Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22. oktoobril 2012 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-12-4282
Kohtuasi
Swedbank P & C Insurance AS-i hagi BOÜ vastu 2252,89 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank P & C Insurance AS (registrikood: 11269248, asukoht: Liivalaia 12, 15039 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri E Kostja: BOÜ (registrikood: xxx elukoht: xxx), lepinguline esindaja Ilya Z 12. september 2012
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt toimus 10.07.2009.a Tartu maakonnas Tartu vallas Kärkna külas kahjujuhtum, kus BOÜ (edaspidi kostja) töötajad värvisid AS-le TT kuuluval territooriumil kütusemahuteid, mille käigus tekitati värvikahjustusi AS-le I kuuluval kõrvalterritooriumil parkivale KA kasutuses olevale mootorsõidukile Nissan Note reg-märgiga XXX. Sõiduk Nissan Note reg.märgiga XXX kuulus Swedbank Liising AS-le ning oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu alusel hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kindlustuspoliis nr XXX. Kahjujuhtumi fakti kohta on hageja avanud kahjutoimiku nr XXX, mille alusel on kannatanule hüvitanud kindlustushüvitise kokku summas 2252.89. Nimetatud kahjujuhtum on registreeritud Lõuna Politseiprefektuuris 10.07.2009.a. Kahjujuhtumi tagajärjel sai kahjustusi Nissan Note reg-märgiga XXX kogu auto pind, mis oli üleni kaetud värviplekkidega. Sõiduki taastamiseks tegi hinnapakkumise ATOÜ summas 41434.30 Eesti krooni/ 2648.13 eurot. 09.12.2009 a hüvitas hageja sõiduki taastustööde tegemise summas 35250.00 krooni/ 2252.89
eurot. Kostja, kelle töötaja, värvides AS-le TT kuuluval territooriumil kütusemahuteid, teostas töid lohakalt, mille tõttu põhjustas kahju so värvipritsmete lendamisel sõidukile kahjustas Swedbank Liising AS-le kuuluvat sõidukit. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja kostjale tagasinõude 31. 03 2010.a. Kuna kostja ei ole asunud nõuet täitma, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista hageja poolt kannatanule hüvitatud kahju summas 2252.89 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitatud hagi ei tunnista leides, et see on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on alust jätta hagiavaldus menetlusse võtmata, kuna kostja ja KA sõlmisid 07.10.2010.a. kompromissi kahju hüvitise nõudes summas 4696 krooni; hageja tugineb ATOÜ 30.11.2009.a. kalkulatsioonile remonditööde kohta, kus on märgitud samad tööd, mida KA varasemalt tellis; KA remondi kalkulatsiooniga oli sõiduk taastatud; ei ole selge, mida hageja soovib täiendavalt nõuda ja millised tööd on ta täiendavalt tellinud võrreldes KA remonditöödega; hageja ei ole tõendanud, et kostja oma tegevusega põhjustas sõiduki reg. numbriga XXX kahjustusi hagiavalduses toodud ajal ja tingimustel; hageja ei ole tõendanud, et kostja käitus õigusvastaselt; hageja ei ole tõendanud, et Swedbank Liising AS-il tekkis kahju, kostja on sõiduki kahju täies ulatuses KAkompenseerinud ning ei ole alust kahju hüvitist korduvalt nõuda; hageja ei ole tõendanud, et need kulud, mis on hagiavalduses märgitud, on mõistlikud ja vajalikud; kostja teostas remonditööd vajaliku hoolsusega, sest ta hoiatas auto omanikke kavatsevatest remonditöödest. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Pooltel ei ole vaidlust, et sõiduk Nissan Note reg.märgiga XXX kuulus Swedbank Liising AS-le ning oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu alusel hageja juures. Kindlustuspoliisi nr XXX järgi oli õnnetusjuhtumi omavastutuse piiriks 3000 krooni. Tartu Maakohtu määrusega 07.10.2010 on tõendatud, et kostja ja sõiduki valdaja KA vahel sõlmitud kompromissi alusel tasus kostja KA 3500 krooni, millest 3000 krooni oli võlg ja 500 krooni menetluskulu, riigilõiv. Tunnistaja KA ütlustega on tõendatud, et omavastutuse osa on talle hüvitatud. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja hüvitas sõiduki valdajale KA üksnes omavastutuse osa 3000 krooni, mitte kannatanule Swedbank Liising AS-le tekitatud kahju. Tegemist ei ole vaidlusega samade poolte vahel sama vaidluse üle. 10.07.2009.a Tartu maakonnas Tartu vallas Kärkna külas toimunud kahjujuhtum, kus kostja töötajad värvisid AS-le TT kuuluval territooriumil kütusemahuteid, mille käigus tekitati värvikahjustusi AS-le I kuuluval kõrvalterritooriumil parkivale Swedbank Liising AS-le kuuluvale ja KA kasutuses olevale mootorsõidukile Nissan Note reg-märgiga XXX on tõendatud Lõuna politseiprefektuuri 17.09.2009 a teatisega nr LNA4.3-1.11.2/30547, millest nähtuvalt registreeriti Lõuna Politseiprefektuuris 10.07.2009.a sündmus, kus AS Ikodori territooriumil seisvale sõidukile Nissan Note nr XXX tekitati värvikahjustusi, sõiduk oli kaetud värvitolmuga ja värvitud oli ilmselt kõrval asuva kütuseterminali tsisterne ning sõiduki kahju teatega XXX 13.07.2009 ja tunnistaja KA ütlustega, millest nähtuvalt kostja töötajad värvisid Tartu Terminali territooriumil suuri kütusemahuteid tööstuslike värvimisvahenditega, sõiduk oli värvimise objektist ca 100 meetrit eemal allatuult hommikul 8-st õhtul 5-ni, sõiduk oli värvi täppe täis, kahjustatud olid klaasid ja sõiduki kere ning kuna tunnistajal ei õnnestunud kostja töötajaid pärast kahjujuhtumi avastamist kätte saada, siis kutsus ta kohale politsei. Fotodelt nähtuvalt on sõidukil Nissan Note nr XXX värvikahjustused valgete värvipritsmetena. Tartu Terminaali kirjaga 19.06.2009 nr 6-17/91 on tõendatud, et alates 22.juunist 2009 toimuvad mahutite korrosioonitõrje tööd, millega seoses paluti kõrvalterritooriumil parkivate autode
omanikke teavitada tehtavatest töödest ja võimalikest ohtudest ning parkida sõidukid ohutusse kaugusesse. Tunnistaja KA ütlustega on tõendatud, et sõidukid pargiti ca 100 meetri kaugusele; territoorium ei olnud piiratud ning kaitsevahendeid ei kasutatud; sõidukite ja värvitööde teostamise ala vahele jäi üks tööstushoone, mis oli madalam; sellel ajal mujal värvimistöid ei tehtud. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kahjujuhtumi põhjustajaks oli kostja, kelle töötajad värvides AS-le TT kuuluval territooriumil kütusemahuteid, teostasid töid hooletult ega võtnud tarvitusele abinõusid, mis oleksid ära hoidnud värvipitsmete kandumise 100 m kaugusele teise hoone taga asuvatele sõidukitele, mistõttu värvipritsmed kahjustasid Swedbank Liising AS-le kuuluvat vara. Asjaoludest nähtuvalt ei olnud sõidukite parkimine värvitöödest 100 m kaugusele teise hoone taha, piisav ettevaatusabinõu hoidmaks ära kahju tekkimist. ATOÜ tööde kalkulatsioonida ja garantiikirjaga on tõendatud, et taastusremondi summa koos käibemaksuga oli 41 434.30 Eesti krooni, KA omavastutus oli 3000 krooni. Arvega nr 2902042 30.11.2009 ja maksekorraldusega on tõendatud, et hageja tasus remondi eest 35 250,00 krooni/ 2252,89 eurot. Kahjutoimiku nr XXX väljavõttega on tõendatud, et hageja hüvitas 09.12.2009 kannatanule kindlustushüvitise 2252,89 eurot. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. Kostjale esitati eeltoodust tulenevalt tagasinõue 31. 03 2010.a, mida kostja ei ole täitnud. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kannatanutele hüvitatud kahju summas 2252.89 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.