Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-25864

Swedbank AS ees 16,32 eurot; Swedbank Liising AS ees 3 904,15 eurot;

2-12-25864 -

Maksuvõlg koos intressidega 7 148,08 eurot; RL ees 1 913,57 eurot, lisanduvad täitekulud.

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad aruande kohaselt vähemalt 12 982,12 eurot. Võlgnikul on senini täitmata kohustusi, mis on sissenõutavaks muutunud juba 2009.a ning mida ei ole õnnestunud sisse nõuda ka 06.06.2011 algatatud täitemenetluse (kohtutäitur Kaire Põlts, toimik nr 025/2011/1835) käigus. Täitemenetluse ning maksuvõlgade tulemusena on võlgniku arveldusarved arestitud. Võlgniku majandustegevus on seiskunud juba 2009. aastal, samast ajast on omakapital olnud negatiivne. Pankrotiavalduse menetlusse võtmise kuupäeva seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne summas 9 671 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul majandustegevus 2010.-2012. aastatel puudunud. Võlgnik on ajutisele haldurile ka kinnitanud, et TVTÜ OÜ (likvideerimisel) puudub igasugune majandustegevus ning tegevust ei ole võimalik jätkata. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur märgib, et kuigi võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2009.a lõpus, kui oli selge, et võlgniku kohustused ületavad kordades tema varasid ning igapäevane majandustegevus oli seiskunud, on võlgnik lõpetamisotsuse vastu võtnud alles 29.11.2010 ning pankrotiavalduse esitanud 15.06.2011. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku juhatus äriseadustiku § 180 lg 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust tähtaegselt täitnud, seega ka täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust, mistõttu võib olla tegemist raske juhtimisveaga. Samas märgib ajutine haldur, et nimetatud asjaolud ei põhjustanud siiski võlgniku maksejõuetust, mis tekkis eelkõige majanduslangusest ja sellest tulenevast tellimuste mahu vähenemisest ning võlgniku juhatuse poolsetest ebaõigetest majandusotsustest. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise halduri hinnangul moodustaksid pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 1 500 eurot. 27.09.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXXX), 720 eurot (9 tundi x 80 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: pankrotiavalduse materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, teabe nõudmine, vara arestimine, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine, võlgniku likvideerimine. Ajutise halduri kulud on koos käibemaksuga 53,04 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Juhul, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 3 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

2-12-25864

Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

2-12-25864 isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja e osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt on TVTÜ OÜ’l (likvideerimisel) vara 33,76 eurot, rahalisi kohustusi on vähemalt 12 982,12 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt TVTÜ OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et TVTÜ OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul ei ole TVTÜ OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuritegu. Küsimuse otsustamisel, kas TVTÜ OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige võib olla rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja sellega toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, millest nähtub, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2009.a, lõpetamisotsuse võttis vastu alles 29.11.2010 ning pankrotiavalduse esitas 15.06.2011, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ja vastutama nende kohustuste rikkumise eest. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandes toodud fakte ega järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud, miks pankrotiavaldust ei esitatud koheselt kui selgus, et võlgniku kohustuste täitmiseks ei jätku rahalisi vahendeid. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega on kohustused kasvanud ja sellega on rikutud võlausaldajate õigusi. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et juhatuse liige JT on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Andres Hermet on esitanud kohtule TVTÜ OÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h pankrotiavalduse materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, teabe nõudmine, vara arestimine, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine, võlgniku likvideerimine. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L – 720 eurot, tasule lisandub käibemaks 144 eurot. Pankrotimenetluse kulud on koos

2-12-25864 käibemaksuga 53,04 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Võlgniku esindaja JT on kohtuistungil ajutise halduri aruandega ning tasu ja kuludega nõustunud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 720 eurot (koos käibemaksuga 864 eurot) ja ajutise halduri kulud koos käibemaksuga 53,04 eurot, tuleb võlgnikult OÜ L kasuks välja mõista. Väljamõistetud tasu summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ L (registrikood XXX ) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et TVTÜ OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liikmest likvideerija JT (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.