Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-11-57308 täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja liisinguvõtjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles 08.09.2010. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.3 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Seoses asjaoluga, et Hageja lõpetas Lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma Hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Hageja taastas Vara valduse 06.09.2010 (Lisa 11). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile. Saksa Auto AS esitas Hagejale osutatud teenuse (müügieelne tehniline ülevaatus, müügiteenus) eest arved kokku summas 168.92 EUR (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (Lisa 12). Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): Hageja Lepingust tulenev nõue liisinguvõtja vastu oli 5 316.96 EUR, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 3 553.31 EUR (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 976.44 EUR, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 168.92 EUR (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevusest summas 67.17 EUR ja viivismaksete võlgnevusest 551.12 EUR. Vara realiseeriti hinnaga 3 048.07 EUR (käibemaksuta) (Lisa 13). 5316.96 – 3 048.07 = 2 268.89 EUR (Lisa 14). VÕS § 367 lg-st 1 ja 4 tuleneb, et liisinguvõtjal tuleb hüvitada liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, sh liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud (sh Vara valduse üle võtmine või selleks pingutuste tegemine). Sellest tulenevalt Liisinguvõtja kohustub Hagejale hüvitama lisaks võimalikele enne Lepingu ülesütlemist tekkinud võlgnevustele, nagu liisingumaksete (koos intressiga), viiviste ja kindlustusmaksete võlgnevused, ka liisingueseme jääkmaksumuse ehk pärast Lepingu ülesütlemist veel tasuda jäänud liisingumaksete summa (intressita). Käenduslepingust nr 0178532L tulenev nõue: 01.10.2007 sõlmisid Hageja ja Remo Sirila (edaspidi Kostja) Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr * (Lisa 15, edaspidi Käendusleping), mille alusel võttis Kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga Lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab Kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 10 013.77 euro tasumise eest. 12.08.2010 saatis Hageja kostjale (Lisa 16) teatise Lepingu ülesütlemise kohta. Nimetatud teatises informeeris Hageja kostjat liisinguvõtja liisingulepingu mittekohasest täitmisest, võlgnevuse suurusest ja palus kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Samuti palus Hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult Hagejaga ühendust võtta. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu luges Hageja tuginedes Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 Lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles 08.09.2010 Tulenevalt eeltoodust on Kostjal kohustus hüvitada solidaarselt liisinguvõtjaga Hagejale

2 268.89 EUR.

22.11.2010 saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale Lepingu ülesütlemisest (Lisa 17), milles palus tasuda Kostjal kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja võlgnevusi hagejale tasunud. Kuna Kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi hoolimata Hageja meeldetuletustest, esitas Hageja kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kostjate vastu. 12.03.2012 tegi kohus

2-11-57308 määruse, millega andis Hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses üle asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostjatelt saabus kohtule vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 16.03.2012 tegi kohus määruse, millega kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hageja sai nimetatud määruse kätte 22.03.2012. Maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulusid seoses riigilõivu tasumisega summas 68.07 EUR (Lisa 18). Nõude õiguslik alus: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud. Juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 4 alusel nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et, kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Lepingud üldtingimuste punkti 3.7. kohaselt, juhul kui Hageja, tuginedes Lepingute üldtingimuste VII osa punktidele, ütleb Lepingud üles ning võõrandab Vara, on Kostja kohustatud hüvitama Hagejale Vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Kostja poolt Hagejale Vara omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh Vara valduse üle võtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlblikuks seadmine). Punkti 7.4. kohaselt Vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutakse esmajärjekorras Lepingute ülesütlemise ja Vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel Kostja poolt Lepingute ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress ning seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Punkti 7.4.1. kohaselt juhul, kui Vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki Kostja poolt Hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, on Kostja kohustatud viivitamatult tasuma Hagejale puudu jääva osa. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses.

2-11-57308 VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingust nr * tulenev võlgnevus 2 268.89 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (1 717.77 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras (0.25% päevas); 2) jätta kõik menetluskulud (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud 68.07 eurot ja hagiavalduse esitamise eest tasutud 315.39 eurot) kostja kanda; 3) mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja järgmist: Nagu nähtub ka kostja esitatud kirjavahetusest, siis lepingu ülevõtmist ei toimunud. Hageja oli valmis uue lepingu sõlmima, kuid pakkumine siiski 3. isikule ei sobinud, mistõttu liisingu üleandmist ei toimunud. Hageja andis liisingutaotlusele positiivse vastuse ning lepingu lõplik mittesõlmimine ei olenenud hagejast. Hageja palus võlgnevusega seoses sõiduki tõepoolest tagastada. See tähendab, et kostjal ei olnud lepingu ülesütlemisest alates õigust asja vallata ning hageja soovis müügi korraldamist hageja kontrolli all. Nähtuvalt aga 12.08.2010 saadetud teatistele lisatud müügiprotseduuri kirjeldusest, ei takistanud see kuidagi kostjal sõidukile ostjat leida ning selles osas hagejaga koostööd teha. Müügiperioodi vältel oli sõiduk avalikult kättesaadav Saksa Auto AS müügiplatsil, kus soovijatel oli võimalik sõidukiga tutvuda. Vastavasisulised pakkumised tuli hagejale esitada kirjalikult. Kostja aga peale sõiduki tagastamist hagejaga enam sel teemal ühendust ei võtnud. Hageja saatis kostjale koguvõlgnevuse kohta teatise 22.11.2010, paludes kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud. Seetõttu ei ole ka asjakohane kostja väide, et hageja ei ole olnud huvitatud kostja pakkumistest või kokkulepete saavutamisest. Kostja on seisukohal, et hageja on realiseerinud sõiduki alla selle tegeliku turuväärtuse. Hageja kostja väitega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et on sõiduki realiseerinud selle tegeliku väärtusega. TsÜS § 65 kohaselt on eseme harilikuks väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mille määravad loomulikud turujõud. Turuhind on tegelik hind, mida eseme eest saadakse (U.Mereste. Majandusleksikon II. Tallinn 2003, lk 406, 415). Eeltoodust lähtuvalt on eseme turuväärtuseks tegelik vabaturul kujunenud hind, mida eseme eest saadakse. Hind, mida eseme eest saadakse on teatavasti müügihind. Seega eelnevat arutluskäiku järgides on erialakirjandusest ja seadusest lähtuvalt turuväärtuse näol tegemist tegeliku müügihinnaga. Seega, kuivõrd hageja on tõendanud sõiduki müügihinna ning müügihind on kujunenud vabaturutingimustes nõudluse-pakkumise suhtes, on tõendatud sõiduki väärtus. Hageja on seisukohal, et vastavalt eeltoodud turuväärtuse väljaselgitamise metoodikale ei olegi võimalik tegelikku ja adekvaatset turuväärtust kindlaks määrata kohe – see peab selguma turujõudude toimel nõudluse ja pakkumiste tulemusena. Käesoleval juhul on sõiduki tagastamisel tuvastatud sõidukil mitmeid puudusi, mis mõjutavad müügihinda. Hagiavalduse lisaks nr 11 oleval vara üleandmise-vastuvõtu aktil on märgitud järgmised puudused: kerel mõlgid, kriimud, rooste ja värvikahjustused. Esiklaasis mõra. Sõiduki hoolikamal ülevaatamisel tuvastati: salongi ventilaatori laagrid läbi, esiklaasis mõra, tagumised piduriklotsid ja vasakud alumised šarniirid läbi, esistange katki ning vajab värvimist, väljalaskekollektori tihendid läbi, mootoriõli ebapiisavas koguses, kõik tiivad roostes, vajavad kere-ja värvitöid, suur mõlk, kõik tagasillapuksid hakkavad kohe läbi saama – väga pragulised (lisa 1). Lisaks nähtub LKF

2-11-57308 avalikust liikluskahjude päringu vastusest, et sõiduk on avariilise ajalooga (lisa 2). Nimetatud asjaolu on võimalike ostjate jaoks negatiivse emotsionaalse tähtsusega. Lisaks nimetatud puudustele on väga oluline näitaja odomeetri näit ehk läbisõit. Vaidlusaluse sõiduki läbisõit oli tagastamisel 302 990 km. Kostja esitatud auto24.ee väljavõttel nähtuvate sõidukite läbisõidud on aastal 2012 ehk 2 aastat hiljemgi ligi 2 korda väiksemad (väljavõttel keskmiselt 172 124 km). Sõiduki läbisõidust sõltub aga sõiduki erinevate osade kulumine ning tihti erinevad garantiid. Seega on suurema läbisõiduga sõidukeid oluliselt keerukam müüa ning nende hind on madalam võrreldes oluliselt väiksema läbisõiduga sõidukite omast. Hageja on suunanud sõiduki müüki hinnaga 59 000,00 Eesti krooni ning saatis selle kohta ka teavituse nii kostjale kui liisinguvõtjale (lisa 3). Seega kui kostjal oleks olnud pretensioone seoses määratud hinnaga, oleks kostjal olnud võimalik need hagejale esitada. Sõiduk õnnestus realiseerida selle tegeliku väärtusega 3 048,07 eurot (ilma käibemaksuta), arvestades sõiduki ajalugu, seisukorda, läbisõitu ning muid parameetreid. Kostja on esitanud sõiduki väärtuse tõendamiseks portaali auto24.ee väljavõtte pakkumises olevate sarnaste sõidukite müügikuulutuste kohta. Hageja soovib rõhutada, et müügipakkumised ei näita lõplikke tehinguhindasid ega objektiivset turuväärtust. Müügipakkumise hind näitab müüja subjektiivset arvamust sõiduki eeldatavast hinnast. Lisaks suunatakse tavapäraselt sõiduk algselt kõrgema hinnaga müüki, lootes realiseerimisest saada kõrgemat hinda, kui selle tegelik väärtus. Teiseks on kostja väljavõte seisuga mai 2012. Kostja on välja toonud, et lähtuda tuleb tagastamise hetke väärtusest. Seetõttu ei ole kostja seisukoht ja tõendid vastavuses. Majandusolukord ning sõidukite müügiturul valitsev olukord on tänaseks oluliselt paremaks muutunud, mistõttu on kasvanud ka sõidukite hinnad. Kuivõrd aastal 2010 valitses endiselt majandussurutis, ei ole käesoleva hetke hinnad ja aastal 2010 pakutavad hinnad võrreldavad. Samuti ei nähtu kostja väljavõttelt, kas hinnad on märgitud koos käibemaksuga või ilma selleta. Hageja märgitud sõiduki realiseerimise hind on ilma käibemaksuta. Samuti on hageja tõendanud, et tulenevalt sõiduki seisukorrast, ajaloost ja läbisõidust ei ole vaidlusaluse sõiduki väärtus võrreldav keskmise väärtusega. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja esitatud tõend sõiduki väärtuse kohta asjakohane ega võrreldav ning tuleb jätta tähelepanuta.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-11-57308 Seega leiab kostja, et Swedbank Liising AS on antud protsessis käitunud kuritahtlikult. Lisatud kirjavahetustest ja kirjadele vastamise kiirusest ning viisist on näha ka, et Swedbank Liising AS ei ole olnud huvitatud kokkulepete sõlmimisest ja kompromissist. On realiseerinud lepinguobjektiks olnud vara alla selle tegeliku väärtuse – andmata seejuures võimalust kostjale ise vara realiseerimiseks turuväärtusega kuigi selleks oli reaalselt aega 3 kuud. Sõiduki tagastamisel tehti sellele ülevaatus ja selle ülevaatuse on kostja ka kinnitanud oma allkirjaga. Hageja poolt viidatud väidetavad hiljem lisandunud vead olid kostjale teadmata ja võisid olla sõiduki üleandmise hetkel või mitte, hageja sellistest leidudest kostjat ei teavitanud ja kostjal puudus võimalus need nende olemasolul kõrvaldada. Viidatud liikluskahjud toimusid 2003 aastal ja hagejat ei häirinud need 2007 aastal, kui sõiduk hinnati ja toimus kõnealune tehing kostja ja hageja vahel. Hageja väited kasutatud autode müügihindade languse ja tõusu kohta on viisakalt öeldes ajuvabad. Iga inimene teab, et auto hind ei tõuse selle vanemaks saamisel. Selle tõestamiseks esitas kostja väljavõtte kasutatud autode müügiga tegeleva portaali auto24.ee arhiivist samaväärsete autode müügihindade kohta perioodil august-oktoober 2010, millest on näha, et kõik teised samaväärsed sõidukid olid müügis umbes 2000- 4000 eur kõrgema hinnaga (väljavõttes esimesel real olev kõige odavam pakkumine on vaidlusalune sõiduk). Koos naeruväärselt odava müügihinnaga müügis oleva autoga on keskmine müügihind 2010 sügisel 5648.- eurot. Ilma selleta oleks keskmine müügihind sel perioodil 6118.- eurot. Seega kostja jääb seisukohale, et hageja ei soovinud leida lahendust ja anda võimalust vara realiseerimiseks turuhinnaga ning realiseeris liisinguobjekti alla selle väärtuse ja turuhinna. Hageja vastuse lisas olnud müügikuulutuses on näha, et antud sõiduk broneeriti vahetult pärast müüki panemist, mis annab võimaluse oletada, et selle madal müügihind oli sihilik ja müük toimus siseringis.

KOHTU SEISUKOHT

2-11-57308

2-11-57308 7.4.1 on tühised ja hageja ei ole tõendanud VÕS § 367 lg 3 järgset liisingueseme väärtust, mis on liisinguandja nõude arvestamise eelduseks, siis ei ole hageja tõendanud, et ta on saanud vara müügil kahju ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kui liisinguandja võtab vara vastu liisinguvõtjalt ilma seda hindamata ja liisinguvõtjat ning käendajat hinnast teavitamata, siis ta võtab sellega enda kanda vara turuhinna tõendamiskoormise ja riski, et võimalik müügikahju jääb tema kanda. Kuna hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid sõiduki turuhinna kohta, võis kostja piirduda üksnes vastuväidete esitamisega selle kohta, et autot oleks saanud müüa kallimalt. Kostja esitas asjaolu, et liisingueseme väärtus oli suurem kui selle müügihind, tõendamiseks väljavõtte autode müügiga tegeleva portaali www.auto24.ee arhiivist samaväärsete autode müügihindade kohta perioodil 1.august 2010 – 31.oktoober 2010, mille kohaselt oli samasuguste autode keskmine hind 5648 eurot /t.l. 141-142/. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-110-09 tehtud otsuses asunud seisukohale, et iseenesest ei ole välistatud korteriomandi väärtuse tõendamine ka samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjade müügikuulutustega. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.