Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2012, Rapla Tsiviilasja number 2-11-20232 Tsiviilasi ASi Danske Bank hagi OÜ Siska Trans ja Taivo Sisase vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 21 673,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Danske Bank, reg nr 61126228, Holmens kanal 2-12 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik, hageja esindaja ASi Danske Bank Eesti Filiaal, reg.nr 11488826, asukoht Tallinn, Narva mnt 11, hageja esindaja Külliki Tammik, kostja OÜ Siska Trans, reg nr 10908218, xxxxxxxx, xxxxxx x-x, kostja esindaja Vassili Zagurski, kostja Taivo Sisas, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxx x-x, kostjate esindaja advokaat Vello Luik Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Siska Trans OÜlt ja Taivo Sisaselt solidaarselt 40 450,58 eurot ASi Danske Bank kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt Siska Trans OÜ ja Taivo Sisase kanda. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja OÜ Siska Trans sõlmisid 11.10.2006 kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx ja 13.07.2007 kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx. Kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse mootorsõiduki Volvo xxxxx/xxx reg nr xxx xxx maksumusega 383 500.- kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.10.2011 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse mootorsõiduki Scania R124 reg nr xxx xxx maksumusega 1 262 600.- kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 25.07.2012 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused. Üldtingimuste p 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid ja lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostja ei tasunud kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale üldtingimuste p 10.1 alusel 08.09.2009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palub üldtingimuste p 10.3 alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 08.09.2009. Kostja ei tasunud kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal ning hageja esitas kostjale üldtingimuste p 10.1 alusel 08.09.2009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ning palub üldtingimuste p 10.3 alusel tagastada viivitamatult lepingu objektiks olev vara. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 08.09.2009. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt hagejal on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul, kui kosta on viivituses rendimakse tasumisega aja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab kostja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama kostja. Kostja ei täitnud lepinguga nr xxxxxxxx võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 20.04.2010 sellekohase nõude: tasumata kindlustus 929,75, viivis 390,97, muud kulud 960,59, tasumata kuumaksed 219,36. Kostjal on tasumata põhisumma summas 2109,70 eurot, mis koosneb tasumata kindlustusest, muudest kuludest, tasumata kuumaksetest. Kostja ei täitnud lepinguga nr xxxxxxxx võetud
kohustusi ning hageja oli sunnitud peale lepingu lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi ning esitas kostjale 20.04.2010 sellekohase nõude: põhinõue 13 244,33, tasumata kindlustus 423,61, intress 71,35, viivis1148,47, muud kulud 2490,13, tasumata kuumaksed 3477,07. Kostjal on tasumata põhisumma summas 19 563,79 eurot, mis koosneb tasumata kindlustusest, muudest kuludest, tasumata kuumaksetest, põhinõudest. Kokku põhisumma 21 673,49 eurot. Kapitalirendilepinguid nr-d xxxxxxxx ja xxxxxxxx on käendanud kostja T.Sisas 11.10.2006 ja 13.07.2007 sõlmitud käenduslepingute nr xx-xxxxxxxx ja nr xx-xxxxxxxx-x. 17.11.2009 edastas hageja kostjale teate, millega teavitas käendajat tema poolt käendatava kapitalirendilepingu mittenõuetekohasest täitmisest ja pöördus kostja poole ettepanekuga käendatava kohustuse täitmiseks. Kostja rahalise kohustuse tasumise nõuet ei tasunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3% päevas. Lepingu nr xxxxxxxx lõpetamise seisuga võlgneb kostja OÜ Sisas Trans tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivised kokku summas 390,97 eurot ja lepingu nr 270712ST lõpetamise seisuga 1148,47 eurot. Kokku viivis 1539,44 eurot. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 11.03.2010 kuni hagi esitamiseni 28.04.2011. Lepingu nr xxxxxxxx alusel on viivis 2303,79 eurot ning lepingu nr xxxxxxxx alusel 21 363,66 eurot. Kokku viiviseid 25 206,89 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet summani 10 000.- eurot. Pooled leppisid lepingu põhitingimuste kohaselt kokku intressi määraks 7,026% aastas. Kostjal on lepingu nr xxxxxxxx alusel tasumata intress summas 71,35 eurot. Hageja nõue Hageja esindaja K.Tammik palub VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1; 361; 142; 145; 162; 397 lg 1; 402 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista 31 744,84 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv 2236,90 eurot ja tasu õigusabi eest 230,08 eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjatelt solidaarselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 09.04.2012 esitas hageja esindaja K.Tammik täiendava nõude, mille kohaselt palub ta kostjatelt solidaarselt välja mõista 40 450,58 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt riigilõiv 2236,90 eurot ja tasu õigusabi eest 511,68 eurot, sõidukulud 74,88 eurot hageja kasuks. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja poolt ei olnud täidetud lepingute ülesütlemise materiaalsed ega formaalsed eeldused, seega tuleb lepingute ülesütlemist käsitleda kui ülesütlemist liisinguandjast tulenevatel asjaoludel. Hageja on teinud suuri kulutusi ja müünud liisinguesemed oluliselt odavamalt turuhinnast, kaasamata liisinguvõtjat ja käendajat müügiprotsesse ja seetõttu ei pea kostjad vastutama hagejal esineva kahju eest. Veokid olid töökorras. Veokid oleks tulnud müüa hinnaga, mis katab kõik hageja kulutused ja nõuded. Kostjaid ei ole informeeritud vara hindamise aktist. Kostjale ei ole laekunud ühtegi kirja varade tagastamiseks ja seetõttu on põhjendamatu nõuda tagastusteenuse kulude hüvitamist. Vahendustasud on ebamõistlikult suured. Põhjendamatu on viivise nõue. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11.10.2006 kapitalirendilepinguga nr xxxxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja OÜ Siska Trans sõlmisid lepingu, mille põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse
mootorsõiduki Volvo FH12L/xxx reg nr xxx xxx maksumusega 383 500.- kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu kuni 15.10.2011 vastavalt maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Pooled leppisid kokku, et lepingu nr xxxxxxxx põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused. Üldtingimuste p 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostjale on esitatud arved nr 20090703655 03.07.2009, nr 20090807166 04.08.2009, nr 200900257 03.09.2009, nr 20091001752 05.10.2009, nr 20091100505 04.11.2009. Hageja võtab omaks, et kostja tasus 16.11.2009 13 000.- kr. Kokku tasumata kuumakseid 81.- eurot, intress 138,36 eurot, viivis 386,51 eurot, liikluskindlustusmaksed summas 929,75 eurot, viivis summas 3,46 eurot. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning § 116 lg 2 sätestab, et oluline lepingurikkumisega on tegemist eelkõige siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei tasunud kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal, seega rikkus oma lepingulisi kohustusi korduvalt ning ei likvideerinud võlgnevust hageja antud täiendava tähtaja jooksul, ning hageja esitas kostjale üldtingimuste p 10.1 alusel 08.09.2009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise. Hageja võtab omaks, et pärast nimetatud kuupäeva kostja jätkas osaliselt arvete tasumist ja hageja lepingut ülesöelduks ei lugenud. Kostja ei tasunud aga kogu võlgnevust ning hageja ütles põhjendatult lepingu üles 05.11.2009, esitades kostjale vara tagastamise nõude. Seega andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 alusel. Ka täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei likvideerinud ning hagejal oli VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel õigus leping üles öelda. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 05.11.2009. Kostjad võtavad omaks, et neil oli liisingumaksete võlgnevus. Vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 6560,65 eurot. Arve nr 20100309305 11.03.2010 kohaselt vara realiseeriti hinnaga 6902,46 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt vara hindamise aktile 02.02.2010 hinnati vara väärtuseks 110 000.- kuni 115 000.- kr. Vara soetusmaksumuse tasumata osa vastavalt VÕS § 367 lg-dele 1, 3 on: vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist summas 102 651,84 kr – vara realiseerimise hind 108 000.- kr = -5348,16 kr. Kostja kohustused arvestatakse tasutuks vara müügist saadud ilma käibemaksuta summa arvelt käibemaksuseaduse § 38 lg 1 kohaselt. Kujunenud kohtupraktika kohaselt on hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest mõistlik ja lubatav. Tulenevalt vara hindamisaktile ja vara realiseerimise hinnale jääb hinnaerinevus lubatud piiridesse ning vara realiseeriti hageja poolt VÕS § 367 lg 3 kooskõlas. Kostjad ei esitanud kohtuistungil ühtegi tõendit selle kohta, et veoki väärtus selle tagastamise hetkel oleks olnud teistsugune hageja esitatud väärtusest. Seega ei leidnud tõendamist, et vara müüdi oluliselt odavamalt selle vara lepingulisest jääkväärtusest. Hageja ei oleks tohtinud vara võõrandada alla 103 500.- kr. Vara võõrandati 108 000.- kr eest. Seega on hageja, arvestades lubatavat hinnaerinevust kuni 10%, realiseerinud selle turuhinna kohaselt. Kostja kohustus üldtingimuste p 10.3 alusel tagastama viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. 08.09.2009 ning 05.11.2009 on esitatud kostjale vara tagastamise nõuded, milles paluti tagastada sadulauto Volvo reg nr xxx xxx viivitamatult. Lepingu üldtingimuste p 5.9 kohaselt, kui
liisinguvõtja ei tagasta vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisinguandjal õigus kasutada tema käsutuses olevaid seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Lepingu üldtingimuste p 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused. Sellest on teavitatud kostjat ka vara tagastamise nõudes. Kostja siiski vara viivitamatult ei tagastanud ning hageja on põhjendatult vara tagasisaamiseks kasutanud OÜ Reeborn meeldetuletus- ja vara tagastusteenust ning kostja kohustub hagejale tasuma vara kättesaamiseks tehtud kulutused. OÜ Reeborn töö tulemusel tagastati hagejale vara pärast meeldetuletusteenuse osutamist Reeborn OÜ poolt. 04.12.2009 vara üleandmisevastuvõtmise aktiga anti sadulauto Volvo reg nr xxx xxx valdus tagasi hagejale. OÜ Reeborn arve nr A 12-05 kohaselt kohustus hageja maksma 3000.- kr + käibemaks. Hageja tegutseb krediidiasutusena ning oma igapäevases majandustegevuses sõidukite müügiga ei tegele, seetõttu kasutab põhjendatult selleks spetsialiseerunud sõidukimüüjate teenuseid, kuna neil on välja kujunenud kindel turg nimetatud sõidukite müügiks ning seeläbi on tagatud sõiduki efektiivsem müük. Seetõttu on hagejal kaasnenud edasimüügi teenuse kasutamisega kulud, mida tasub vastavalt teenusepakkuja hinnakirjale ja sõlmitud lepingule. Tallchart OÜ arve nr 5818 10.03.2010 kohaselt kohustus hageja tasuma 11 376.- kr. Hageja loobub kostjalt ARK paketi maksumuse nõudest. Seega kokku muud kulud 688,96 eurot. 13.07.2007 kapitalirendilepinguga nr xxxxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja OÜ Siska Trans sõlmisid lepingu, mille põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse mootorsõiduki Scania R124 reg nr xxx xxx maksumusega 1 262 600.- kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu kuni 25.07.2012 vastavalt maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Pooled leppisid kokku, et lepingu nr xxxxxxxx põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele üldtingimused. Üldtingimuste p 1.1 kohaselt hageja annab vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid lepinguga kehtestatud korras ja ulatuses. Kostjale on esitatud arved nr 20090612289 12.06.2009, nr 20090712719 13.07.2009, nr 20090811744 12.08.2009, nr 20090911452 11.09.2009, nr 20091010671 12.10.2009. Hageja võtab omaks, et kostja tasus 16.11.2009 15 000.- kr, mille hageja arvestas põhiosa maksete katteks. Kokku tasumata kuumakseid 2722,21 eurot, intress 754,86 eurot, viivis 1148,47 eurot, tasumata liikluskindlustusmaksed summas 423,62 eurot. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning § 116 lg 2 sätestab, et oluline lepingurikkumisega on tegemist eelkõige siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei tasunud kapitalirendilepingu nr xxxxxxxx rendimakseid maksegraafikus kokkulepitud tähtajal, seega rikkus oma lepingulisi kohustusi korduvalt ning ei likvideerinud võlgnevust hageja antud täiendava tähtaja jooksul, ning hageja esitas kostjale üldtingimuste p 10.1 alusel 08.09.2009 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise. Hageja võtab omaks, et pärast nimetatud kuupäeva kostja jätkas osaliselt arvete tasumist ja hageja lepingut ülesöelduks ei lugenud. Kostja ei tasunud aga kogu võlgnevust ning hageja ütles
põhjendatult lepingu üles 05.11.2009, esitades kostjale vara tagastamise nõude. Seega andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja VÕS § 114 lg 1 alusel. Ka täiendava tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei likvideerinud ning hagejal oli VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel õigus leping üles öelda. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 05.11.2009. Kostjad võtavad omaks, et neil oli liisingumaksete võlgnevus. Vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist oli 39 698,91 eurot. Arve nr 20100312473 30.03.2010 kohaselt vara realiseeriti hinnaga 26 454,58 eurot ilma käibemaksuta. Vastavalt vara hindamise aktile 19.02.2010 hinnati vara väärtuseks 315 000.- kuni 325 000.- kr. Vara soetusmaksumuse tasumata osa vastavalt VÕS § 367 lg-dele 1, 3 on: vara maksumuse tasumata osa pärast lepingu lõpetamist summas 621 152,90 kr – vara realiseerimise hind 413 924,20 kr = 20 207 228,70 kr. Kostja kohustused arvestatakse tasutuks vara müügist saadud ilma käibemaksuta summa arvelt käibemaksuseaduse § 38 lg 1 kohaselt. Kostjad ei esitanud kohtuistungil ühtegi tõendit selle kohta, et veoki väärtus selle tagastamise hetkel oleks olnud teistsugune hageja hinnatud väärtusest. Seega ei leidnud tõendamist, et vara müüdi oluliselt odavamalt selle vara lepingulisest jääkväärtusest. Vara turuväärtuseks hinnati 315 000 kuni 325 000 kr. Vara realiseeriti 413 924,20 kr. Seega on hageja vara võõrandanud oluliselt kallimalt, kui selle turuväärtus tagastamise hetkel hinnati. Kostja kohustus üldtingimuste p 10.3 alusel tagastama viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. 08.09.2009 ning 05.11.2009 on esitatud kostjale vara tagastamise nõuded, milles paluti tagastada kallurauto Scania reg nr xxxxxx viivitamatult. Lepingu üldtingimuste p 5.9 kohaselt, kui liisinguvõtja ei tagasta vara lepingus sätestatud tingimustel, on liisinguandjal õigus kasutada tema käsutuses olevaid seaduslikke võimalusi vara oma valdusesse saamiseks ja tekitatud kahju sissenõudmiseks. Lepingu üldtingimuste p 10.6 kohaselt vara müügiga kaasnevate kulude tasumise kohustus on kostjal, lepingu ülesütlemise korral vastutab liisinguvõtja liisinguandja ees mh ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused. Sellest on teavitatud kostjat ka vara tagastamise nõudes. Kostja siiski vara viivitamatult ei tagastanud ning hageja on põhjendatult vara tagasisaamiseks kasutanud OÜ Reeborn meeldetuletus- ja vara tagastusteenust ning kostja kohustub hagejale tasuma vara kättesaamiseks tehtud kulutused. OÜ Reeborn töö tulemusel tagastati hagejale vara pärast meeldetuletusteenuse osutamist Reeborn OÜ poolt. 04.12.2009 vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti kallurauto Scania reg nr xxxxxx valdus tagasi hagejale. OÜ Reeborn arve nr A 12-05 kohaselt kohustus hageja maksma 3000.- kr + käibemaks. Hageja tegutseb krediidiasutusena ning oma igapäevases majandustegevuses sõidukite müügiga ei tegele, seetõttu kasutab põhjendatult selleks spetsialiseerunud sõidukimüüjate teenuseid, kuna neil on välja kujunenud kindel turg nimetatud sõidukite müügiks ning seeläbi on tagatud sõiduki efektiivsem müük. Seetõttu on hagejal kaasnenud edasimüügi teenuse kasutamisega kulud, mida tasub vastavalt teenusepakkuja hinnakirjale ja sõlmitud lepingule. Tallchart OÜ arve nr 5872 31.03.2010 kohaselt kohustus hageja tasuma 33 412,11 kr. Hageja loobub kostjalt ARK paketi maksumuse nõudest. Seega kokku muud kulud 2135,42 eurot. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 11.10.2006 ja 13.07.2007 sõlmitud käenduslepingutega nr xx-xxxxxxxx ja nr xx-xxxxxxxx-x loeb kohus tuvastatuks, et kostja T.Sisas on käendanud kapitalirendilepinguid nr-d xxxxxxxx ja xxxxxxxx. Hageja edastas 17.11.2009 kostjale teate, millega teavitas käendajat tema poolt käendatava kapitalirendilepingu mittenõuetekohasest täitmisest ja pöördus kostja poole ettepanekuga käendatava kohustuse täitmiseks. Kostja rahalise kohustuse tasumise nõuet ei tasunud.
VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks 0,3% päevas. Lepingu nr xxxxxxxx lõpetamise seisuga võlgneb kostja OÜ Sisas Trans tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivised kokku summas 390,97 eurot. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 29.04.2010 kuni 30.09.2011. Lepingu nr xxxxxxxx alusel on viivis 1561,35 eurot. Hageja vähendab viiviseid summani 1561,35 eurot ( 1699,71x519x0,3%). Pooled leppisid lepingu põhitingimuste kohaselt kokku intressi määraks 6,612% aastas. Kostjal on lepingu nr xxxxxxxx alusel tasumata intress summas 138,36 eurot. Lepingu nr xxxxxxxx lõpetamise seisuga võlgneb kostja OÜ Sisas Trans tasumata graafikujärgsetelt summadelt arvestatud viivised kokku summas 1148,47 eurot. Peale lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates hageja esitatud täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 29.04.2010 kuni 30.09.2011. Lepingu nr xxxxxxxx alusel on viivis 28 844,33 eurot ( 18 525,58x519x0,3%).. Hageja vähendab viiviseid summani 17 770,72 eurot. Pooled leppisid lepingu põhitingimuste kohaselt kokku intressi määraks 7,026% aastas. Kostjal on lepingu nr xxxxxxxx alusel tasumata intress summas 754,86 eurot. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus leiab, et kostjate vastuväited hagile on paljasõnalised ega ole mitte millegagi tõendatud. Hageja on käitunud vastavalt poolte vahel kokkulepitule ning on seda oma kirjalikes seisukohtades veenvalt põhjendanud. Kohus nõustub hageja seisukohtadega, et lepingud on põhjendatult üles öeldud; kostjad olid teadlikud, et peale lepingute ennetähtaegset ülesütlemist järgneb vara realiseerimine, kostjad vara realiseerimise vastu huvi üles ei näidanud, hagejal puudus kohustus kostjaid müügiprotsessist teavitada, vara realiseeriti vastavalt turuhinnale, kostjad ei tasunud ise kindlustusmakseid, põhjendatud on muude kulude ja viiviste arvestamine ning kostjatelt väljamõistmine. Hageja tehtud kulutused on olnud vajalikud ja mõistlikud. Viivise arvestamine on seaduslik.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele solidaarselt kostjate kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.