17. oktoober 2012 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-40777
Tsiviilasi
S S hagi OÜ IBS vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
7413,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S S (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Deivi Vaht (Deivi Vaht Õigusbüroo, Narva mnt 10-13, 10131 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ IBS(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja JS, lepingulised esindajad Anastasia N ja Irina N
Kohtustungi toimumise aeg
04.09.2012
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Deivi Vaht Kostja lepingulised esindajad Anastasia N ja Irina N
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata S S hagi OÜ IBSvastu võla saamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses 100% välja S S OÜ IBS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.OÜ L ja kostja vahel 31.08.2007 sõlmitud krediidilepingu alusel andis OÜ L kostjale laenu summas 500 000 krooni, intressiga 3,2% aastas ja tähtajaga 31.08.2008 (tl 4-5).
2-11-40777 Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista, peale nõude täpsustamist (tl 45-46), 6391,16 eurot, intressi 1022,58 eurot ja viivise 6391,16 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1 ja 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 94 lg 3, § 164 lg 1 ja 2, § 167 lg 3, § 186 lg 1, § 397 lg 1, § 398 lg 1.
3.Hagiavalduse selgituste kohaselt OÜ L ja IK vahel 01.09.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel, loovutas OÜ L nõude kostja vastu IK, millest teavitas kostjat kirjalikult (tl 6-8). IK ja hageja vahel 29.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, loovutas IK nõude kostja vastu hagejale (tl 9-11). Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot, intress 16 000 ehk 1022,59 eurot ja viivis seisuga 31.08.2010 summas 133 345,85 krooni ehk 8522,35 eurot, millest hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6391,16 eurot, intressi 1022,58 eurot ja viivise 6391,16 eurot.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et VM sõnul ei ole VM allkirjastanud kassa väljamineku orderit nr 0000001 ning ES puudus õigus summa 437 413,60 krooni vastuvõtmiseks 22.07.2008, kuna ES ei olnud OÜ L juhatuse liige sellel ajal. ESoli juhatuse liige 25.07.200801.09.2008. Lisaks oli OÜ-s L perioodil 22.11.2007-25.07.2008 juhatusel piiratud esindusõigus ehk äriühingut võis kõigis õigustoimingutes esindada vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. Hageja on ka seisukohal, et võlakiri on koostatud tagantjärgi ning reaalselt ei ole raha tasumist toimunud, mida kinnitavad ES 18.08.2010 kinnituskiri (tl 69) ja 11.09.2009 GZ kinnituskiri (tl 140), mille kohaselt nimetatud isikud kinnitavad, et nõue on loovutatud IK. Ebaloogiline ja väheusutav on asjaolu, et VV ja JS annaksid võlgnevuse üle ES, kellel puudus ainuisikuliselt äriühingu esindamise õigus, kui neil oli samal ajal endil õigus OÜ L nimelt koos laenulepingu järgset kohustuse täitmist vastu võtta. Hageja on ka seisukohal, et 22.07.2008 võlakirja näol on tegemist rahatu tehinguga. Tsiviilasjas nr 2-07-11043 V M poolt esitatud tõendi, OÜ L rahaliste vahendite üleandmis-vastuvõtmis akt, (tl 7980), kohaselt 22.07.2008 kinnitavad VV, JS ja ES, et OÜ L rahalised vahendid summas 1 522 649,48 krooni on VM käes ja muud sularaha seega kassas 22.07.2008 ei olnud. Lisaks on kummaline võlausaldaja poolt nimetada nõude täitmise dokumenti võlakirjaks, mitte täitmise kviitungiks. Lisaks pealkirjale on ka võlakirja tekstis, et võlakirja kohaselt on laenulepingu järgi saadud, mitte laenulepingust tuleneva võlgnevuse täitmiseks saadud 437 413,60 krooni. Puudub ka viide, millise laenulepingu järgi raha on saadud. Viidata tuleb, ka, et võlakirjal on kirjas ES, mitte ES ning S allkiri võlakirjal (tl 62) erineb tunduvalt OÜ L kassa vastuvõtu aktil (tl 79) olevast allkirjast ning nimetatud dokumentidel olevad allkirjad erinevad OÜ L order kviitungil nr 0700003 (tl 69) olevast allkirjast.
5.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja ei teadnud, et OÜ L on 01.09.2007 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud krediidilepingust tuleneva nõude IK. VV ja JS olid 19.04.2007-25.07.2008 üheaegselt nii OÜ L kui kostja juhatuse liikmed ning OÜ L 2007 majandusaasta aruande on allkirjastanud ka JS. Juhatus korraldab oma liikmete kaudu äriühingu igapäevast majandustegevust ja korraldab äriühingu raamatupidamist. Seega ei saa kostja seaduslik esindaja JS väita, et ei teadnud juhatuse liikmena nõude loovutamisest IK. Kostja 2008 majandusaasta aruande (tl 84-102) rahavoogudest saab küll välja lugeda, et 2008 jooksul on lühiajalised võlad vähenenud 215 800 krooni võrra, kuid ei selgu, missugused võlad ja kellele on vähenenud.
6.Hageja märgib, et 31.08.2007 lepingu nr 060831 alusel laenas OÜ L kostjale lisaks 150 000 krooni, intressiga 3,2% aastas ja tähtajaga 31.10.2008, milline on käesolevaks ajaks tasumata (tl 8182).
7.VM on hagejale kinnitanud, et ei ole kunagi allkirjastanud 28.07.2008 kinnituskirja ega saanud kostjalt sularahas 8400 krooni ja 500 000 krooni. VM selgituste kohaselt jäid eksabikaasa V M kätte tühjad VM poolt allkirjastatud lehed. Kinnituskirjast ei selgu, millisele arvele on laenatud
2-11-40777 150 000 kroonist kantud 141 600 krooni. Isegi kui lähtuda, et VM on saanud laenulepingu aluse 62 586,40 krooni, on kostjal tasumata 587 413,60 krooni. Kostja vastuväited
8.Kostja tunnistab, et OÜ L ja kostja vahel 31.08.2007 sõlmitud krediidilepingu alusel kandis OÜ L kostjale üle 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot, millise kostja kohustus tagastama OÜ L tema nõudmisel kahekuulise etteteatamise tähtajaga, kuid mitte hiljem kui 31.08.2008. OÜ L on juba 01.09.2007 loovutanud nõude kostja vastu IK. Kostja on aga võlgnevuse OÜ L tagastanud. 29.05.2008 sai OÜ L juhatuse liige VM kostja kassast sularaha 4000 eurot, mida kinnitab kassa väljamineku order nr 0000001 (tl 61). Summa saamisel ei teavitanud V M , et on nõude 01.07.2009 loovutanud IK. Lisaks sai 22.07.2008 OÜ L juhatuse liige ES kostja kassast raha summas 27 955,82 eurot, mida kinnitab OÜ L võlakiri ja OÜ L order kviitung nr 0700003 (tl 62-63). Seega on kostja tagastanud OÜ L kokku 500 000 krooni enne laenu tagastamise tähtaega. Kuna laen on tagastatud enne tähtaega, siis on põhjendamatu viivisenõue.
9.Kostja märgib, et OÜ L sõlmides 01.09.2007 IK nõudeõiguse loovutamise lepingu nr LA4, ei teavitanud kostjat nõude loovutamisest ega andnud kostjale dokumente nõude loovutamise kohta. IK oma 01.11.2009 tähitud kirjaga, mis edastati kostjale 17.11.2009 teavitas kostjat sellest, et OÜ L on loovutanud õiguse sisse nõuda kostjalt võlgnevuse summas 500 000 krooni. IK ei esitanud kostja vastu nõuet ei 2009 novembris ega hiljem. IK ega hageja ei ole kostjat teavitanud nõude loovutamisest hagejale ega esitanud kostjale vastavaid dokumente. Seega võis kostja loobuda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale.
10.Laenu summas 650 000 krooni tagastamist kinnitab, ka VM ja ES 28.07.2008 kinnituskiri (tl 112-113). Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
13.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja puudub vaidlus, et OÜ L ja kostja vahel 31.08.2007 sõlmitud krediidilepingu alusel andis OÜ L kostjale laenu summas 500 000 krooni, intressiga 3,2% aastas ja tähtajaga 31.08.2008 (tl 4), milline summa on kantud kostja arvele (tl 5).
14.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on võlgnevuse OÜ L tasunud ning, kas kostjal on võlgnevus hageja ees.
15.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
2-11-40777 viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
16.VÕS § 164 lg 1 alusel võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama § lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 31.08.2007 OÜ L ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu nr 060831 alusel laenas OÜ L kostjale 500 000 krooni, intressiga 3,2% aastas ja tähtajaga 31.08.2008 (tl 4), millise OÜ L kandis kostja arveldusarvele 31.08.2007 (tl 5). Seega tekkis kostjal krediidilepingu alusel laenu 500 000 krooni tagasimaksmise kohustus. 01.09.2007 nõudeõiguse loovutamise lepingust nr LA4 nähtub, et OÜ L on loovutanud 01.09.2007, ükspäev peale krediidilepingu sõlmimist 31.08.2007, krediidilepingust nr 060831 tuleneva nõude IK. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ L on teavitanud kostjat, et on nõude 01.09.2007 loovutanud IK. IK on alles 01.11.2009 tähitud kirjaga teavitanud kostjat, et OÜ L juhatuse liige VM on loovutanud IK õiguse sisse nõuda kostjalt võlgnevust summas 500 000 krooni ning intresse (tl 7-8). Kohus rõhutab, et kiri on saadetud kostjale üle kahe aasta hiljem peale nõude loovutamist IK. Kohus leiab, et selline teavitamise aeg ei ole mõistliku inimese arusaamale kohane. IK ei ole esitanud kostjale nõude loovutamise aluseks olevat dokumenti, seega ei ole nõude loovutamine IK tõendatud. Kuna IK nõude loovutamine on tõendamata, siis leiab kohus, et nõuet mille saamist ei ole tõendatud ei saa edasi loovutada. Hageja väide, et kostja juhatuse liige JS pidi olema teadlik nõude loovutamisest, kuna oli samal ajal ka OÜ L juhatuse liige ja allkirjastas OÜ L 2007 majandusaasta aruande, on meelevaldne ja põhjendamata. JS ei ole allkirjastanud 01.09.2007 nõude loovutamise lepingut nr LA4 ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et VM on teavitanud JS nimetatud nõude loovutamise lepingust. Asjaolu, et JS oli ka OÜ L juhatuse liige väidetava nõude loovutamise ajal, ei tähenda, et JS pidi olema nõude loovutamisest teadlik. JS kui kostja seaduslik esindaja ei ole omaksvõtnud asjaolu, et ta sai teada ja oli teadlik nõude loovutamisest. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostjat on teavitatud 29.08.2011 nõude loovutamise lepingust (tl 9-11), mille alusel IK loovutas nõude hagejale. Seega ei olnud ega ole kostja kohustatud nõuet täitma IK ega hagejale.
17.Riigikohus oma kohtuasja nr 3-2-1-62-07 lahendi punkti 12 kolmanda lõike viimases lauses märkinud, et hagi rahuldamist ei välista iseenesest see, kui kostjatele teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist. Seega kuna kostjale on saanud peale hagi esitamist teatavaks nõude loovutamise lepingutest annab kohus hinnangu võlgnevuse täitmisele. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja nõude täitnud OÜ L . 29.05.2008 kassa väljamineku orderist nr 0000001 nähtub, et kostja on tagastanud OÜ L 62 586,40 krooni ehk 4000 eurot, millise on allkirjastanud tolleaegne OÜ L juhatuse liige VM (tl 61) ning 22.07.2008 kinnitab OÜ L juhatuse liige ES, et sai kostjalt laenulepingu järgi kätte 437 413,60 krooni (tl 62), milline on kantud OÜ L order kviitung nr 0700003 (tl 63) alusel OÜ L kassasse 22.07.2008. Lisaks kinnitavad OÜ L juhatuse liikmed VM ja ES 28.07.2008, et kostja on oma krediidilepingust nr 060831 tuleneva kohustuse täitnud (tl 111-112). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja on tagastanud OÜ L laenu 500 000 krooni. Laenu tagastamisel ei teavitanud OÜ L kostjat nõude loovutamisest, mistõttu oli kostja õigustatud juhindudes VÕS § 169 täitma nõude OÜ L . Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et võlgnevus laenuandjale on tagastamata ning, et võlgnevuse tagastamist
2-11-40777 tõendavad dokumendid on võltsitud ja rahatud ja koostatud tagantjärgi. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et VM on kinnitanud, et ei ole allkirjastanud kassa väljamineku orderit nt 0000001 (tl 61), mille alusel OÜ L sai kostja kassast laenu kustutamiseks 62 586,40 krooni, ja 28.07.2008 kinnituskirja (tl 111-112), et võlgnevus on kustutatud, hageja vastavasisulised väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et ES sai alles 25.07.2008 OÜ L juhatuse liikmeks, ei tähenda, et ES, ei olnud õigustatud võtma vastu kostja poolt tagastatud laenu 437 413,60 krooni ja seda kandma OÜ L kassasse. Vastavalt Äriseadustik (ÄS) § 168 lg 1 p 4 osanike pädevusse kuulub, kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. Kuna OÜ L ei olnud nõukogu, siis kuulus juhatuse valimine ja tagasikutsumine osanike pädevusse. Tavapäraselt toimub enne juhatuse koosolek ja võetakse vastu otsus juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja valimiseks, misjärel muudatused kantakse Äriregistrisse. Kostja juhatuse liige JS, kes oli ka OÜ L juhatuse liige perioodil 19.04.2007-25.07.2008, pidi olema teadlik, et teda on kutsutud OÜ L juhatuse liikme kohalt tagasi ning uueks juhatuse liikmeks on valitud ES. ÄS § 34 lg 2 ja 3 kohaselt kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Seega on ilmne, et JS oli teadlik, et ES on OÜ L uus juhatuse liige, kes võib esindada äriühingut kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt. Seega oli kostja õigustatud tagastama laenu 22.07.2008 OÜ L juhatuse liikmele ES. Asjaolu, et 22.07.2008 laenu tagastamine on pealkirjastatud kui võlakiri ja E asemel on märgitud E , ei oma tähtsust (klaviatuuril „s“ ja „d“ asuvad kõrvuti). ES isikukood on märgitud õigesti ja selgelt on kirjas, et ES kinnitab, et sai kätte kostjalt laenulepingu järgi 437 413,60 krooni kassale L OÜ (tl 62). Kohus juhib tähelepanu, et ka hageja esitatud dokumentides on kirja- ja trükivigu (näit. tl 6 nõudeigus). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et poolte vahel oli lisaks muid laenulepinguid, mille tagastamise tähtaeg oli augustis 2008 ning, mis olid samas suurusjärgus, seega on alusetud väited, et pole märgitud, millise laenu katteks on võlgnevus tasutud. ES18.08.2010 tagasi ulatuv kinnitus (tl 69, 130) ja 11.08.2009 GZ kinnitus, et OÜ L on loovutanud nõuded kostja vastu summas 2 187 202 krooni IK, ei tõenda, et kostja ei tagastanud 22.07.2008 laenu summas 437 413,60 krooni OÜ L . 22.07.2008 OÜ L rahalise vahendite üleandmise-vastuvõtmise aktiga (tl 80) on tõendatud, et OÜ L kassas asuvad rahalised vahendid summas 1 522 649,48 krooni asuvad OÜ L juhatuse liikme hr. M käes. Aktis ei ole lahti kirjutatud, millest koosneb kassas olev summa 1 522 649,48 krooni, mis asub hr. M käes. Summa on piisavalt suur, et selles võib sisalduda ka kostja poolt sularahas makstud 437 413,60 krooni. Samuti nähtub kostja 2008 majandusaasta aruandest, et lühiajalised võlad on vähenenud (tl 91), mistõttu on usutav, et kostja on vaidlusaluse võlgnevuse OÜ L tasunud. Majandusaasta aruandes ei pea märkima, kellele on võlad ja, millises suuruses, kellelegi võlgu ollakse. Ei ole usutav hageja väide, et 28.07.2008 kinnituskiri (tl 111-112), millega on OÜ L juhatuse liikmed kinnitanud, et kostja on krediidilepingust nr 060831 tuleneva võlgnevuse tasunud, ei ole allkirjastatud VM ja ES poolt. Kohus võrrelnud eelnimetatud isikute allkirju, mis olid kättesaadavad KMA IS-is (tl 167-170) hageja poolt vaidlustatud allkirjadega, jõudis veendumusele, et vaidlustatud allkirjad dokumentidele on alla kirjutanud isikud ise. Pärast eeltoodu kohtu seisukoha (tugineb kohtuniku eriteadmistele) väljendamist, esitas hageja uue väite, et VM on jätnud V M enda poolt allkirjastatud tühje blankette, mida kasutati. Kohus leiab, et eeltoodu väide on otsitud ja paljasõnaline.
18.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostja on õigustatult tagastanud OÜ L 31.08.2007 krediidilepingu nr 060831 alusel saadud 500 000 krooni, mistõttu on nõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõuded.
19.Kohus ei anna hinnangut 31.08.2007 krediidilepingule nr 060831, mille alusel on OÜ L laenanud hagejale 150 000 krooni, intressiga 3,2% ja tähtajaga 31.10.2008 (tl 81-82), kuna nimetatud lepingu alusel ei ole kohtule nõuet esitatud ning leping ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Menetluskulud
2-11-40777
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.