Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused 29.04.2011 kohtule esitatud hagiavalduse (I kd, tl 1-5) kohaselt 22.08.2007.a. sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal (edaspidi hageja) ja TK (edaspidi kostja) kapitalirendilepingu nr XXX (edaspidi Leping). Kostja võttis liisingusse sõiduauto Saab 9-5 registreerimisnumbriga XXX (edaspidi Vara) maksumusega 199 000 krooni ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 15.09.2012.a. vastavalt maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele Lepingu üldtingimused. Kostja ei tasunud rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale ennetähtaegse Lepingu lõpetamise teatise ning palus tagastada viivitamatult Vara. Kostja ei täitnud Lepinguga võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale Lepingu lõpetamist tegema Vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 25.11.2010.a. rahalise kohustuse nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma 8909,35 eurot: tasumata kindlustus–kostja poolt hagejale vastavalt kindlustusmaksete graafikule tasumata maksed; muud kulud–vara realiseerimiseks tehtud kulutused, sh vara tagastusteenus, müügieelne tehniline ülevaatus, realiseerimise tasu; tasumata kuumaksed–maksegraafiku alusel Lepingu lõpetamise seisuga tasumata kuumaksed; põhinõue–vara soetusmaksumuse tasumata osa peale vara realiseerimist. Hageja nõuab kostjalt ka intresse summas 4,20 eurot ja viiviseid kuni Lepingu lõpetamiseni 44,73 eurot ja alates Lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni (04.12.2010 – 28.04.2011) 310,05 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlg 8913,55 eurot ja viivised 354,78 eurot, kokku 9268,33 eurot; viivised alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,024% päevas; menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. 07.10.2011 esitatud seisukohtades (I kd, tl 103-108) selgitas hageja põhisumma hulka kuuluvate nõuete koosseisu ning täpsustas nõudeid: 10.10.2008.a. esitas kostja hagejale avalduse Lepingu lõpetamiseks. Lepingu lõpetamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma 8531,19 eurot. Vara maksumuse tasumata osa pärast Lepingu lõppemist oli 139 252,78 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 40 000 krooni. Sõiduk saadi tagasi hageja valdusesse 05.01.2010.a. ning vastavalt 26.01.2010.a. sõiduki müüki suunamise aktile määrati sõiduki turuväärtuseks sõiduki tagastamise hetkel 55000 krooni (koos km-ga). Vara soetusmaksumuse tasumata osa vastavalt VÕS §-le 367 lg 1 ja 3 on 99252,78 krooni. Kokku vara soetusmaksumuse tasumata osa 99252,78 krooni (6343,41 eurot).

Tasumata kuumaksed kokku 304,67 eurot, intress 193,45 eurot. Tasumata kindlustusmaksed kokku 1000,20 eurot. Muud kulud kokku 882,91 eurot (13814,54 krooni), millest vara tagastusteenus + transporditeenus summas 4400 krooni (281,21 eurot) + käibemaks, sõiduki realiseerimise vahendustasu jm sõiduki müügiks ettevalmistamisega kaasnenud kulud summas 9414,61 krooni (601,70 eurot). Viivis kokku 623,20 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlg 8531,19 eurot, intress 193,45 eurot, viivised 623,20 eurot, kokku 9347,84 eurot; viivised alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,024% päevas; menetluskulud ja viivis menetluskuludelt. 03.11.2011 esitatud avalduses (I kd, tl 139-143) loobus hageja OÜ M arvel XXXXXXXXXXX märgitud transpordikuludest, defekteerimise kulust, kütuse kulust, elektroonika remondikulust ning aku hinnast, kokku summas 4331,28 krooni (276,83 eurot). Juhindudes VÕS §-st 367 lg 3 ja Riigikohtu seisukohast, arvestab hageja vara soetusmaksumuse tasumata osa nõude arvestamisel, et vara müüdi hinnaga 55000 krooni-10%=49500 krooni (3163,63 eurot). Vara maksumuse tasumata osa 139 252,78 krooni – vara võõrandamise hind 49 500 krooni = 89 752,78 krooni (5736,25 eurot). Seoses põhisumma vähendamisega vähendas kostja ka viiviseid. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: põhivõlg 7647,20 eurot, intress 193,45 eurot, viivised 557,94 eurot, kokku 8398,59 eurot; menetluskulud: riigilõiv vastavalt hagi vähendatud põhisumma määrani summas 798,89 eurot, esindaja tasu 230,08 eurot ja viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited ja nende põhjendused 26.10.2011 esitatud kirjalikus vastuses (I kd, tl 132-134) kostja hagi õigeks ei võta. Kostja teatas hagejale oma soovist lõpetada Leping 10.10.2008.a. 05.01.2010.a. koostatud allkirjastamata akt Vara üleandmise kohta on koostatud hageja ja OÜ M vahel, mistõttu ei ole selge, kuidas see puudutab kostjat ja millal siiski sõiduk kostja poolt hagejale tagastati ja millal Leping lõpetati. Hageja seisukohtadest võib järeldada, et Leping oli lõpetatud novembris 2008, mitte jaanuaris 2010. Vara turuväärtus oli vaja määrata novembris 2008.a., mitte jaanuaris 2010, mis kindlasti omas tähtsust turuväärtuse määramiseks ja kostja võlgnevuse põhinõude osas väljaselgitamiseks. Kuna Lepingu lõpetamise ajal oli tegemist 7-aastase autoga, ei saanud auto turuväärtuseks olla 55 000 krooni. Kõige suuremast portaalist AUTO24.ee on näha, et sarnase 7-aastase auto turuväärtuseks on käesoleval ajal ca 5100 eurot ehk 79 794,60 krooni. Kostja leiab, et peale Lepingu lõppemist ei ole ta kohustatud tasuma kindlustusmakseid. Hageja ei ole nõus tasuma „muid kulusid“, mida hageja nimetab võlgnevuseks. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus kostja on raskes majanduslikus olukorras, oleks ebaõiglane ja ebamõistlik mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, arvestades, et hageja on ilmselgelt võimeline iseseisvalt kandma oma menetluskulud ja see ei too hagejale kaasa olulisi kulutusi ja kahju. Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna Leping oli lõpetatud poolte kokkuleppel. Hagi rahuldamisel palub kostja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 22.08.2007.a. Kapitalirendilepingu (edaspidi Leping) nr XXX (I kd, tl 8-9). Lepingu lahutamatuks osaks on Lepingu üldtingimused (I kd, tl 1014) ja maksegraafik (I kd, tl 15). Kostja võttis liisingusse sõiduauto Saab 9-5 registreerimisnumbriga XXX (edaspidi Vara) maksumusega 199 000 krooni ja kohustus maksma Vara kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, so kuni 15.09.2012.a. vastavalt maksegraafikule.

Hageja taotleb kostjalt põhivõla 7647,20 eurot, intressi 193,45 eurot, viiviste 557,94 eurot väljamõistmist (I kd, tl 142). Hageja nõue põhivõla 7647,20 eurot nõudes koosneb järgmistest summadest: vara soetusmaksumuse tasumata osa summas 5736,25 eurot; tasumata kuumaksed summas 304,67 eurot; tasumata kindlustusmaksed summas 1000,20 eurot; muu kulu summas 606,08 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et Leping oli lõpetatud poolte kokkuleppel 10.10.2008.a., hageja ei ole tõendanud, et Leping oli lõpetatud hagejapoolse ülesütlemisega, kuna ülesütlemise avaldust ei ole kostjale kätte toimetatud. Vaidlust ei ole, et 10.10.2008.a. esitas kostja hagejale avalduse, kus TK„loovutab oma auto Sampo Liisingu kasuks“. Vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud ajaks oli kostjal jäänud tasumata kolm osamakset. Hageja on seisukohal, et 10.10.2008.a. avaldus on kostjapoolne Lepingu ülesütlemisavaldus. Leping ei ole üles öeldud hageja algatusel. Hageja käsitles Lepingu lõpetamise alusena kostjapoolset ülesütlemisavaldust. Kuna seadus ei näe ette ülesütlemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid, on oluline see, et teisele poolele ilmneks lepingut üles öelda sooviva poole tahe lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Ei ole nõutav, et ülesütlemise avalduses oleks avaldatud ülesütlemise põhjus, piisab tahtest leping lõpetada. Kohus leiab, et kostja on 10.10.2008.a. avaldusega Lepingu üles öelnud. Vaidlust ei ole, et 10.10.2008.a. kostja hagejale Vara ei tagastanud. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt 04.01.2010.a. võttis OÜ RV oma valdusesse ja teisaldas Vara treileriga Paldiski mnt 22 juurest (I kd, tl 145). 05.01.2010.a. Vara üleandmisvastuvõtmisaktiga on tõendatud, et hageja sai Vara oma valdusesse tagasi 05.01.2010.a. (I kd, tl 112114). 26.01.2010 Vara müüki suunamise akti kohaselt määrati Vara soovituslikuks hinnaks Vara tagastamise hetkel 55 000 krooni (koos km-ga) (I kd, tl 115-117), Vara müüdi hinnaga 40 000 krooni (I kd, tl 17). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 sätestab, et liisingueseme ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega on ekslik kostja seisukoht, et Vara maksumuse saldo arvestamisel tuleb määrata Vara turuväärtus Lepingu lõpetamise seisuga. Hageja leiab, et on jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohad, et kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on lubatav hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma

kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Hageja arvestas vara soetusmaksumuse tasumata osa nõude arvestamisel, et Vara müüdi hinnaga 55 000 krooni – 10% = 49 500 krooni (3163,63 eurot) ning Vara soetusmaksumuse tasumata osa on 139 252,78 krooni – vara võõrandamise hind 49 500 krooni = 89 752,78 krooni (5736,25 eurot). Kohus leiab, et hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav (seda on leidnud oma lahendites ka Riigikohus). Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada Vara soetusmaksumuse tasumata osa summas 5736,25 eurot. Debitoorset võlgnevust summas 304,67 eurot kostja vaidlustanud ei ole. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 304,67 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled leppisid Lepingus kokku intressi määraks 8,5% aastas. Kostja kohustus tasuma intressimakseid Lepingu lisa 1 kohaselt maksegraafiku alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 193,45 eurot. Intressi väljamõistmist summas 193,45 eurot kostja vaidlustanud ei ole. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 193,45 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tasumata kindlustusmaksete summas 1000,20 eurot ja muu kulu summas 606,08 eurot väljamõistmist. Liisingulepingust tulenes liisinguvõtja kohustus tasuda kindlustusmakseid ning kuna hageja täitis kostja kohustuse, peab kostja selle hagejale hüvitama VÕS § 78 lg 4 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse kulu kokku summas 100,20 eurot. VÕS § 367 lg 4 sätestab liisinguvõtja kohustuse hüvitada liisinguandjale lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust-, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista muud kulud (so vara realiseerimiseks tehtud kulutused, sh vara tagastusteenus, müügieelne tehniline ülevaatus, realiseerimise tasu). 07.10.2011 esitatud seisukoha kohaselt moodustavad muud kulud kokku 882,91 eurot (13814,54 krooni), millest vara tagastusteenus+transporditeenus summas 281,21 eurot (4400 krooni)+km, sõiduki realiseerimise vahendustasu jm sõiduki müügiks ettevalmistamisega kaasnenud kulud summas 601,70 eurot (9414,61 krooni). 03.11.2011 kohtule esitatud avalduses loobus hageja OÜ M arvel XXXXXXXXXXX märgitud transpordikuludest, defekteerimise kulust, kütuse kulust, elektroonika remondikulust ning aku hinnast, kokku summas 276,83 eurot (4331,28 eurot). Seega hageja nõuab muude kulude väljamõistmist summas 606,08 eurot. Kohus leiab, et Vara tagastamisega seotud kulu, Vara realiseerimisega tekkinud müügi vahendustasu, samuti puhastusteenus on lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes, kulud on mõistlikud ja kostjalt tuleb 606,08 eurot hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt oli viivise suuruseks 8,5% aastas, so 0,024% päevas. Seoses põhisumma vähendamisega arvestab hageja uuesti viivised alates 04.12.2010.a. (so kostjale 25.11.2010.a. esitatud tasu maksmise nõudelt) kuni 04.10.2011.a. ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 557,94 eurot (I kd, tl 142). Kostja viivise arvestusele vastu ei vaielnud. Kohus märgib, et viivise arvestus on korrektne ja viivis tuleb hageja nõutud määras, so summas 557,94 eurot, kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja taotleb hagi rahuldamisel jätta poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja leiab, et hageja on suuteline oma kulud kandma. Olukorras, kus kostjal ei ole raha, oleks menetluskulude küsimine temalt ebaõiglane. Hageja sellega ei nõustu, kuna ainus võimalus kostjalt võlg kätte saada oli pöörduda kohtusse. Hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu ca 800 eurot. Samuti ei peaks hageja kanda jääma õigusabikulud. TsMS § 162 lg 4 järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on menetluse kestel hageja nõudele vastu vaielnud ning pole seda õigeks võtnud, samuti ei soovinud kostja sõlmida kompromissi. Kostja seisukoht, et hageja on suuteline oma kulud ise kandma ja et kostjalt raha puudumise tõttu menetluskulude väljamõistmine oleks ebaõiglane, ei ole piisav TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Hagi oli esitatud kostjalt põhivõlgnevuse summas 8909,35 eurot, intressi ja viivise nõudes. Tsiviilasja hinnaks hagi esitamisel oli 8909,35 eurot. Menetluse kestel vähendas hageja põhinõuet 7647,20 eurole. Kuna hageja vähendas nõudeid menetluses, jätab kohus menetluskuludest (välja arvatud riigi õigusabi kulud) 14% hageja kanda ja 86% kostja kanda. Riigi õigusabi kulud jätab kohus riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.