Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused 25.07.2011 kohtule esitatud hagiavalduse (I kd, tl 1-7) kohaselt hageja ja kostja 1 sõlmisid 10.10.2007.a. liisingulepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping 1), mille esemeks oli sadulveok Volvo FH12 6X2 420 (edaspidi Vara 1). Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja 2 vahel käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust 1 tulenevaid kohustusi solidaarselt Kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks käenduslepinguga nr XXX on 34 842,07 eurot. Hageja kohustus omandama kostja 1 huvides ja soovil Vara 1 ning andma selle liisingulepingu 1 perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli liisingulepingu 1 lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud liisingumaksete tasumine. Kostja 1 jättis maksed tasumata, mistõttu saatis hageja kostjale 1 ja kostjale 2 (koos edaspidi kostjad) 08.02.2008.a. liisingulepingu 1 ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja liisingulepingu 1 ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 1 liisingulepingust 1 tulenevate liisingumaksete võlgnevus hageja ees 7405,24 eurot (tasumata osamaksed 6768,32 eurot, tasumata intressimaksed 636,92 eurot). Kostjad Vara 1 valdust hageja üle ei andnud, pöördus hageja varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, tehes selleks kulutusi 301,66 eurot. Pärast valduse taastamist asus hageja Vara 1 realiseerima, et võõrandamise kaudu tekkinud võlgnevus katta. Kuivõrd Vara 1 võõrandamisest saadus rahasumma (6391,16 eurot km-ta) ei katnud hageja poolt Vara 1 omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk Vara 1 jääkmaksumust (19 924,47 eurot km-ta) on kostjate kohustus hüvitada vastav tasumata jäänud summa, so 13533,31 eurot. Lisaks kandis hageja Vara 1 müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 33,87 eurot, mille kostjad on kohustatud hagejale hüvitama. Liisingulepinguga 1 seonduvalt on kostjate võlgnevus hageja ees kokku 21 274,08 eurot. Vaatamata kostjatele saadetud teatistele kostjad võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis 20 637,16 eurot. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 10.10.2007.a. liisinguleping nr XXX(edaspidi liisinguleping 2), mille esemeks oli sadulveok Volvo FH12 6x2 420 (edaspidi Vara 2). Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja 2 vahel käendusleping nr XXX tagamaks liisingulepingust 2 tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks käenduslepinguga on 34 842,07 eurot. Hageja kohustus omandama kostja 1 huvides ja soovil Vara 2 ning andma selle liisingulepingu 2 perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 kohustuseks oli maksegraafikus fikseeritud liisingumaksete tasumine. Kostja 1 jättis liisingumaksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjatele 08.02.2008.a. liisingulepingu 2 ülesütlemise hoiatuse. Kuna võlgnevust ei tasutud, ütles hageja

liisingulepingu 2 ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 1 liisingulepingust 2 tulenevate liisingumaksete võlgnevus hageja ees 7405,24 eurot (tasumata osamaksed 6768,32 eurot, tasumata intressimaksed 636,92 eurot). Kuna kostjad Vara 2 valdust hagejale üle ei andnud, pöördus hageja varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, tehes selleks täiendavaid kulutusi summas 301,66 eurot. Pärast valduse taastamist asus hageja Vara 2 realiseerima, et võõrandamise kaudu tekkinud võlgnevus katta. Kuivõrd Vara 2 võõrandamisest saadud rahasumma (15 019,24 eurot km-ta) ei katnud hageja poolt Vara 2 omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk Vara 2 jääkmaksumust (19 924,47 eurot), on kostjate kohustus hüvitada tasumata jäänud summa 4905,23 eurot. Lisaks kandis hageja vara 2 müügiprotsessis täiendavaid kulutusi summas 620,29 eurot, mille kostjad on kohustatud hagejale hüvitama. Kostjate võlgnevus hageja ees kokku on 13232,42 eurot. Vaatamata hageja saadetud teatistele ei ole kostjad võlgnevust tasunud. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista viivis 12 595,50 eurot. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 24.10.2007.a. liisinguleping nr XXX(edaspidi Liisinguleping 3), mille esemeks oli kallur pool-haagis SCHMITZ Cargobull SKI 24 SL06-7,2 (edaspidi Vara 3). Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja 2 vahel käendusleping nr XXX tagamaks Liisingulepingust 3 tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks käenduslepinguga on 33 937,09 eurot. Hageja kohustus omandama kostja 1 huvides ja soovil Vara 3 ning andma selle Liisingulepingu 3 perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli Liisingulepingu III lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud liisingumaksete tasumine. Kostja 1 jättis eelnimetatud maksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjatele 08.02.2008.a. Liisingulepingu 3 ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust tähtajaks ei tasutud, ütles hageja Liisingulepingu 3 ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 1 Liisingulepingust 3 tulenevate liisingumaksete võlgnevus hageja ees 4205,80 eurot, s.o Liisingulepingu 3 tähtajaks tasumata osamaksed summas 3902,46 eurot ja Liisingulepingu 3 tähtajaks tasumata intressimaksed summas 303,34 eurot. Kuna kostjad Vara 3 valdust hagejale üle ei andnud, oli hageja sunnitud pöörduma varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, tehes selleks täiendavaid kulutusi summas 301,66 eurot. Pärast valduse taastamist asus hageja Vara 3 realiseerima, et võõrandamise kaudu tekkinud võlgnevus katta. Vara 3 võõrandamisest saadud rahasumma (24 286 eurot km-ta) kattis hageja poolt Vara 3 omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused ehk Vara 3 jääkmaksumuse (19 823,61 eurot km-ta) summas 4462,82 eurot. Liisingulepinguga III seonduvalt kostjate võlgnevus hageja ees kokku on 4507,46 eurot. Vara III võõrandamisest saadud summa 4462,82 eurot kirjendas hageja eeltoodud võlgnevuse katteks. Kostjad on kohustatud hagejale hüvitama summa 44,64 eurot. Hageja on kostjatele saatnud 16.09.2008.a. teatised võlgnevuse olemasolu kohta ning püüdnud jõuda kokkuleppele. Kostjad ei ole nimetatud võlgnevust tasuma hakanud. Hageja palub välja mõista viivis summas 44,64 eurot. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 31.10.2008.a. võla tasumise kokkulepe nr XXX (edaspidi Leping), mille kohaselt tunnistas kostja 1, et tal on hageja ees liisingulepinguga nr XXX seonduvalt sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 2639,46 eurot (41 298,57 krooni) (edaspidi Võlg). Sama Lepinguga sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu tagamaks Lepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 2639,46 eurot. Hageja ja kostja 1 leppisid Lepingus kokku, et kostja 1 tasub Võla hagejale tagasi igakuiste maksetena alates 2008.a. novembrist, vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti pidi kostja tasuma Võla tasumata osalt intressi fikseeritud määras 16% aastas. Kostja 1 jättis eelmainitud maksed korrektselt tasumata, mistõttu hageja saatis 12.03.2009.a. kostjatele teatised võlgnevuse olemasolu kohta ja Lepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostjad tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei likvideerinud, ütles hageja Lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjatel tasumata võlgnevus 549,17 eurot, sealhulgas tasumata põhiosa summas 541,94 eurot ja intressid summas 7,23 eurot. Kostjate võlgnevus hageja ees kokku on 549,17 eurot. Vaatamata kostjatele 16.09.2008.a. saadetud teatistele võlgnevuse olemasolu kohta ei ole kostjad võlgnevust tasuma hakanud. Hageja palub kostjatelt lisaks võlgnevusele mõista välja viivis, arvutatuna 541,94 euro suuruselt põhivõlgnevuselt, alates 12.04.2009.a määras 0,25% päevas.

Hageja ei arvesta viivist intressisummalt lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 6. Hageja vähendab viivise nõuet ning palub kohtul välja mõista viivis põhivõlgnevusega võrdses osas summas 541,94 eurot. Menetluse käik Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtuistungile 14.03.2012.a. kostja 1 ei ilmunud. Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja sõnul autod on müüdud alla turuhinna, üks auto müüdi 15 000, teine 6000 euroga. Võrreldes 2009.a. autode hindadega on autode hinnad üle 20000 euro. Haagised müüdi vastavalt turuhinnale, mis kattis nõude ära, isegi rohkem. Põhinõue on Volvode pealt. Hageja tagastas mõlemad autod BRC platsile, tehti pildid ja aktid. 22.05.2012 kohtumäärusega (I kd, tl 164) määras kohus hageja taotlusel tsiviilasjas ekspertiisi, ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud ekspert Rein Mündile, eksperdile esitati küsimus: milline oli sadulveoki Volvo FH12, reg. nr XXX, mis oli liisingulepingu nr XXXese, ning sadulveoki Volvo FH12, reg.nr XXX, mis oli liisingulepingu nr XXX ese, turu-ehk müügihind TsÜS § 96 mõttes 17.03.2008.a.? 19.06.2012.a. kohtule esitatud ekspertiisiakti nr 12-122, 19.06.2012.a. (I kd, tl 180-199) kohaselt sadulveoki Volvo FH12, reg. märk XXX, harilik väärtus (kohalik turuhind) 2008.a. märtsis oli 320 000 krooni ilma käibemaksuta ehk 20 452 eurot eeldusel, et sõiduk oli tehniliselt korras ega vajanud remonti. Sadulveoki Volvo FH12, reg.märk XXX harilik väärtus (kohalik turuhind) 2008.a. märtsis oli 305 000 krooni ilma käibemaksuta, ehk 19493 eurot eeldusel, et sõiduk oli tehniliselt korras kuid vajas kere pisiremonti. Kohtuistungile 12.09.2012.a. ilmus kostja 1 seaduslik esindaja. Kostja 2 kohtuistungile ei ilmunud. Kostja 2 oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kostja 2 ei teatanud kohtule ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja taotles asja sisulist lahendamist. Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohtuistungil kostja 1 teatas, et ei tea asjast midagi, alla pole kuskile kirjutanud, talle maksti juhatuse liikmeks hakkamise eest. Kohtuistungil loobus hageja liisingulepingust XXX ja liisingulepingust XXXtulevatest nõuetest. Hageja jäi liisingulepingust XXXja võla tasumise kokkuleppest XXX tulenevate nõuete juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus võtab hageja loobumise liisingulepingust XXX ja liisingulepingust XXX tulenevatest nõuetest vastu ja lõpetab nende haginõuete osas menetluse. Hageja palub tulenevalt liisingulepingust XXX: mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 44,64 eurot ja viivis summas 44,54 eurot, arvutatuna 44,64 euro suuruselt võlasummalt ajavahemikus 16.09.2008.a. – 25.07.2011.a. määras 0,25% päevas. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 1 24.10.2007.a. liisingulepingu nr XXX(edaspidi Liisinguleping III) (I kd, tl 42-43), mille esemeks oli kallur pool-haagis SCHMITZ Cargobull SKI 24 SL06-7,2 (edaspidi Vara III). Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu nr XXX(I kd, tl 44) tagamaks Liisingulepingust III tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks käenduslepinguga nr XXXon 33 937,09 eurot. Tulenevalt Üldtingimustest kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil Vara III ning andma selle Liisingulepingu III perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli Liisingulepingu III lisaks olevas maksegraafikus fikseeritud liisingumaksete tasumine. Kostja 1 jättis maksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjatele

08.02.2008.a. Liisingulepingu III ülesütlemise hoiatuse (I kd, tl 21). Kuna võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja Liisingulepingu III ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja 1 Liisingulepingust III tulenevate liisingumaksete võlgnevus hageja ees 4205,80 eurot, millest tähtajaks tasumata osamaksed summas 3902,46 eurot ja tasumata intressimaksed summas 303,34 eurot (I kd, tl 45). Liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohustusid kostjad andma hagejale üle Vara valduse. Kuna kostjad vara ei tagastanud, pöördus hageja varade tagastusteenust osutava ettevõtte poole, tehes selleks täiendavaid kulutusi summas 301,66 eurot (I kd, tl 26). Vara III võõrandamisest saadud rahasumma (24 286,43 eurot kmta) kattis hageja poolt Vara III omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused ehk Vara III jääkmaksumuse (19823,61 eurot km-ta) summas 4462,82 eurot. Hageja selgitab, et Vara III võõrandamisest saadud summa 4462,82 eurot kirjendas hageja eeltoodud võlgnevuse katteks, mistõttu on kostjad kohustatud hagejale hüvitama summa (4507,46-4462,82) 44,65 eurot. Hageja saatis 16.09.2008.a. kostjatele teatised (I kd, tl 49) võlgnevuse olemasolu kohta, kostjad võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub lisaks võlgnevusele välja mõista viivis summas 44,64 eurot. Hageja palub tulenevalt võla tasumise kokkuleppest XXX mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 541,94 eurot, kõrvalnõue summas 7,23 eurot ja viivis summas 541,94 eurot, arvutatuna 541,94 euro suuruselt võlasummalt ajavahemikus 16.09.200825.07.2011.a., määras 0,25% päevas. Asja materjalidest nähtuvalt hageja ja kostja 1 vahel sõlmiti 31.10.2008.a. võla tasumise kokkulepe nr XXX (edaspidi Leping, I kd, tl 52), mille kohaselt tunnistas kostja 1, et tal on hageja ees liisingulepinguga nr XXX seonduvalt sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 2639,46 eurot (41 298,57 krooni) (edaspidi Võlg). Sama Lepinguga sõlmisid hageja ja kostja 2 käenduslepingu tagamaks Lepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt kostjaga 1. Kostja 2 vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 2 639,46 eurot. Hageja ja kostja 1 leppisid Lepingus kokku, et kostja 1 tasub Võla hagejale tagasi igakuiste maksetena alates 2008.a. novembrist, vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Samuti pidi kostja 1 tasuma Võla tasumata osalt igakuiselt intressi fikseeritud määras 16% aastas. Kostja 1 jättis nimetatud maksed korrektselt tasumata, mistõttu hageja saatis 12.03.2009.a. kostjatele teatised (I kd, tl 55) võlgnevuse olemasolu kohta ja Lepingu võimaliku ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostjad tähtaegselt võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjatel tasumata võlgnevus 549,17 eurot, sealhulgas tasumata põhiosa summas 541,94 eurot ja intressid summas 7,23 eurot. Hageja on kostjatele saatnud 16.09.2008.a. teatised (I kd, tl 49) võlgnevuse olemasolu kohta, kostjad võlgnevust tasunud ei ole. Lisaks võlgnevusele palub hageja kostjatelt mõista välja viivis summas 541,94 eurot. Kostjad Liisingulepingust XXX ja võla tasumise kokkuleppest XXX tulenevate kohustuste osas vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ja käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisingulepingust XXX tulenev põhivõlgnevus summas 44,64 eurot ja viivis summas 44,64 eurot, võla tasumise kokkuleppest XXX tulenev põhivõlgnevus summas 541,94 eurot, intress summas 7,23 eurot ja viivis summas 541,94 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja loobus kahest nõudest peale ekspertiisi teostamist, kohus rahuldas hagi kahe nõude osas, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.