Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXX

aktsiaseltsis SEB Pank olevad rahalised vahendid summas 480 eurot ajutise halduri tasu maksmiseks.

2-12-25077

2-12-25077

Kohustused - BIGBANK AS ees 3 252,79 eurot; - Swedbank AS ees 3 129,04 eurot; - Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaal) ees 12 430,49 eurot; - Maksuvõlg 62,71 eurot; - AS SEB Pank ees 4 260,67 eurot; - AS SEB Liising ees 347,47 eurot; - OÜ TT ees 11 377 eurot; - N OÜ ees 22 223 eurot; - klientide ees (klientide ettemaksed) vähemalt 52 221,26 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgniku väidetav kohustus 39 034 eurot OÜ GA ees vajab täpsustamist. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad aruande kohaselt vähemalt 109 304 eurot. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku poolt ega vastu algatatud ja hetkel menetluses olevaid täitemenetlusi ei ole. Pooleliolevate kohtumenetluste osas ajutisel halduril andmed puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda kõiki jooksvaid kohustusi, majandustegevus on lõppenud, olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa kohustuste täitmiseks, ettevõtte majandustegevuse jätkamine ei ole enam võimalik. Samuti ei ole ette näha, et lähemal ajal võiksid võlgnikul täiendavad rahalised vahendid tekkida. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu, vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks lugeda majanduslangust ja sellest tulenevat olulist reiside müügi vähenemist. Potentsiaalsete klientide huvi vähenes ning reiside müük sisuliselt lakkas. Püsiv maksejõuetus võis tekkida hiljemalt 2012.a esimesel poolel, kui võlgniku omakapital oli langenud alla seaduses sätestatud piiri ning võlgniku juhatuse liikmel tuli esitada pankrotiavaldus OÜ BTA pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur märgib, et ta ei saa käesolevas menetlusstaadiumis välistada, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, samuti anda oma hinnangut vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste osas. Ajutise pankrotimenetluse jooksul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku arveldusarvelt on tehtud märkimisväärselt makseid, mis ei pruugi olla seotud võlgniku tavapärase ettevõtlusega, näiteks on võlgniku arveldusarvelt tehtud järgmised kaardimaksed: NS K summas 59,95 eurot; erahaigla F summas 77,00 eurot, Z summas 44,38 eurot; PS summas 35,51 eurot; TK summas 85,45 eurot; PK summas 12,95 jne. Samuti on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku arveldusarvelt on pärast pankrotiavalduse esitamist võetud välja sularaha. Täpsed asjaolud saaks haldur välja selgitada pankrotimenetluses peale pankroti väljakuulutamist.

2-12-25077 Lisaks eeltoodule märgib ajutine haldur aruandes, et Tarbijakaitseametilt saadud informatsiooni alusel oli tarbijate pakettreisilepingutest tulenevate nõuete rahuldamiseks OÜ BTA turismiseaduse § 15 alusel seatud tagatised Salva Kindlustuse AS-is (14 000 eurot) ja JSIC B ́is (20 000 eurot). Tarbijakaitseametile on tähtajaks oma nõuded esitanud 56 tarbijat kogusummas 66 357,14 eurot. Tagatiste väljamaksmisel aga selgus, et Läti Vabariigis tegutsev ettevõte JSIC B keeldus väljamaksest, kuna väidetavalt on OÜ BTA kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid. Seetõttu oli tarbijate nõudeid võimalik rahuldada vaid Salva Kindlustus AS poolt antud tagatise arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevalt on Tarbijakaitseamet seetõttu algatamas JSIC B ́i vastu kohtuasja, mis positiivse lahendi korral võimaldab täiendavalt rahuldada pakettreiside ostjate nõudeid. Samuti on tarbijakaitseamet ajutisele haldurile teadaolevalt OÜ BTA juhatuse liikme suhtes algatanud väärteomenetluse. Ajutise halduri hinnangul moodustaks pankrotimenetluse jätkamise kulud ligikaudu 2 500 eurot. 12.09.2012 kohtuistungil võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega. Aruande täienduse kohaselt ei ole võlgniku poolt täiendavalt esitatud dokumentide alusel olulist uut informatsiooni tuvastatud, v.a et võlgnikul on lõpetamata 2 töölepingut, milliste lõpetamisega seotud toimingud tuleb läbi viia ajutisel halduril. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L (registrikood XXX, a/a XXXXXXXXXXXX), 1 260 eurot (14 tundi x 90 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: pankrotiavalduste materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, teabe nõudmine, üüripindade vabastamine, üleandmine, vara müük, suhtlemine klientidega, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine. Ajutise halduri kulud on koos käibemaksuga 68,04 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Juhul, kui kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 3 alusel ajutise halduri tasust 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS §

2-12-25077 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt on OÜ’l BTA vara 420 eurot, rahalisi kohustusi on vähemalt 109 304 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt OÜ BTA pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud.

2-12-25077

Kohus leiab, et OÜ BTA pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Andres Hermet on esitanud kohtule OÜ BTA ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 14 tundi (tunnitasuga 90 eurot), s.h pankrotiavalduste materjalidega tutvumine, päringute/avalduste koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse ja pankadesse, teabe nõudmine, üüripindade vabastamine, üleandmine, vara müük, suhtlemine klientidega, ajutise halduri toimiku koostamine, kogutud dokumentide ja andmete analüüs, ajutise halduri arvamuse koostamine, kohtuistungil osalemine. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le L – 1 260 eurot, tasule lisandub käibemaks 252 eurot. Pankrotimenetluse kulud on koos käibemaksuga 68,04 eurot (s.h tasulised päringud, büroo-, transpordi- ja sidekulud). Võlgniku esindaja SV on kohtuistungil ajutise halduri aruandega ning tasu ja kuludega nõustunud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 260 eurot (koos käibemaksuga 1 512 eurot) ja ajutise halduri kulud koos käibemaksuga 68,04 eurot, tuleb võlgnikult ja juhatuse liikmelt SV’lt solidaarselt OÜ L kasuks välja mõista. Väljamõistetud tasu summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ L (registrikood XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ BTA dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige SV (isikukood XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.