Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas kohtule hagi kostja 03.11.2007 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud otsusega arvati hageja välja kostja liikmete hulgast. Hageja sai väljavõtte koosoleku protokollist 08.01.2008. Protokollis on hageja väljaheitmise aluseks märgitud MTÜS § 16 lg 2. Protokollis on märgitud, et hageja tekitas ühistule kahju 791 040 krooni. Hagejale ei ole selgitatud kahju asjaolusid ega antud võimalust esitada vastuväiteid. Hageja ühistust väljaarvamine on seadusevastane põhjendamatuse tõttu. Hageja taotleb otsuse kehtetuks tunnistamist ja menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. 27.09.1998 üldkoosolekul valiti hageja teiste hulgas ühistu juhatusse ja juhatuse esimeheks. Hageja volitused juhatuse liikmena lõppesid 02.12.2004. 02.10.2004 üldkoosolekul otsustati asjaajamise ja dokumentatsiooni üleandmine uuele juhatusele. Dokumentatsioon anti üle osaliselt. Hageja väitel kaotas ta ühistu raamatupidamisdokumendid perioodil 2001-2003. Hagejale tehti ülesandeks raamatupidamise taastamine. Hageja raamatupidamist ei taastanud. Ühistu juhatusel tekkis kahtlus, et hageja riisus ühistu vara ja võltsis dokumente. Kostja pöördus politseisse, 06.11.2006 alustatud kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kuriteo toimeopanemist ei olnud võimalik tõendada, sest eeluurimise käigus ei õnnestunud saada audiitori poolt koostatud revisjoniakti. Kostja raamatupidamisdokumentide kaotamine, raamatupidamise mittetaastamine ebaselgus 700 000 krooni kulutamises on piisavaks aluseks hageja väljaarvamiseks ühistust.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kirjalike avalduste ja vastustega, tõenditega ning ärakuulanud kohtuistungitel poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Arvestades, et kostja on aiandusühistu, tuleb vaidlus lahendada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) ja kostja põhikirja alusel. MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Hageja arvati ühistust välja üldkoosoleku otsusega. See on kooskõlas kostja põhikirja (tlk 34-39) p 14 alapunktiga 2. Kostja põhikirja p 12 sätestab juhud, mil ühistu liige ühistust välja arvatakse. Nendeks on: füüsilise isiku surm (juriidilise isiku likvideerimine), ühistegevuse osavõtust loobumise korral kirjaliku avalduse põhjal, muudel põhikirjas (näit p 12) või seaduses ettenähtud juhtudel. MTÜS § 16 lg 2 alusel võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Hageja arvati ühingust välja ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu. Kostja 03.11.2007 üldkoosoleku protokolli (lk 24-25, tõlge lk 26-27) järgi arutati 03.11.2007 üldkoosolekul (päevakorra p 3) kostja ühistu liikmete hulgast väljaarvamise küsimust. Vastu võeti otsus kostja väljaarvamise kohta ühistu liikmete hulgast. Protokolli väljavõttes on märgitud, et 1) MTÜS § 16 lg 2 alusel võib liikme ühistust välja arvata, kui liige on põhjustanud ühistule märkimisväärset kahju; 2) revisjonikomisjoni tõendi kohaselt hageja ei korraldanud ühistu raamatupidamist ettenähtud viisil, kaotas raamatupidamisdokumendid, raiskas ühistu raha 791 040 krooni. Protokolli järgi ei esitanud hageja mingit mõistlikku selgitust raha kadumise kohta ning hageja tekitas ühistule märkimisväärset kahju. 20.10.2007 revisjonikomisjoni aktis (lk 28-30, tõlge lk 31-33) on komisjoni järelduseks märgitud, et perioodil 20.09.1998-01.10.2004 puudus täielikult raamatupidamine, juhatus varastas ühistu vara, süstemaatiliselt varastati kassat ja pangast raha ning enamus raha väljaminekutest kajastati elektrienergia eest tasumisena.

Vaidluse lahendamiseks peab kohus kindlaks tegema, kas kostja oli õigustatud hagejat ühistust välja arvama viidatud põhjusel. Kostja põhikirja p 13 järgi on ühistu kõrgem juhtimisorgan liikmete üldkoosolek ning p 21 järgi on täidesaatev organ juhatus. Põhikirja p 21 järgi valib üldkoosolek juhatuse kaheks aastaks. 10.11.2008 kohtumääruse alusel oli menetlus asjas peatatud kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-08-11029. Tsiviilasjas nr 2-08-11029 oli hagejaks aiandusühistu xxx ja kostjaks VP; hageja esitas hagi kahju hüvitamiseks. Kohtuotsus asjas on jõustunud. Kohus jättis 27.03.2012 otsusega hagi rahuldamata. Hagi aluseks on samad asjaolud, mille kostja esitas käesolevas vaidluses oma vastuväidetena hagile. Pooled vaidlesid muuhulgas selle üle, mis ajani oli hageja kostja juhatuse liige. Kohtuotsuse põhjendavast osast järeldub, et kostja on hageja juhatuse liikmeks saamise algusaega kajastanud erinevalt käesoleva asja vastuses esitatust. Käesolevas asjas esitatud vastuses märkis kostja, et hageja valiti kostja juhatuse liikmeks 27.09.1998 üldkoosolekul, 27.03.2012 kohtuotsuse põhjendavas osas (lk 5 5.lõik) on aga märgitud, et poolte vahel puudus vaidlus selles, et nimetatud asja kostjad (sh praegune hageja) valiti ühistu juhatuse liikmeteks 02.03.1999. Kohus tuvastas, et kostjad (sh praegune hageja) olid ühistu juhatuse liikmeteks valimisest 02.03.1999 kaks aastat (vastavalt ühistu põhikirja p 21). Kohus tuvastas ka, et kahju tekitamise ajal ei olnud teiste hulgas käesoleva asja hageja ühistu juhatuse liikmeteks, mistõttu puudub alus neilt kahju välja mõista. Tõendatud ei ole, et elektritarbimise eest S AS tasumisest oleks kostjale kahju tekkinud. 06.09.2012 kohtuistungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et elektri eest maksti S AS kaudu AS E-S ning et AS E-S kostjale selles osas mingeid pretensioone ei ole esitanud. Asjaolu, et S AS ei olnud kantud äriregistrisse (tlk 40), ei tähenda tingimata seda, et nimetatud aktsiaselts ei eksisteerinud. Hageja väitel oli S AS kantud ettevõtte registrisse. Kostja seda väidet kummutanud ei ole. Ühistu liikme ühistust väljaarvamise õigustamiseks peavad Riigikohtu seisukoha kohaselt (03.06.2003 otsuse nr 3-2-1-65-03 p 29) olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad ühistu edasist tegutsemist ning ühistust väljaarvamine peab olema põhjendatud. Hageja ühistust väljaarvamise otsus võeti vastu 03.11.2007, ühistu tegutseb siiani. Seega ei saa teha järeldust, et hageja tegevus oleks takistanud ühistu edasist tegutsemist. Nagu nähtub tsiviilasjas nr 2-08-11029 tehtud 27.03.2012 kohtuotsusest, on kostja probleemiks olnud juhatuse liikmete mitteümbervalimine, kui seniste juhatuste liikmete volituste põhikirjajärgne tähtaeg on möödunud. Juhatuse liikmed valitakse ühistu üldkoosolekul. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kõigile kostja liikmetele võiks teha etteheiteid põhikirja mittetäitmise motiivil. Ülalmärgitud põhjendustel ei nõustu kohus kostjaga ka hageja ühistust väljaarvamise põhjendatuses. Otsuses märkimata tõendid ei mõjuta asja lahendamist, mistõttu kohus neid ei analüüsi. Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 on hagihind 958,67 eurot (15 000 krooni), millelt hageja tasus riigilõivu 1000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.