(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2012.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-22925
Tsiviilasi
AS-i SEB Liising hagi KM ja MM vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hagihind
Hageja: AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn); Hageja volitatud esindajad Martin Kalberg ja Karin Rahumeel (epost: [email protected]; [email protected]); Kostjad: KM(isikukood XXX, elukoht XXX); MM(isikukood XXX, elukoht XXX). 4 318,73 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
esindajad
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 11.06.2012.a. esitas AS SEB Liising hagi KM ja MM vastu solidaarselt kokku 5 613,04 euro nõudes. 17.06.2008 sõlmiti hageja kui liisinguandja ja KM kui liisinguvõtja vahel liisingleping nr. XXX(kasutusrent), mille eesmärgiks oli anda KM kasutusse tema poolt väljavalitud ese Hyndai Matrix 1,6 GLS AC MT. Liisingleping sõlmiti tähtajaga 10.06.2013. 17.06.2008 andis kostja II kui käendaja hagejale käenduse tagamaks liisingulepingust XXX tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise solidaarselt liisinguvõtjaga. Käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 10 000 eurot. 27.08.2008 hageja poolt liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve oli viimane, mille liisinguvõtja tasus tähtaegselt. 26.09.2008, 25.10.2008 ja 26.11.2008 esitatud arved tasuti alles 10.03.2009. 27.12.2008 esitatud arve tasuti alles 11.06.2009 ja 27.01.2009 esitatud arve nr. A09032983 tasuti osaliselt, jättes tasumata 153,08 eurot. 01.06.2009 luges hageja liisingulepingu ülesöelduks. 06.08.2009 tellis hageja liisingueseme otsimisteenuse OÜ-lt R , sest kostja polnud liisingueset vabatahtlikult tagastanud. 15.09.2009 sai hageja tagasi valduse liisingueseme suhtes. Valduse taastamisel selgus, et liisinguesemel on värvidefektid, kulunud rehvid, käigukang defektiga ja liisinguese vajab sise- ning välispesu. 16.09.2009 katkestas hageja vabatahtliku kindlustuslepingu ja sai kindlustuselt tagasi 218,86 eurot, millega tasus liisinguvõtja poolt tasumata kindlustuse osa. Vabatahtliku kindlustuse eest jäi tasumata 123,45 eurot. 14.10.2009 tellis hageja liisingueseme hindamisteenuse SAAS- eesmärgiga selgitada välja liisingueseme turuväärtus. Liisingueseme turuväärtuseks hinnati 5432,49 eurot ja hageja tasus hindamisteenuse eest 52 eurot. 30.11.2009 tellis hageja keskluku remondi, sest valduse taastamisel ei õnnestunud vara üleandjate leida ning hageja esindaja oli sunnitud luku lahti murdma. Hageja tasus keskluku remondi eest 49,85 eurot. 01.12.2009 müüs hageja liisingueseme hinnaga 4101 euro eest. Hageja tasus müügiteenuse eest A OÜ-le summas 246,06 eurot. 11.01.2010 saatis hageja kostjatele teatise, et neil on tekkinud kohustus tasuda hagejale liisingulepingust tulenev võlgnevus summas 5613,04 eurot hiljemalt 22.01.2010. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Haginõue on kujunenud järgmiselt: liisingueseme eest hüvitamata summa 4 318,73 eurot, tasumata graafikujärgsete maksete kõrvalnõuded 393,02 eurot, lepingu ülesütlemise teatise tasu 7,54 eurot, liikluskindlustuse võlg 61,67 eurot, kaskokindlustuse võlg 123,45 eurot, vara tagastusteenus 191,73 eurot, auto keemiline sisepesu ja poleerimine 168,99 eurot, turuväärtuse hindamine 52 eurot, keskluku remont 49,85 eurot ja müügiteenus 246,06 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjatele isiklikult allkirja vastu 18.09.2012.a. Kostjad kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 (4)
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 361. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 361 kohaselt Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 5 613,04 eurot. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 543,24 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses 3 (4)
tasutakse kautsjon, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. /allkiri/
Mai Grauberg Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.