Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

6.12.2007.a sõlmisid Swedbank Liising AS ja Hüdroehitus AS liisingulepingu nr 0185387L, mille esemeks oli ekskavaator – laadur Komatsu WB 97S-6. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule. Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes hagejale tähtaegselt arved tasumata. Hageja saatis liisinguvõtjale 03.02.2009.a teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu ütles hageja, tuginedes lepingu p-le 7.1.3 lepingu võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles. Kuna liisinguvõtja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks Incure Inkasso Agentuur OÜ poole ning vara valdus taastati 31.03.2009.a ning vara anti võõrandamiseks üle Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le. 06.12.2007.a sõlmisid hageja ja Lauri Kask käenduslepingu nr 0185387L, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingus liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 6 390,00 eurot ning viivise protsendina põhinõudest (6 312,50 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0185387L punktis 5.1 sätestatud määras (0,25% päevas). Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 63-65). Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja on võõrandanud liisinguobjekti tuntavalt alla oma turuväärtuse, kõikumine üle 10% ning müük on toimunud kostja huve mittearvestavalt. Liisingueseme müügist alla oma turuväärtuse annab mh tunnistust masina omandamisväärtuse (70 136,64 eurot) ja müügiväärtuse (25 200 eurot) suur vahe. Liisinguandja on kohustatud kaasama liisinguvõtja ja käendajad müügiprotsessi ja teavitama neid hindade alandamisest. Antud juhul ei ole kostja saanud mingeid teateid liisingueseme hinna alandamise kohta müügi jooksul. Kostja on seisukohal, et juhul kui masin oleks müüdud õige turuväärtusega ja/või mõistliku hinnakõikumisega, siis oleksid saadud müügisummad katnud nõuded liisinguvõtja vastu ning küsimust käendaja täiendavast vastutusest ei tekiks. Hageja peab tõendama, et masina müügihind vastas selle turuväärtusele. Kuna liisingueseme müüjaks ja ostjaks on olnud sama isik, Balti Realiseerimiskeskus OÜ, siis jääb kostjale arusaamatuks müügiteenuse arve summas 13 800,30 krooni, mis soovitakse sisse nõuda käendajalt. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 99-102). Hagejale tagastatud liisinguesemel esines mitmeid puuduseid, mida tõendab üleandmise-vastuvõtu akt, millest nähtub, et laadur-ekskavaatori kopa vasakpoolne tõstemehhanismi võll oli pooleks ning vasak tagumine rehv tühi. Seega esines ennetähtaegselt tagastatud liisinguesemel puuduseid, mis ilmselgelt langetasid selle turuväärtust. 13.04.2009.a suunati vara müüki hinnaga 44 738,15 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna esialgse hinnaga varale ostjat ei leidunud, langetati 18.05.2009.a hinda ning uueks müügihinnaks määrati 38 027,43 eurot (ilma käibemaksuta). Vaatamata esialgsele hinnaalandusele ei õnnestunud liisinguesemele endiselt ostjat leida, mistõttu pidi müüja tegema veel ka järgmised allahindlused: 17.06.2009.a allahindlus summas 3770,79 eurot; 27.07.2009.a allahindlus summas 3451,23 eurot; 11.08.2009.a allahindlus summas 3067,76 eurot; 15.09.2009.a allahindlus summas 2748,20 eurot. Liisinguese õnnestus lõpuks võõrandada 02.11.2009.a hinnaga 21 000 eurot (ilma käibemaksuta). Kõrgema hinnaga varale, vaatamata poole aastasele avalikule ja professionaalsele müügile, ostjat ei leidunud, mis tõendab, et turuväärtus oligi 21 000,00 eurot. Hageja on esitanud kostjale ja põhivõlgnikule teatised müügihinna langetamise kohta 21.05.2009.a, 19.08.2009.a ja 17.09.2009.a. Kostja võrdlus selle kohta, et kuna masina omandamisväärtuse ja müügiväärtuse vahe on suur, siis müüdi liisinguese alla oma turuväärtuse, ei ole hageja arvates ajakohane, sest 2007.a masina omandamisel oli tegemist uue masinaga, kuid

2009.a oli tegemist kasutatud masinaga. Hageja on kasutanud professionaalset müügiteenuse pakkujat liisingueseme parimaks ja kiireimaks võõrandamiseks ning liisinguese oli Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-s müügil pool aastat, mistõttu on põhjendatud ka müügiteenuse arve.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Birgit Juhanson’i, seletuste kohaselt lepingust tulenev nõue on 36 048,87 eurot, mis sisaldab debitoorset võlgnevust, põhivõlga, vara võõrandamisega seotud kulusid ja intresse. Vara realiseeriti hinnaga 21 000 eurot, ilma käibemaksuta. Hageja on vähendanud oma nõuet 8658,87 euro võrra ja on esitanud nõude kostja vastu käenduslepingust tulenevalt, nõude suuruseks on 6390 eurot. Müügis oli ese alates 13.04.2009, ese müüdi novembris 2009.a. Käendajale ja põhivõlgnikule on teatised edastatud. Teated on saadetud kostja registrijärgsele aadressile, ainult üks edastatud teatis on pangale tagasi tulnud, seega on teised teated kostja kättesaanud. Kui masin müüdi, siis oli seda juba kaks aastat kasutatud ning samuti ei oldud sellega korrapäraselt hoolduses käidud. Esemel oli puudusi ja seetõttu ei õnnestunud seda realiseerida nii kõrge hinnaga. Kostja esindaja, vandeadvokaat Rene Varul’i, selgituste kohaselt kostja ei aktsepteeri olukorda, kus masin on maha müüdud turuväärtusest madalamalt. Hageja on kohustatud kaasama ka müügiprotsessi käendaja, kostjat on jäetud teavitamata hindade mitmekordsest alandamisest. Hageja ei ole esitanud asja juurde ühtegi tõendit teatiste kättetoimetamise kohta. Puuduvad komisjoni otsused müügihinna igakordse alandamise kohta. Hinna alandamisi ei ole toimunud, vaid eseme on üleostnud hageja koostööpartner Balti Realiseerimiskeskus OÜ, kes on eseme müünud edasi välismaale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostja on seisukohal, et lepingust tulenev nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna liisinguese on hageja poolt võõrandatud tuntavalt alla oma turuväärtuse. Hageja nõue kostja vastu tuleneb AS Hüdroehitus ja hageja vahel 06.12.2007.a sõlmitud liisingulepingust nr 0185387L (tl 18-21) ning hageja ja Lauri Kase vahel 06.12.2007.a sõlmitud käenduslepingust nr 0185387L (tl 46). Liisingulepingu üldtingimuste (tl 23-29) p-i 7.1.3 kohaselt liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Liisingulepingu üldtingimuste p. 7.2 näeb ette, et üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel liisingulepingu ülesütlemisest teatab liisinguandja liisinguvõtjale vähemalt 14 päeva ette. Juhul, kui liisinguvõtja ei täida nimetatud tähtaja jooksul kõiki liisingulepingust tulenevaid tähtajaks täitmata kohustusi, loeb liisinguandja liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on edastanud AS-le Hüdroehitus 03.02.2009.a teatise nr 200, lepingu ülesütlemise kohta (tl 35-38) AS Hüdroehitus registreeritud ja lepingus näidatud aadressile. Hageja on edastanud 22.01.2009.a, 03.02.2009.a ja 24.05.2010 teatised võlgnevuse ja võlgnevuse tasumise kohta käendaja Lauri Kasele (tl 47-53) käenduslepingus näidatud aadressile. Kuna teatised lepingute ülesütlemise kohta on hageja poolt saadetud lepingus näidatud aadressidel, siis loeb kohus eelpoolnimetatud teatised kostjatele nõuetekohaselt edastatuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg 2 kohaselt kui teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Nähtuvalt teatistest lepingute ülesütlemise kohta on hageja andnud täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja hageja poolt antud tähtajaks kohustust ei täitnud tekkis hagejal lepingu üleütlemise õigus.

VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lõige 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 142 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Õiendist vara müügi ja arvestuse kohta 19.12.2011.a (tl 45), nähtub, et liisingulepingu esemeks olnud vara jääkmaksumus on 32 553,46 eurot. Vara müügiakti nr 0185387L; 27.10.2009.a (tl 44) kohaselt on ekskavaator-laadur KOMATŠU WB 97S-5, reg.nr. 8167TA müüki antud 13.04.2009.a ja sõiduk on müüdud 27.10.2009.a OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus hinnaga 394 294, 23 krooni, mis sisaldab käibemaksu e. 21 000 eurot ilma käibemaksuta. Hinda millega sõiduk müüki anti aktis märgitud ei ole. Hageja on esitanud kostjale ja liisinguvõtjale teatised müügihinna langetamise kohta 21.05.2009.a, 19.08.2009.a, 17.09.2009.a (tl 80-86). Liisingueseme müügiprotseduuri p 4 kohaselt (tl 37) liisingueseme võõrandamiseks koostatakse vastava komisjoni otsuse alusel liisingueseme müüki suunamise akt, milles määratakse kindlaks liisingueseme müüki suunamise alghind. Sama protseduuri p 9 sätestab, et liisingueseme müügihinda alandatakse igakuiselt vastava komisjoni otsuse alusel. Hageja on kostjale teatanud, et sõiduk suunatakse müüki ning samuti on teatanud ka hinna alandamisest, kuid hageja ei ole kohtule esitanud sõiduauto müüki suunamiseks komisjoni otsuse alusel koostatud akti, samuti ei ole kohtule esitatud komisjoni otsust sõiduki hinna alandamiseks. Seega on liisinguandja poolt rikutud müügiprotseduuri p-des 4 ja 9 sätestatud korda. Liisinglepingu üldtingimuste p 7.4.1 sätestab, et kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 44 sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Üldtingimuste punkt 7.4.1 kohustab liisinguvõtjat hüvitama liisinguandja kulutuste ja sõiduki võõrandamisest saadud rahasumma vahe sõltumata sellest, kuidas võõrandamisprotsess toimub ja millise hinnaga sõiduk võõrandatakse. Seega võtab üldtingimuste p 7.4.1 kostjalt ära võimaluse tõendada hageja tegeliku kahju suurust, mistõttu on üldtingimuste p 7.4.1 VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). VÕS § 367 lg 3 mõtteks on arvestada VÕS 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingueseme tegelikust müügihinnast on lubatud lähtuda, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast (lubatav hinnaerinevus on sel juhul 10%). Seega ei ole üldjuhul määrav liisingueseme tegelik müügihind, vaid selle väärtus ehk keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Hageja on kohtule teatanud, et liisinguese suunati algselt 13.04.2009.a müüki hinnaga 44 738,15 eurot ilma käibemaksuta (tl 76), sõiduk müüdi 21 000 euroga (käibemaksuta) 27.10.2009.a.

Kuna hageja poolt maakohtule esitatud liisingueseme lõplik müügihind erineb oluliselt hinnast, mille hageja ise nimetas liisingueset müüki andes ning kuna liisinguandja rikkus müügiprotseduuri reegleid, siis lasub hagejal tõendamiskoormis tõendamaks, et liisingueseme tegelik turuväärtus oli madalam sellest, millega liisinguese liisinguandjale tagastamise järgselt müüki suunati. Käesoleval juhul on hageja pelgalt väitnud, et liisingueset ei õnnestunud esialgselt müüki suunatud hinnaga müüa. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et sõiduki tegelik turuväärtus oli erinev esialgselt hinnast, mille liisinguandja nimetas. Samuti ei esitanud hageja taotlusi ega tõendeid, mille alusel oleks maakohus saanud liisingueseme tegeliku väärtust määrata teisiti, kui hageja pakutud algne müügihind 44 738,15 eurot. Kuna hageja liisingueseme tegelikku turuväärtust ei tõendanud, siis kohtu hinnangul tuleb lähtuda liisingueseme väärtuse kindlakstegemisel hinnast, mis määrati sõiduki esialgseks müügihinnaks ja mis eeldatavalt vastas sõiduki turuväärtusele sõiduki tagastamise ajal, s.o 44 738,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue kostja vastu 36 048,87 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 32 553,46 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 1 820,87 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 1 597, 04 eurot (käibemaksuta) ja viivismaksete võlgnevusest summas 77,50 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 21 000 eurot (käibemaksuta). Hageja on vähendanud oma nõuet 8 658,87 euro võrra. Kohus luges auto turuväärtuseks 44 738,15 eurot ning hageja lõplik nõue oli kostja vastu 6 390 eurot (36 048,87 - 21 000 – 8 658,87 = 6 390,00), siis VÕS § 367 lg 3 põhimõtte kohaselt, on liisinguandja nõuded kaetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kostja vaidleb vastu hageja nõudele müügiteenuse osutamise kuludele, siis kohus vaatamata sellele, et kohus jätab tervikuna lepingust nr 0185387L tuleneva nõude rahuldamata, annab oma seisukoha nimetatud vastuväite osas. Üldtingimuste p 7.3 kohaselt kui liisinguandja ütleb liisingulepingu üles liisinguvõtja süülise käitumise tõttu, on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu üles ütlemisega. Sama põhimõte tuleneb üldtingimuste p 3.7. Üldtingimuste p 7.5 ja 7.5.1 järgi kohustub liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemisel viivitamatult liisingulepingu valduse üle andma liisinguandja volitatud esindajale liisinguandja poolt kehtestatud tähtajal ja korras. Kui liisinguvõtja seda kohustust ei täida ning liisinguandja kannab seetõttu lisakulusid, on liisingvõtja kohustatud eeltoodud kulutused liisinguandjale hüvitama. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohtule esitatud arvetega nr 90636, 011714 ja maksekorraldustega 14.04.2009, 13.11.2009 (tl 4043) on leidnud tõendamist, et hageja on maksnud tagastus- ja müügiteenuse eest OÜ-le Incure Inkasso Agentuur ja OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus kokku 1 597,04 eurot. Kuna hageja põhitegevusalaks ei ole sõidukite müük, siis tuleb nõue tagastamisteenuse eest ja vara realiseerimise eest lugeda põhjendatuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.