei esitanud ning seega ei saanud kompromissi kinnitamine antud asjas kaasa tuua nõude aegumise peatumist ega katkemist käesolevas asjas.
86.14.04.2008.a on kostja erakorralisel üldkoosolekul (toimiku 2. kd, lk 104-105) otsustatud annulleerida varasema poolte vahel sõlmitud 03.03.2008.a kokkulepe, sest kokkulepet ei olnud arutatud üldkoosolekul ja selle sõlmimise kohta puudus üldkoosoleku otsus. Otsuses on märgitud, et kokkulepe toob kostjale kaasa materiaalse kahju, kui hageja esitab kohtule nõude kostja vastu kokkuleppe mittetäitmise eest. 28.05.2008.a saatis kostja hagejale teatise kokkuleppest taganemise kohta (toimiku 1. kd, lk 149-150). Teatises märgitakse, et hageja ei ole astunud omapoolseid samme võlgnevuste tasumiseks kostjale ning 03.03.2008.a kokkulepe oli kostjale kahjulik.
87.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt olevat kostja 14.04.2008.a üldkoosoleku näol tegemist kostja sisedokumendiga, milline ei saanud kaasa tuua 03.03.2008.a kokkuleppe kehtetust. Tegemist on kostja üldkoosoleku otsusega, mis ei kiitnud heaks varasemat ilma pädeva organi nõusolekuta kostja nimel 03.03.2008.a sõlmitud tehingut. Kostja põhikiri (toimiku
5.kd, lk 190-194) nägi punktis 6.2.8. ette, et juhatuse otsuste tühistamine oli üldkoosoleku pädevuses. Vastavalt põhikirja punktile 6.2.9. oli ka muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine üldkoosoleku pädevuses. Juhatuse pädevusse kuulus põhikirja punkti 6.11.2. järgi ainult elamu haldamine ja majandamisega seotud jooksvate küsimuste otsustamine. Seega puudus kostja juhatusel pädevus ilma üldkoosoleku otsuseta hagejaga mistahes kokkulepete sõlmimiseks.
88.TsüS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kui juhatus teeb juriidilise isiku nimel tehingu, millise tegemiseks tal pädevus puudub, saab tehing kehtida vaid siis, kui pädev organ selle hiljem heaks kiidab. Kui üldkoosolek oma 14.04.2008.a otsusega sellise tehingu tegemist heaks ei kiitnud, oli 03.03.3008.a kokkuleppe näol tegemist tühise tehinguga, mis ei toonud pooltele kaasa õigusi ega kohustusi. Hageja väited selle kohta, et üldkoosoleku otsus võeti vastu alles 17.07.2008.a, on jäänud paljasõnalisteks. Hageja ei ole kohtule esitanud kostja 17.07.2008.a üldkoosoleku otsust.
Kohus leiab, et 03.03.3008.a tehingu kehtivus ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel siiski määrav, sest antud tehingust tulenevalt hageja nõude aegumine ei katkenud ega peatunud.
89.Hageja on vaidluse käigus korduvalt viidanud ka poolte vahel väidetavalt 18.03.2008.a sõlmitud kokkuleppele (toimiku 3. kd, lk 43-45), kuid see on poolte poolt allkirjastamata, mistõttu jätab kohus selle tõendi tähelepanuta.
90.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue korterite nr 59, 87, 91 ja 92 osas on täielikult aegunud ning korteri nr 53 osas osaliselt aegunud. Kõigi korterite puhul nõuab hageja alates elektri väljalülitamisest (01.01.2006.a) igakuiselt üürituluna saamata jäänud tulu. Hüvitise nõude aluseks on igakuine üüritasu. Hageja igakuine saamata jäänud üüritasu nõue aegus kolme aasta möödumisel pärast vastava kuu möödumist. Näiteks hageja nõue korterite üüritulu saamiseks 2006.a jaanuari eest aegus hiljemalt 2009.a veebruaris. Hageja nõue 2006.a detsembri eest oli aegunud hiljemalt 2010.a jaanuaris.
91.Korteri nr 59 puhul soovis hageja saada saamata jäänud üüritulu perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 14.04.2008.a. Viimane periood, mille eest hageja soovis hüvitist saada, oli 01.04.2008.a kuni 14.04.2008.a. Viimase perioodi nõude aegumine algas 15.04.2008.a (nõude suurusest teadasaamisele järgnenud päev) ning nõue aegus hiljemalt 15.04.2011.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 25.05.2011.a ehk ajal, mil kogu tema nõue oli juba aegunud, sest hageja nõue perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 31.03.2008.a oli aegunud veelgi varem.
92.Korteri nr 87 puhul soovis hageja saada saamata jäänud üüritulu perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 08.05.2008.a. Viimane periood, mille eest hageja seega soovis hüvitist saada, oli 01.05.2008.a kuni 08.05.2008.a. Viimase perioodi nõude aegumine algas 09.05.2008.a (nõude suurusest teadasaamisele järgnenud päev) ning nõue aegus hiljemalt 09.05.2011.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 25.05.2011.a ehk ajal, mil kogu tema nõue oli juba aegunud, sest hageja nõue perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 30.04.2008.a oli aegunud veelgi varem.
93.Korteri nr 91 puhul soovis hageja saada saamata jäänud üüritulu perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 24.03.2008.a. Viimane periood, mille eest hageja seega soovis hüvitist saada, oli 01.03.2008.a kuni 24.03.2008.a. Viimase perioodi nõude aegumine algas 25.03.2008.a (nõude suurusest teadasaamisele järgnenud päev) ning nõue aegus hiljemalt 25.03.2011.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 26.05.2011.a ehk ajal, mil kogu tema nõue oli juba aegunud, sest hageja nõue perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 28.02.2008.a oli aegunud veelgi varem.
94.Korteri nr 92 puhul soovis hageja saada saamata jäänud üüritulu perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 18.03.2008.a. Viimane periood, mille eest hageja seega soovis hüvitist saada, oli 01.03.2008.a kuni 18.03.2008.a. Viimase perioodi nõude aegumine algas 19.03.2008.a (nõude suurusest teadasaamisele järgnenud päev) ning nõue aegus hiljemalt 19.03.2011.a. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 26.05.2011.a ehk ajal, mil kogu tema nõue oli juba aegunud, sest hageja nõue perioodi eest alates 01.01.2006.a kuni 28.02.2008.a oli aegunud veelgi varem.
95.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja nõuded korterite nr 59, 87, 91 ja 92 osas täielikult rahuldamata nõuete aegumise tõttu. Nõude aegumise küsimust selgitas kohus hagejale Harju Maakohtu 07.05.2012.a eelistungil (toimiku 7. kd, lk 1 pöördel). Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada nõude aegumise peatumist, kuid hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude aegumise tõttu, jätab kohus rahuldamata ka antud korterite osas esitatud hageja viivisenõuded. Nõude aegumise kohaldamise
tõttu ei pea kohus käesolevas asjas vajalikuks täiendavalt hinnata, kas hageja nõuded korterite nr 59, 87, 91 ja 92 osas oleksid olnud sisuliselt tõendatud ja põhistatud või mitte.
96.Korteri nr 53 osas esitatud nõue on aegunud osaliselt. Korteri nr 53 puhul soovis hageja saada saamata jäänud üüritulu perioodi eest 01.01.2006.a kuni 18.01.2008.a. 2006.a eest esitatud nõue aegus hiljemalt 2009.a jaanuaris, mil aegus nõue 2006.a detsembrikuu üüritasu eest. Hageja nõue 2007.a jaanuarikuu üüritulu eest aegus 2010.a veebruaris. Nõue 2007.a veebruarikuu üüritulu eest aegus 2010.a märtsis. Nõue 2007.a märtsikuu eest aegus 2010.a aprillis. Nõue 2007.a aprillikuu eest aegus 2010.a mais. Analoogilisel viisil on aegunud hageja nõuded ka 2007.a mai, juuni, juuli ja augusti eest. Hageja nõue 2007.a septembrikuu tasu eest aegus hiljemalt 01.10.2010.a (nõude aegumine hakkas kulgema 01.10.2007.a ehk alates ajast, mil nõude suurus sai hagejale teatavaks ning nõue aegus kolme aasta möödumisel). Nõue 2007.a oktoobrikuu üüritasu eest aga ei ole enam aegunud, sest hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole 28.10.2010.a.
97.Seega on hageja nõue korteri nr 53 osas aegunud perioodi 01.01.2006.a kuni 30.09.2007.a eest. Nõude aegumise tõttu jätab kohus hageja nõude kostja vastu selles osas rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude selle perioodi osas, jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude selle perioodi eest. Hageja nõue perioodi 01.10.2007.a kuni 18.01.2008.a ei ole aegunud. Järgnevalt asub kohus hindama, kas hageja nõue korteri nr 53 osas perioodil 01.10.2007.a kuni 18.01.2008.a on põhjendatud ja tõendatud.
98.Hageja nõudis korteri nr 53 osas saamata jäänud tuluna 5112,93 eurot. Hagiavalduse kohaselt oleks 2006.a üüritulu olnud 3200 krooni ehk 204,5 eurot kuus. 2007.a oleks üüritulu olnud 3000 krooni ehk 191,7 eurot kuus. 2008.a oleks üüritulu olnud 2800 krooni ehk 179 eurot kuus. Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude 2006.a eest tervikuna ja 2007.a osas 9 kuu eest (alates 01.01.2007.a kuni 30.09.2007). Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude summas 12 x 204,5 eurot = 2454 eurot ja 9 x 191,7 eurot = 1725,30 eurot. Aegumise tõttu jääb seega hageja nõue korteri nr 53 osas rahuldamata summas 4179,30 eurot. Kohus hindab järgnevalt, kas hageja nõue on põhjendatud summas 933,63 eurot ehk 2007.a saamata jäänud üüritulu eest oktoobris, novembris ja detsembris ning 2008.a saamata jäänud üüritulu eest jaanuaris, veebruaris ja märtsis..
99.Hageja leidis, et kostja tunnistas oma süüd Harju Maakohtu poolt 26.11.2010.a tsiviilasjas nr 2-06-30870 kinnitatud kompromissis. Elektri väljalülitamise ebaseaduslikkus on tuvastatud Konkurentsiameti 18.01.2008.a otsusega. Hagejal oli 15.11.20005.a sõlmitud korteri suhtes üürileping, mille kohaselt pidi üürnik maksma igakuiselt üüri summas 3200 krooni. Üürnik ütles pärast elektri väljalülitamist lepingu üles 02.01.2006.a. Hagejale tekkis kahju perioodil 01.01.2006.a kuni 01.03.2008.a, mil õnnestus sõlmida uus üürileping. Hageja kasutas korterit nr 53 oma majandus- ja kutsetegevuses väljaüürimiseks.
100.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja väitis, et korteris 53 keegi ei elanud, sest see ei olnud elamiskõlblikus seisundis. Hageja väited selle kohta, et korteris nr 53 oli WC, dušinurk ja köök, on tõendamata. Korteris nr 53 lülitati elekter välja, sest seisuga 31.12.2005.a oli hageja võlgnevus kommunaalteenuste eest 9 456,93 krooni. Juba 14.01.2005.a oli hagejale saadetud ekirja teel hoiatus selle kohta, et võlgnevuste tõttu on kostja sunnitud elektri välja lülitama. NKOÜ, kelle hinnangu esitas hageja, on registrisse kantud alles 21.06.2010.a ning NK ei saanud 2003.a kuni 2007.a korterite üürimisega tegeleda. Korteris nr 53 lülitati elekter tegelikult välja juba 2005.a veebruaris, mis nähtub Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-06-30167.
101.VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Deliktilise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kahju tekitava teo õigusvastasust, kahju suurust, põhjuslikku seost ning kahju
tekitaja süü olemasolu. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi võib kannatanu esitada deliktilise nõude, kui kostja on rikkunud mõnda seadusest tulenevat kaitsenormi, mille tagajärjel on kannatanule tekkinud kahju. Oluline on rikutud kaitsenormi eesmärk ehk tuleb tuvastada, kas kaitsenormi eesmärgiks oli hagejal tekkinud kahju ärahoidmine. VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest.
102.Elektrituruseaduse (ELTS) § 90 lg 1 (01.02.2006.a kehtinud redaktsioonis) nägi ette, et võrguettevõtja võib katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud kohustust. ELTS § 90 lg 2 sätestas, et enne võrguühenduse katkestamist edastatakse tarbijale tarbimiskoha aadressil või lepingus nimetatud aadressil teade võrguühenduse kavandatava katkestamise kohta. Teates nimetatakse võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. ELTS § 90 lg 7 nägi ette, et kui võrguühendus katkestatakse põhjusel, et jaotusvõrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma on jäetud tasumata, võib võrguühenduse ajavahemikuks 1. oktoobrist kuni 30. aprillini katkestada hoones või selle osas, mis on eluruum ning mida kasutatakse alalise elukohana ja köetakse täielikult või peamiselt elektrienergia abil, üksnes pärast seda, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saatmisest on möödunud vähemalt 90 päeva ja tarbija ei ole võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud ning sellest vastavalt võrguettevõtjat või müüjat teavitanud.
103.Eeltoodust tulenevalt nägi elektrituruseadus ette, et enne elektriühenduse katkestamist tuli tarbijat nõuetekohaselt teavitada, et anda talle võimalus võlgnevus õigeaegselt tasuda. Seaduses sätestatud normi kaitse-eesmärgiks on kohtu hinnangul tagada tarbijale võimalus olla eelnevalt võrguühenduse katkestamisest teadlik ning teha kõik endast võimaliku ühenduse katkestamise vältimiseks. Elektrituruseadusest ei tulene, et normi kaitse-eesmärgiks oleks olnud ettevõtjatest tarbijate kaitse puhtmajandusliku kahju tekkimise eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia eest on tasutud või mitte.
104.Vaatamata kohtule esitatud Konkurentsiameti otsusele on kohus seisukohal, et kostja ei rikkunud elektrituruseaduse sätteid elektri väljalülitamisel. Konkurentsiameti 18.01.2008.a otsusest (terviktekst toimiku 1. kd, lk 79-83) nähtub, et Konkurentsiameti hinnangul tegutses kostja XXX aadressil elektrienergia müüja ja võrguettevõtjana. Hageja tarbis elektrienergiat ning tal oli kohustus selle eest tasuda. Elektrienergia eest tasumata jätmisel oli kostjal õigus elektriühendus katkestada. Konkurentsiamet palus kostjal esitada tõendid selle kohta, et kostja teavitas enne võrguühenduse katkestamist hagejat. Kuna kostja vastavaid teatisi Konkurentsiametile ei esitanud, leidis Konkurentsiamet, et kostja järelikult ei järginud teavitamisel seaduses sätestatud nõudeid.
105.Käesolevas asjas on kostja väitnud, et ta teavitas hagejat elektriühenduse katkestamisest 12 kuud ette. Seega kostja täitis elektrituruseadusest tulenevaid nõudeid, kuid teatised jäid õigeaegselt Konkurentsiametile esitamata. Kostja teatas 14.01.2005.a e-kirjaga (toimiku 1. kd, lk 111) hagejale: „Ja kui keegi ei maksa ühistule kolme kuu jooksul, oleme, kahjuks, sunnitud rakendama mittepopulaarseid meetmeid, näiteks elektri väljalülitamine, et mitte sundida teisi elanikke maksma naabri mugavuste eest. Kahjuks, meie majas jaotatakse elekter ühistu kaudu.“. Samuti on hagejale teatatud: „Juhul, kui korteriomanik soovib, et üürileantud ruumis keegi ei lülitaks elektri välja, pakume maksma selle korteri võlg täies mahus. Arved on Teil olemas“. Hageja ei vaielnud kostja esitatud tõendile vastu. Kostja on kohtule esitanud korteriühistu erakorralise üldkoosoleku protokolli 17.12.2004.a (toimiku 1. kd, lk 112-115), millel otsustati lülitada elekter välja nendel korteriomanikel, kelle võlgnevus on üle 3 kuu.
106.14.01.2005.a kirjaga loeb kohus tõendatuks, et kostja teavitas hagejat 12 kuud
elektriühenduse katkestamisest ette, mistõttu kostja ei rikkunud elektrituruseadusest tulenevaid nõudeid. Hageja on faktiliselt nõustunud sellega, et korteri nr 53 osas oli tekkinud kommunaalteenuste võlgnevus. Hageja on väitnud üksnes seda, et ta ei nõustunud kostja nõudega, sest kostja nõudis hagejalt eelmise korteriomaniku võlgnevuse tasumist. Kostja poolt hagejale 10.12.2005.a esitatud arvest (toimiku 1. kd, lk 154) nähtub, et hageja võlgnevus selle korteri eest oli seisuga 01.12.2005.a 8223,03 krooni. Seisuga 31.12.2004.a oli hageja võlgnevus korteri nr 53 eest 3166,20 krooni (antud summa nähtub võlgnevuste arvestusest, toimiku 1. kd, lk 172). Seega oli hageja võlgnevus 2005.a jooksul sisuliselt mitmekordistunud ja tegemist ei saanud olla eelmise korteriomaniku võlgnevusega. Kohus leiab, et hageja võlgnevuse tõttu oli kostjal õigus elektriühendus katkestada, teavitades sellest nõuetekohaselt ette.
107.Kohus leiab, et teised hageja viidatud tõendid kostja poolt õiguserikkumise toimepanekut või selle tunnistamist ei tõenda. Kostja ei ole kohtu hinnangul üheski hagejaga sõlmitud kompromissis või kokkuleppes tunnistanud oma süüd või kahju tekitamist hagejale. Harju Maakohtu poolt 26.11.2010.a kinnitatud kompromissist tsiviilasjas nr 2-06-30870 (toimiku 1. kd, lk 35-36) nähtub, et kostja kohustus hagejale tasuma 17 695,76 krooni ja taastama elektrienergia korteris nr 83. Hageja omakorda kohustus tasuma korteriga nr 83 seonduvad igakuised elektrienergia tasud ja kinnitas, et tal ei ole kostja vastu pretensioone tulenevalt elektri väljalülitamisest. Kompromissist ei nähtu, et kostja KÜ XXX oleks tunnistanud mistahes vastutust seoses elektrienergia väljalülitamisega korteris nr 53. Mistahes vastusust või hageja nõuet ei ole kostja kohtu hinnangul tunnistanud ka poolte vahel 03.03.2008.a sõlmitud kokkuleppes (toimiku 1. kd, lk 87).
108.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud elektriühenduse katkestamisel elektrituruseadust, ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist tulenevalt elektri väljalülitamisest ega kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
109.VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu näol on tegemist puhtmajandusliku kahjuga, mida deliktiliste nõuete puhul reeglina ei hüvitata (RK TKo 30.11.2005.a nr 3-2-1-123-05, p 24). Kahju hüvitamisega seonduvat selgitas kohus hagejale Harju Maakohtu 05.10.2011.a eelistungil (toimiku 1. kd, lk 126). Kohus selgitas, et hageja võib nõuda kasutuseeliste hüvitamist VÕS § 132 lg 4 alusel.
110.VÕS § 132 lg 4 näeb ette, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutuseeliste hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et kinnisasja kasutuseelise arvestamisel saab aluseks võtta eeldusliku üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjal tulnuks teha (RK TKo 20.12.2005.a nr 3-2-1-136-05, p 26).
111.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud talle tekkinud kahju suurust ega põhjuslikku seost kahju ning elektri väljalülitamise vahel. Kohus selgitas hagejale Harju Maakohtu 07.05.2012.a eelistungil (toimiku 7. kd, lk 1), et hagejal tuleb tõendada korteri seisundit elektri väljalülitamise ajal ning samuti seda, et üürilepingud öeldi üles elektri
väljalülitamise tõttu. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid ei tõendanud. Hageja on üksnes möönnud, et korter nr 53 oli renoveerimata (toimiku 7. kd, lk 1). Harju Maakohtu 05.10.2011.a eelistungil selgitas kohus (toimiku 1. kd, lk 126 pöördel), et hagejal tuleb tõendada reaalset kavatsust ja võimalust korter välja üürida siis, kui elekter ei oleks olnud välja lülitatud. Ka antud asjaolu ei ole hageja tõendanud.
112.Hageja on kohtule esitanud TM`iga 15.11.2005.a allkirjastatud eluruumi üürilepingu (toimiku 1. kd, lk 141-144), mille kohaselt andis hageja korteri nr 53 üürile ja üürnik pidi tasuma üüri summas 3200 krooni kuus. Samuti pidi üürnik maksma kommunaalteenuste eest. Hageja esitatud kahe kviitungi järgi tasus TM hagejale 16.11.2005.a ja 16.12.2005.a üürina 3200 krooni. Kommunaaltasude maksmist tõendavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud kahe maksekorralduse järgi (toimiku 1. kd, lk 151, 152) on 2005.a jaanuaris ja 2004.a septembris hagejale korteri nr 53 eest tasunud hoopis TP summas 500 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud kokkulepe üürilepingu lõpetamise kohta korteri nr 53 suhtes on allkirjastamata (toimiku 1. kd, lk 98). Harju Maakohtu 07.05.2012.a istungil kinnitas hageja esindaja, et esitab täiendavalt üürilepingute ülesütlemise avaldused (toimiku 7. kd, lk 1), kuid täiendavaid sellekohaseid tõendeid hageja kohtule ei esitanud.
113.Kohus ei pea usutavaks tõendiks hageja esitatud üürilepingut TMiga. Üürilepingu järgi oleks üürnik pidanud maksma 3200 krooni suurust üüri ja tasuma kommunaalkulud korteri eest, milline oli täielikult renoveerimata, kus puudusid wc, vesi, dušš ja köök. Harju Maakohtu 01.10.2012.a istungil tunnistajana üle kuulatud NK (toimiku 7. kd, lk 90) kinnitas, et korter nr 53 on elamiskõlbmatu, sest seda ei ole renoveeritud. Korteris puudub vesi ja tualett.
114.Kohus kohustas hagejat Harju Maakohtu 07.05.2012.a istungil esitama kohtule kassaraamatu, millest nähtuks, millisel perioodil ja millistes summades üürnik TM tegelikult hagejale üüri tasus. Vaatamata kohtu korraldusele hageja vastavat tõendit kohtule ei esitanud. Seetõttu leiab kohus, et allkirjastatud üürileping ja kaks kviitungit üüri tasumise kohta ei tõenda korteri nr 53 tegelikku väljaüürimisest 3200 krooni suuruse igakuise üüriga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et TM ütles üürilepingu üles elektri väljalülitamise tõttu.
115.Kohus ei pea võimalikuks nõustuda hageja poolt kohtule esitatud korteri nr 53 üüri suurust tõendavate tõenditega. Hageja esitatud LK „üürimaksumuse hinnangus“ (toimiku 1. kd, lk 30) on leitud, et 2006.a oli Põhja-Tallinnas sarnase seisukorra ja pindalaga korteri üüri hinnaks 3200 krooni + kommunaalmaksed. 2007.a oli üürihinnaks 3000 krooni + kommunaalmaksed ning 2008.a 2800 krooni + kommunaalmaksed. Üüri hinnangust ei nähtu, millise korteri suhtes see on antud ning milline on olnud hinnatav üüripind – ehk millises seisundis see on, kui suur see on jne. Täpselt samasisulise üürihinnangu (ilma mistahes viideteta korterite seisundite suhtes) on hageja esitanud ka korterite nr 59, 87, 91 ja 92 kohta. Kuivõrd antud hinnang on täielikult põhistamata (ei sisalda andmeid ega fotosid korteri seisundi kohta, ei sisalda võrreldavate tehingute andmeid), ei tõenda antud tõend seda, et korteri nr 53 üürihinnaks oleks 2007.a olnud reaalselt 3000 krooni kuus ja 2800. aastal 2800 krooni kuus.
116.Kohtule esitatud MG kirjaliku kinnituse kohaselt (toimiku 1. kd, lk 145, samuti toimiku 5. kd, lk 111) on ta tegelenud aastatel 2006 kuni 2007.a korterite nr 53, 59, 83, 87, 91 ja 92 üürile andmisega, kuid üürnikke ei õnnestunud leida elektri puudumise tõttu. Kohus jätab antud tõendi tähelepanuta, sest menetlusosaliseks mitteoleva isiku poolt kohtule esitatud kirjalikud seletused ei saa hagimenetluses olla tõenditeks. Kohus rahuldas hageja taotluse kuuluta MG üle tunnistajale ning hageja lubas tagada tunnistaja ilmumise istungile. Kohtuistungile tunnistaja ei ilmunud.
117.MG on ühtlasi kohtule esitanud 01.11.2011.a koostatud üürimaksumuse hinnangu (toimiku
1.kd, lk 147). Korteri seisundit on selles kirjeldatud väga üldsõnaliselt ning kirjeldusest ei nähtu,
kas korteris oli olemas vesi ja tualettruum või mitte. Samuti ei ole hinnangust võimalik järeldada, kas tegemist oli renoveeritud korteriga või mitte. Hinnangus puuduvad viited võrreldavate tehingute andmete kohta. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et ka antud tõend ei tõenda hageja väiteid üüri suuruse kohta.
118.Kostja esitatud ERI Kinnisvara eksperthinnangu (toimiku 7. kd, lk 42-59) järgi oli korteri nr 53 üürihind 2007.a 1100 krooni kuus ning 2008.a alguses 1000 krooni kuus. Üürihinna määramisel on arvesse võetud elamu asukohta, korteri seisundit (korter ilma köögi, wc ja veeta) ning analoogiliste tehingute andmeid samas piirkonnas. Kuivõrd antud hinnang sisaldab andmeid korteri seisundi kohta, samuti võrreldavate tehingute andmeid ning selle on koostanud vajalikku pädevust omav isik (Andres Teder on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja), loeb kohus tõendatuks, et korteri nr 53 üüri maksumus võis 2007.a olla 1100 krooni kuus ning 2008.a 1000 krooni kuus.
119.Vaatamata korteri nr 53 üürihinna tõendatusele summas 1100 krooni kuus 2007.a ning summas 1000 krooni kuus 2008. aastal, tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli olemas reaalne võimalus ja soov korterit nr 53 välja üürida, kuid see ei õnnestunud elektri puudumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et varasem üürileping oleks temaga üles öeldud elektri väljalülitamise tõttu 01.01.2006.a. Hageja ei ole tõendanud, et ta soovis või tegeles korteri nr 53 väljaüürimisega ajal, mil elekter oli välja lülitatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kellegagi sõlminud uue üürilepingu 2008.a märtsis. Asjas üle kuulatud tunnistaja on väitnud, et korteris nr 53 ei elanud keegi juba enne 01.01.2006.a. Eeltoodu tõttu tuleb hageja nõue korteri nr 53 osas samuti jätta täielikult rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue kostja vastu.
120.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.