Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud, kohtu põhjendused Kohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi IA vastu võla nõudes. Hageja nõuded kostja vastu on: 1) mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja 3487.23 eurot, 2) mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, 3) jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja tunnistab hageja nõuet. Kostja esitas kontoväljavõtte 17.10.2012.a seisuga võlgnevuse osalise tasumise kohta. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.