Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu ja hageja seisukohad Swedbank AS on esitanud 18.05.2011 kohtusse hagi Ahti Toomla vastu. Hagiavalduse kohaselt 09.09.2009 sõlmisid Swedbank AS ja Ahti Toomla käenduslepingu nr. 09-027359-KÄ (edaspidi leping 1), mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada OÜ Merkant ja hageja vahel sõlmitud lepingust nr 09-027359-VV ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa, kuid mitte rohkem kui 223 604,00 kr (14 290,90 €) ulatuses. 09.09.2009 sõlmisid Swedbank AS (edaspidi hageja) ja laenusaaja laenulepingu nr. 09-027359-JI (edaspidi leping 2), mille kohaselt sai laenusaaja Swedbangast laenu summas 152 047,00 EEK, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.09.2014. Laenulepingu eritingimuste p. 2.11.1 ja 2.11.2. kohaselt leppisid hageja ja laenusaaja kokku, et pank kannab lepingu jõustumise päeval laenusumma panga kontole nr 221011367058 ilma laenusaaja poolse täiendava maksekorralduseta, et laenusumma arvelt tasutakse laenusaaja ja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud liisinglepingutest tulenevad võlgnevused. Lepingu 2 sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik, mille kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval. Lepingu 2 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates lepingu p. 2.8. määra alusel 0,150% päevas. Laenusaaja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.10.2009. Alates 10.10.2009 kuni 10.02.2010 laenusaaja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 5 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 11.12.2009 avaldati Ametlikes Teadaannetes pankrotiteade, et 10. detsembri 2009 kohtumäärusega kohus otsustas: lõpetada OÜ Merkant pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. 20.01.2010 saatis hageja kostjale ja laenusaajale kirja laenulepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, tähtajaga tasuda võlgnevus hiljemalt 04.02.2010 ning hoiatas, et kui nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutata, loetakse leping ennetähtaegselt lõppenuks ja pank on sunnitud rakendama nõuete rahuldamiseks kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid sh täiteja/või kohtumenetluse kaudu. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka kohtukulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 15.02.2010 saatis hageja kostjale ja laenusaajale teatise, et laenuleping nr 09-027359-VV on lõpetatud ühepoolselt 12.02.2010 ning anti täiendav tähtaeg võlgnevuse koos lisanduvate viivistega tasumiseks hiljemalt 02.03.2010. Juhul kui laenusaaja ja käendajad ei ole nimetatud tähtajaks lepingust tulenevaid kohustusi tasunud, on pank sunnitud rakendama nõuete rahuldamiseks kõiki seadusega võlausaldajale võimaldatud meetmeid sh täite-ja/või kohtumenetluse kaudu. Kostja ei ole võtnud hagejaga ühendust, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 12.02.2010 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine kostjate poolt vabandatav.

18.05.2011 seisuga moodustab laenulepingust nr 09-027359-VV tulenev võlgnevus kokku 17 151,00 Eurot (põhiosa 9 717,22 € , intress 678,01 € perioodi 10.10.2009-12.02.2010 eest ja põhiosa viivis (6 755,77 € perioodi 10.10.2009-18.05.2011 eest). Käenduslepingu p.1 kohaselt leppisid pooled kokku maksimaalse võlgnetava summa tasumises 14 290,90 €. Hageja vähendab põhiosa viivise summat 2 860,01 € võrra ehk väljamõistmisele kuuluvaks põhiosa viivise summaks on 3 895,67 €. 6 755,77 – 2 869,01 = 3 895,67 € (põhiosa viivis). Hageja nõude suuruseks jääb 14 290,90 € s.h. põhiosa 9 717,22 €, intress 678,01 € perioodi 10.10.2009-12.02.2010 eest ja põhiosa viivis (3 895,67 €) Hageja täiendavalt lisab, et hageja ei ole loobunud võlanõudest OÜ Merkant vastu. Kostja kinnitab oma vastuses hagile, et OÜ-l Merkant puudusid vajalikul määral rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega isegi kui hageja oleks olnud nõus pankrotimenetlust finantseerima ning oleks tasunud pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 Eesti krooni, oleks nimetatud summa kulunud ilmselgelt üksnes pankrotimenetluse kulude katteks ning hageja nõude rahuldamiseks ei oleks nagunii pankrotimenetluses raha jätkunud. Seega nimetatud summa tasudes oleksid hageja kulud üksnes suurenenud, mistõttu ei olnud sellise kulutuse tegemine kuidagi põhjendatud. Kui kostja on seisukohal, et juhul kui hageja oleks OÜ Merkant pankrotimenetluses tasunud pankrotimenetluse katteks 25 000 Eesti krooni, oleks pankrotimenetluses hageja nõue saanud rahuldatud, tuleb kostjal oma sellekohaseid väiteid ka tõendada. Kostja väide, et kuna hageja ei olnud nõus pankrotimenetlust finantseerima, on hageja loobunud nõudes OÜ Merkant vastu, on paljasõnaline ning tõendamata. Hageja jääb täiesti arusaamatuks kostja väide, mille kohaselt esineb hagejal nõudeõigus kostja vastu OÜ Merkant pankrotimenetluse lõpetamise kuupäeva seisuga. Kostja ei ole oma väidet kuidagi ka põhjendanud. Hageja selgitab, et OÜ Merkant suhtes ei kuulutatud pankrotti välja, vaid pankrotimenetlus rauges pankrotti välja kuulutamata. Seega ka pärast pankrotimenetluse lõppemist oli hageja ja OÜ Merkant vahel sõlmitud laenuleping kehtiv. Kuna lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles alates 12.02.2010. Samuti on täiesti põhjendamata kostja tuginemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 146 lõikele 2. Isegi kui hageja ei teavitanud kostjat OÜ Merkant pankrotimenetlusest, oli kostja sellest algusest peale teadlik, kuna pankrotiavalduse esitas kohtusse hageja andmetel OÜ Merkant ise ning nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks oli just kostja. Seega oli kostja algusest peale teadlik OÜ Merkant pankrotimenetlusest ning asjaolu, kas hageja teavitas kostjat pankrotimenetlusest teada saamisel või mitte, ei toonud endaga kaasa kahju tekkimist kostjale. Seega on kostja tuginemine VÕS § 146 lõikele 2 põhjendamatu. Samuti on täiesti põhjendamata ning ebaselge, mida soovib kostja öelda sellega, et hageja esitas kostjale võlanõude 20.01.2010, s.o enam kui 1 kuu pärast OÜ Merkant pankrotimenetluse lõppemist. Hageja kordab siinkohal, et OÜ Merkant suhtes ei kuulutatud pankrotti välja. Täiesti arusaamatu on kostja väide, mille kohaselt on kostja hinnangul ebaõige nõuda kostjalt viivist aja eest kui hageja oma võlanõuet kostja vastu ei olnud esitanud. Hageja selgitab, et käenduslepingu sõlmides võttis kostja endale kohustuse vastutada lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Merkant. Kuna kostja oli ka OÜ Merkant juhatuse liige, siis pidi ta olema väga hästi teadlik sellest, kas ja mis ulatuses laenusaaja oma kohustusi täitis või mis ulatuses jättis need täitmata. Kohustuste täitamata jätmisel OÜ Merkant poolt, tuli kohustused täita kostjal kui laenulepingu käendajal. Kostja seda aga teinud ei ole, seega on kõik kostja vastu esitatud nõuded, sealhulgas viivise nõue, igati põhjendatud. Eeltoodu alusel ei nõustu hageja kostja väited, mille kohaselt on hageja käitunud pahauskselt. Hageja on seisukohal, et on lepingu korrektselt üles öelnud. OÜ-le Merkant edastatud lepingu ülesütlemise teatise on kätte saanud OÜ Merkant juhatuse liige Ahti Toomla ehk kostja. Hageja täiendavalt lisab, et laenulepingu ülesütlemise teatis 20.01.2010.a. on saadetud Merkant OÜ likvideerimisel äriregistrijärgsele aadressile Karksi-Nuia Rahumäe 2A 69103 Viljandimaa Karksi vald. Vastavalt väljastusteatele on see vastu võetud Ahti Toomla (kes oli Merkant OÜ juhatuse liige laenulepingu nr 09-027359-VV sõlmimise ajal ja samuti laenulepingu nr 09027359-VV käendaja poolt 10.02.2010.a. Seega tuleb lugeda ülesütlemise teatis

kättetoimetatuks, kuna see on kättetoimetatud ja vastuvõetud äriregistrijärgselt aadressilt ja laenuleping nr 09-027359-VV on seega üles öeldud õiguspäraselt. Pärast ülesütlemise teatise kättesaamist ei teinud laenusaaja ega ka käendaja ühtegi makset laenulepingust nr 09-027359VV tuleneva Panga nõude katteks, seega oli laenulepingu ülesütlemine hageja poolt põhjendatud. Asjaolu, et ülesütlemise teatis saadeti ja võeti vastu ajal, mil Merkant OÜ seaduslik esindaja oli likvideerijana Nikolai Kõiv ei muuda hageja poolt kättetoimetamise õiguspärasust, kuna juriidiliste isikute tuleb lugeda tahteavaldus õiguspäraselt kättetoimetatuks, kui see on saadetud äriühingu äriregistrijärgsele aadressile ja sealt vastu võetud (vastuvõtja ei pea olema sealjuures seaduslik esindaja). Seadusliku esindaja (käesoleval juhul likvideerija) kohustus on korraldada kirjade vastuvõtmine äriregistrijärgselt aadressilt ja äriregistrijärgsele aadressile saadetud kirjade jõudmine seadusliku esindajani. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu. Tartu Maakohtu 09.oktoobri 2009.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-09-49078 algatati OÜ Merkant pankrotimenetlus. Vastavalt OÜ Merkant ajutise pankrotihalduri teabenõudele teatas 21.10.2009.a. OÜ Merkant võlausaldaja Swedbank AS 21.10.2009.a. OÜ Merkant ajutisele pankrotihaldurile, et 16.10.2009.a. seisuga on OÜ Merkant võlgnevus hagejale 152 041,50 krooni+ põhiosa viivis 24,30 krooni+ intressivõlg 2838,03 krooni (so. 9900,159 €). Kuna võlgnikul OÜ-l Merkant puudusid vajalikul määral rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, küsis OÜ Merkant ajutine pankrotihaldur peamiselt võlausaldajalt Swedbank AS-ilt pankrotimenetluse kulude katteks 25 000 krooni, millest hageja Swedbank AS keeldus. Sellega seoses hageja Swedbank AS sisuliselt loobus oma võlanõudest OÜ Merkant vastu. Kuna AS-il Merkant puudusid rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, lõpetas Tartu Maakohus 10.detsembri 2009.a. kohtumäärusega OÜ Merkant pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemise tõttu. Teadaanne pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldati teadaandes Ametlikud Teadaanded. Seega hageja omas õiguse esitada oma võlanõude käendaja vastu pankrotimenetluse lõpetamise kuupäeva seisuga. Kostja leiab, et hageja on rikkunud VÕS-i § 146 lg 2 märgitud põhivõlgniku pankrotimenetlusest teatamise kohustust käendajale. Hageja esitas oma võlanõude käendaja vastu alles 20.01.2010.a. so. enam kui 1 kuu peale OÜ Merkant pankrotimenetluse lõppemist. Kostja leiab, et ebaõige on nõuda käendajalt viivist aja eest kui hageja oma võlanõuet kostja vastu ei olnud esitanud. Kuna hageja esitas võlanõude käendaja vastu alles peale pankrotimenetluse lõppemist, siis ei saa käendaja esitada enam oma võlanõuet põhivõlgniku vastu. Seega on võlausaldaja (hageja) käitunud mitte heauskselt. Kostja arvates on esitatud hagi mitmes osas ebaselge. Kostja leiab, et laenuleping ei ole põhivõlgnikule (põhivõlgniku seaduslikule esindajale- ajutisele pankrotihaldurile) üles öeldud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt koheselt kogu võlgnevuse tasumist. Hageja omab õiguse kostjalt nõuda leping täitmist vastavalt laenulepingu tingimustele, võla tasumist vastavalt maksegraafikule. Kostja täiendavalt lisab - asjaolu, et lepingu ülesütlemise avaldus saadeti OÜ Merkant postiaadressil, ei tähenda see veel seda, et leping oleks hageja poolt üles öeldud. Leping loetakse ülesöelduks, kui selle on kätte saanud lepingu poole esindaja, kelleks antud juhul oli OÜ Merkant ajutine pankrotihaldur. Kuna lepingu ülesütlemise avaldust ei ole OÜ Merkant ajutine pankrotihaldur kätte saanud, siis tuleb lugeda, et leping ei ole üles öeldud. Lähtudes võlaõiguses ja kohtupraktikas tunnustamist leidnud mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest, tuleks hagi rahuldamise korral kostjalt välja nõuda pankrotimenetluse kestel AS-i Swedbank poolt ajutisele pankrotihaldurile 21.10.2009.a. saadetud võlateatises märgitud summa. PankrS-i § 35 lg.1p.6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse viivise ja intressi arvutamine võlanõudelt. Analoogia kohaselt tuleks sama sätet rakendada ka pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu. Kostja on seisukohal, et OÜ Merkant (likvideeritud) võlgnevuseks hagejale tuleks lugeda ajutise pankrotihalduri aruandes märgitud summa. Kostja esindaja on

seisukohal, et viiviste ja intressid arvestamine peale pankrotimenetluse lõppemist ja põhivõlgniku likvideerimist ning selle nõuet käendajalt, tuleb lugeda vastuolus olevaks hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Samas peaks kohus võtma seisukoha küsimuses, kas AS Swedbank saabki esitada oma võlanõuet käendaja vastu, kui ta ei ole võlalepingut põhivõlgnikule üles öelnud. Kostja esindaja palub hagi, kui tõendamata hagi jätta rahuldamata või rahuldada hagi osaliselt so. summas 9900,16 €, mis on fikseeritud OÜ Merkant ajutise pankrotihalduri poolt märgitud aruandes. Ülejäänud summas jätta hagi rahuldamata, menetluskulud panna hagejale. Kohtu põhjendused Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistung ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus määras kompromissi mittesaavutamisel menetleda tsiviilasja kirjalikus. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Puudub vaidlus, et 09.09.2009 sõlmisid Swedbank AS ja Ahti Toomla käenduslepingu nr. 09027359-KÄ (tl 8), mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada OÜ Merkant ja hageja vahel sõlmitud lepingust nr 09-027359-VV ja selle kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt laenusaajaga summa, kuid mitte rohkem kui 223 604,00 kr (14 290,90 €) ulatuses ja 09.09.2009 sõlmisid Swedbank AS ja laenusaaja laenulepingu nr. 09-027359-JI (tl 4-7), mille kohaselt sai laenusaaja Swedbangast laenu summas 152 047,00 EEK, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.09.2014. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuleping on põhivõlgnikule üles öeldud õiguspäraselt. Kohus leiab, et laenuleping on põhivõlgnikule üles öeldud õiguspäraselt. Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise, käendusnõude esitamise teatised (tl 9-10) ning koopia väljastusteatest, mis on saadetud 10.02.2010 Merkant OÜ likvideerimisel äriregistrijärgsele aadressile Karksi-Nuia Rahumäe 2A 69103 Karksi vald, Viljandimaa. Vastavalt väljastusteatele on see vastu võetud Ahti Toomla (kes oli Merkant OÜ juhatuse liige laenulepingu nr 09-027359-VV sõlmimise ajal ja samuti laenulepingu nr 09-027359-VV käendaja) poolt 10.02.2010.a. Seega tuleb lugeda ülesütlemise teatis kättetoimetatuks, kuna see on kättetoimetatud ja vastuvõetud äriregistrijärgselt aadressilt ja laenuleping nr 09-027359-VV on seega üles öeldud õiguspäraselt. Kohus nõustub hagejaga - asjaolu, et ülesütlemise teatis saadeti ja võeti vastu ajal, mil Merkant OÜ seaduslik esindaja oli likvideerijana Nikolai Kõiv ei muuda hageja poolt kättetoimetamise õiguspärasust, kuna juriidiliste isikute tuleb lugeda tahteavaldus õiguspäraselt kättetoimetatuks, kui see on saadetud äriühingu äriregistrijärgsele aadressile ja sealt vastu võetud (vastuvõtja ei pea olema sealjuures seaduslik esindaja). Seadusliku esindaja (käesoleval juhul likvideerija) kohustus on korraldada kirjade vastuvõtmine äriregistrijärgselt aadressilt ja äriregistrijärgsele aadressile saadetud kirjade jõudmine seadusliku esindajani. Kostja väide, et kuna hageja ei olnud nõus pankrotimenetlust finantseerima, on hageja loobunud nõudes OÜ Merkant vastu, tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd kostja viitas ise, et OÜ-il Merkant puudusid rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja tõendid, et pankrotimenetluses oleks hageja nõue saanud rahuldatud. OÜ Merkant ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on kostja OÜ Merkant juhatuse liikmena nõustunud põhivõla ja viiviseid tasuma. Pooled vaidlevad selle üle, kas viiviste ja intressid arvestamine peale pankrotimenetluse lõppemist ja põhivõlgniku likvideerimist ning selle nõuet käendajalt, on õiguspärane.

Laenulepingu pooled leppisid lepingu p-s 2.10 kokku lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tagatise, milleks oli kostja Ahti Toomla isiklik käendus. Poolte vahel sõlmitud käenduslepingud oli käendaja vastutuse ulatuse osas piiravaks tingimuseks Võlaõigusseadus (VÕS) § 142 lg3 kokku lepitud käendaja vastutus summas 223604 krooni (so 14290,90 eurot). Pooltevaheline käendusleping on sõlmitud 09.09.2009 ning puuduvad alused kahtlemaks selle kehtivuses. Kostja on viidanud PankrS § 35 lg 1 p-le 6, mille alusel lõpetatakse pankroti väljakuulutamise hetkest intressi- ja viivisenõuete arvestamine. Antud juhul on Osaühing Merkant pankrotimenetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (Tartu Maakohtu 10.12.2009 määrus tsiviilasjas nr 2-09-49078). Seega ei esine alust PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaldamiseks ning ka pärast pankrotimenetluse lõppemist oli hageja ja OÜ Merkant vahel sõlmitud laenuleping kehtiv. Kuna lepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud, ütles hageja lepingu ühepoolselt üles alates 12.02.2010. Seega käendaja vastu suunatud nõudeks on käendusjuhtumi saabumine, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse. Vaidlus puudub selles, et põhivõlgnik rikkus oma põhikohustust. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 1 kohaselt välistab solidaarvastutuse see, kui käenduslepinguga on ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Ülaltoodust lähtudes kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud 14290,90 euro ulatuses, millest põhiosa 9717,22 eurot, intress 678,01 eurot ja viivis põhiosalt 3895,67 eurot, mis kokku ei ületa tema suurimat võimalikku käenduslepingujärgset vastutust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.