Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 17. oktoober 2012.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-56390
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi A.S.e vastu võla ja viivise summas 127.79 eurot nõudes
Tsiviilasja hind
63.92 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn, lepinguline esindaja Ene Solovjev esindajad Kostja A.S., isikukood xxx, elukoht xxx Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi A.S.e vastu osaliselt. Välja mõista A.S.elt (S, isikukood xxx) välja põhivõlg 63 (kuuskümmend kolm) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti ning viivis 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 2 (kaks) senti Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) kasuks.
Menetluskulude jaotus ja Määrata kostja poolt hüvitatavate hageja menetluskulude suuruseks hageja tasutud riigilõivude summa 63 kindlaksmääramine (kuuskümmend kolm) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) senti ning mõista nimetatud summa A.S.elt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Tsiviilasi nr 2-11-56390 Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid 27.02.2012.a esitatud hagiavalduse (tl 14-16, sellele eelnes maksekäsu kiirmenetlus) ja teiste menetlusdokumentide (tl 75-76) kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid 5.12.2006.a liitumislepingu nr. 1587035, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS Elisa Mobiilsideteenused esitas kostjale osutatud teenuste eest arved, millised kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Vastavalt AS Elisa Mobiilsideteenuste lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiilsideteenuste kasutamise tingimustele kohustab kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 kostja vastase nõude põhisummas 63.92 eurot OÜ-le Julianus Inkasso (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on arvestanud perioodi 18.11.2008 kuni 22.02.2012 viivist summas 114.19 eurot. Hageja vähendas vabatahtlikult viivist summani 63.87 euroni. Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 127.79 eurot, millest tagastamata laenusumma 63.92 eurot ja viivis summas 63.87 eurot. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostja võtab hagi õigeks põhivõla osas, kuid palub vähendada viiviseid (menetlusdokumendid tl 66-67 ja 81). Kostja väidab, et tema õde A.S. lõpetas kostja palvel AS-ga Elisaga Mobiilsideteenused lepingu 4.07.2008.a ning number suleti. Lepiti kokku, et õde tasub kogu lepingulisest suhtest tulenevad kohustused. Kostja on viibinud välismaal ning tal ei ole olnud võimalik tutvuda temale esitatud nõude alustega. Kostja palub vähendada ka viivist, kuna antud juhul on viivis ebamõistlikult suur. Kostja ei teadnudki nõude olemasolust ning selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui AS Elisa Mobiilsideteenused oleks selgitanud, kust tuleb tema vastu olev nõue, siis oleks kostja selle rahuldanud. Kuna kostja võttis hagi kohe õigeks, palub ta jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal puudus teave nõude sisu kohta ka maksekäsu kiirmenetluses. Hageja tegi kostja väidete kontrollimiseks päringu nõude loovutanud Elisa Eesti AS-le (endine Elisa Mobiilsideteenused AS). Saadud info kohaselt on 04.07.2008.a tõesti makstud ära kogu tolleks hetkeks kogunenud võlasumma. Küll aga lepingut lõpetatud ei ole. Elisa töötaja arvamuse kohaselt võis olla nii, lepingut ei lõpetatud seetõttu, et puudus volikiri lõpetamiseks ja kolmas isik ei saa lepingut kliendi nimel ilma volikirjata lõpetada. Peale 04.07.2008 makset on kogunenud miinimumarved – so lepingus kokkulepitud paketitasu arved. Elisa Eesti AS on saatnud kostjale kirjalikult lepingulisel aadressil meeldetuletusi võla kohta järgmiselt: 18.09.2008 kliendile saadetud meeldetuletuskiri võla kohta maksetähtaeg 30.09.2008 tasumata jätmisel suletakse ajutiselt, 07.10.2008 kliendile saadetud meeldetuletuskiri võla kohta maksetähtaeg 18.10.08 tasumata jätmisel suletakse lõplikult, 24.10.2008 kliendile saadetud meeldetuletuskiri võla kohta maksetähtaeg 06.11.08 tasumata jätmisel loovutatakse inkassole. Eeltoodu selgitab Elisa seisukohta, miks leping ei ole lõpetatud nii nagu paistab arvavat kostja. Kostja kinnitab, et ei teadnud nõude olemasolust ega suurusest. Kirjad, mis Elisa Mobiilsideteenused on saatnud, ei jõudnud kostjani, kuna isegi ükski kostja lähedane ei elanud sel aadressil., kostja ise viibis välismaal. Kostja jääb oma vastuse juurde ning palub vähendada viivise nõuet. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-56390 Kohus lahendab asja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (VÕS § 76 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 ja 6). Lepingujärgse võla osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja on hagi õigeks võtnud põhivõla osas, mistõttu selles osas tuleb hagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel. Samas on kostja palunud vähendada viiviseid, kuna antud juhul on viivis ebamõistlikult suur. Kostja väitel ta ei teadnudki nõude olemasolust ning selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus peab antud juhul mõistlikuks vähendada viiviseid põhjusel, et kostja on viibinud pikemat aega välismaal ning ei olnud teadlik oma kohustusest Elisa Mobiilsideteenuste AS-i ees. Kohus peab usutavaks, et kostja enda arvates lõpetas 04.07.2008.a Elisaga Mobiilsideteenuste AS-ga lepingu ning number suleti, kuivõrd kostja õde tasus sel päeval kõik kohustused Elisa Mobiilsideteenuste AS-i ees. Kuivõrd lepingut tegelikult ei lõpetatud (mida kohtu hinnangul kostja ei pidanud eeldama), siis peale 04.07.2008.a makset on kogunenud miinimumarved – s.o lepingus kokkulepitud paketitasu arved. Seega reaalselt kostja tegelikult mobiilsideteenust ei kasutanud, millest kohus järeldabki, et kostja oli põhjendatult arvamusel, et leping on lõpetatud. Kohtu arvates on veenev, et Elisa Eesti AS poolt kostjale septembrisoktoobris 2009.a saadetud kirjad adressaadini ei jõudnud, hageja õiguseelneja pidi seda eeltoodud asjaoludel ka ise mõistma. Kostja on ise esitanud e-kirjavahetuse Elisa Eesti AS-ga, millest nähtub, et võlgnevuse olemasolust sai ta teada 19.12.2010.a saadetud e-kirjast. Seega peab kohus mõistlikuks välja mõista kostjalt viivis summas 32.02 eurot, mis on arvestatud võlgnevusest teadasaamise ajast s.o 19.12.2010.a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni ehk kohtusse pöördumiseni 17.11.2011.a (s.o 63.92 x 0,15 % x 334 = 32.02). Alates 19.12.2010.a pidi kostja olema teadlik tema vastu olemasolevast nõudest, kuid selle sisu selgitamiseks ja võimaliku kohtuvälise lahendi leidmiseks ta hageja poole ei pöördunud. Tulenevalt eelpool toodust on põhjendatud haginõue rahuldada osaliselt, mis loomulikult ei välista võla tasumist osadena või kokkuleppe sõlmimist võla tasumiseks pärast kohtuotsust või täitemenetluse raames. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral (nagu käesoleval juhul) kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 168 lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 lubab menetluskulud sõltumata hagi rahuldamisest jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulud väljamõistmine võib kohus jätta kulud
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-56390 täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 405 lg 1 p 3 lubab lihtmenetluse korras lahendatavates asjades määrata menetluskulude suuruse kindlaks juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, mida kohus antud juhul ka teha kavatseb. Kohus märgib, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks antud juhul alust ei ole. Kostja oli detsembris 2010.a teadlik tema vastu nõude olemasolust, ei ole pöördunud hageja poole selle suuruse väljaselgitamiseks ega nõustunud ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, hiljem on kohtumenetluses aga hagi põhinõude osas õigeks võtnud. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole vaja esitada tõendeid avalduse lisana (TsMS § 482 lg 1 p 5 järgi piisab tõendite lühikirjeldusest, seda on hageja vastavalt avalduses ka teinud), ka pärast seda ei ole kostja pöördunud hageja poole nõude selgitamiseks ja edasise kohtumenetluse vältimiseks (kostja on oma vastuväites märkinud, et nõus on aegunud ja et leping oli lõpetatud). Seega ei olnud hagejal muud võimalust kui kohtusse pöörduda ning põhjendatud on kostjalt menetluskuludena välja mõista hageja tasutud riigilõiv kokku 63.91 eurot. Küll aga ei pea kohus antud asjaoludel õiglaseks ega mõistlikuks hageja õigusabikulude väljamõistmist kostjalt ning jätab seega muud kulud poolte endi kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.