Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2 – 09 – 36253

HAGEJA NÕUDED

H. Š. esitas kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu, kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitise nõudes järgmiselt: a) hüvitis ühekordselt perioodi eest, alates 25.septembrist 2006.a. kuni 01.augustini 2010.a., summas 21 972.04 eurot; b) hüvitis igakuuliselt alates 01.augustist 2010.a. 521.51 eurot kuus, kuni H. Š. töövõime kaotuse protsendi muutumiseni ning c) indekseerida hüvist igal aastal tarbijahinnaindeksiga. Hagiavalduse kohaselt esitas H. Š. kohtusse hagiavalduse põhjusel, et H. Š.l diagnoositi esmakordselt kutsehaigus 11.septembril 2006.a. diagnoosiga – ülekoormushaigus kombineeritult lokaalvibratsiooni toime nähtudega – mis seisnes: a) syndroma Raunaud „valge sõrme“ fenomenis; b) kubitaalkanali sündroomis mõlemal käel (keskmise raskusega) ning c) õlavöötme – käte müofastsiaalsed valud, küünarliigeste epikondüliidid, tendioosid. Vastunäidustatud oli H. Š.l raske füüsiline töö, ebasoodne mikrokliima ja kokkupuude vibratsiooniga. Arstliku ekspertiisikomisjoni poolt väljastatud teatises 11.septembrist 2006.a. oli H. Š.le soovitava ravina märgitud sanatoorne ravi, massaaž, füsioteraapia ning ravi medikamentidega. Sama diagnoosi oli korratud 23.aprillil 2008.a. väljastatud teatises, aga samuti ka arstliku ekspertiisikomisjoni otsustes 27.maist 2008.a. ja 16.aprillist 2010.a.. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni poolt koostatud H. Š. kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte 16.juulist 2009.a. kohaselt, tekkis H. Š.l kutsehaigus aastatel alates 1975.a. kuni 2006.a.. Nimetatud ajavahemikul töötas H. Š. järgmistes ettevõtetes: 1) Estonia Kaevanduses mäetöölisena alates 20.veebruarist 1975.a. kuni 23.veebruarini 1988.a., kokku 4 748 päeva; 2) Kohtla – Järve Mööblivabrikus laadijana alates 14.märtsist 1988.a. kuni 31.detsembrini 1992.a., kokku 2 112 päeva ning 3) Aktsiaseltsis Eesti Põlevkivi läbindajana alates 10.märtsist 1993.a. kuni 02.jaanuarini 2006.a., kokku 4 702 päeva. Uurimiskokkuvõtte kohaselt ei leidnud Ida Inspektsioon H. Š. Kohtla – Järve Mööblivabrikus töötamise ajal H. Š.l kutsehaigust põhjustanud töötingimusi. H. Š.l sai kutsehaigus tekkida ainult Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste juures töötades tööstaažiga kokku 9 636 päeva. Kokku moodustus H. Š. tööstaaž aastatel 1975.a. kuni 2006.a. 11 562 päeva, sellest kutsehaiguse põhjustanud Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste juures moodustus tööstaaž 9 636 päeva ning kutsehaigust mittepõhjustanud likvideeritud ettevõtte juures moodustus tööstaaž 2 112 päeva. H. Š. asus hagiavalduses seisukohale, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellased vastutavad H. Š.le kutsehaiguse põhjustamise eest 100%. H. Š. palus hagiavalduses hüvitise välja mõista arvestuse alusel, mille aluseks olid ENSV TsK §448, §463 ja §464; Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §14 lg.5 p.6 ja §132; VÕS §127 lg.1, 4 ja 5 ning §130 lg.1; Vabariigi Valitsuse määrus nr.172, aga samuti ka VÕS §130 kommentaarid. H. Š. poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustus H. Š. keskmine kuupalk 2004.a. juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri eest, aga samuti 2005.a. aprilli, mai, juuni, oktoobri ja novembri eest, 1 065.20 eurot. H. Š. kutsealase töövõime kaotuseks oli määratud 40%, millega seoses moodustus H. Š. kutsealase töövõime kao hüvis seisuga 2006.a. september 426.09 eurot / kuus (1 065.20 eurot keskmist palka X 40% kutsealase töövõime kaotust = 426.09 eurot /kuus). Hagiavalduse kohaselt ei tulnud hüvitisest midagi maha arvata, kuna H. Š. oli 2006.a. septembris juba vanaduspensionär. Hüvitis tuli indekseerida 01.aprillil 2007.a. tarbijahinna indeksiga 1,040. 2008.a.aprillis tuli hüvitis indekseerida tarbijahinna indeksiga 1.066 ja 2009.a. aprillis indekseeriti hüvitis tarbijahinna indeksiga 1.104. 2010.a. indekseerimist ei toimunud, kuna tarbijahinnad ei kasvanud. Seisuga 01.august 2010.a. palus H. Š. hagiavalduses tema kasuks välja mõista ühekordse hüvitise, summas 21 972.04 eurot.

2 – 09 – 36253 Hagiavalduse kohaselt oli H. Š. kutsealase töövõime kaotus 40%, mis tähendas seda, et 60% ulatuses võis H. Š. täiendavalt töötada ja teenida. Võrdse kohtlemise printsiibi alusel lubatud töötasu indekseeritakse koos hüvisega, millest tulenevalt võis H. Š. teenida kuni 01.aprillini 2007.a. 639.15 eurot kuus; alates 2007.a. aprillist võis H. Š. teenida 664.71 eurot kuus; alates 2008.a. aprillist võis H. Š. teenida 708.59 eurot kuus ning alates 2009.a. aprillist võis H. Š. teenida 781.90 eurot kuus. Kogu hagiavalduses näidatud perioodi jooksul töötas H. Š. tegelikult Aktsiaseltsis G4S turvatöötajana ja tema palk oli alati olnud väiksem summast, mida H. Š. võis teenida ilma, et H. Š. poolt teenitud palka oleks vaja olnud (kas või osaliselt) hüvitisest maha arvata. Eeltoodu alusel asus H. Š. hagiavalduses seisukohale, et kutsehaigusega temale põhjustatud kahju eest ühekordne hüvitis, summas 21 972.04 eurot, kuulub H. Š.le välja maksmisele (välja mõistmisele) täies ulatuses. Samuti asus H. Š. hagiavalduses seisukohale, et alates 01.augustist 2010.a. kuulub H. Š. kasuks välja mõistmisele Aktsiaseltsilt Eesti Energia Kaevandused, igakuuliselt, kutsehaigusega H. Š.le põhjustatud kahju eest, 521.51 eurot kuus kuni H. Š. töövõime kaotuse protsendi muutumiseni. Hagiavalduse kohaselt seisnes Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste õigusvastane tegevus (ja sellest tulenevalt ka süü) H. Š.le kutsehaigusega põhjustatud kahju tekitamisel kogu äriühingu tasandil järgmistes omal ajal kehtinud õigusnormide rikkumistes: 1) Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õiguseellased ei koostanud tollel ajal kehtinud ENSV TööK nõudeid täpsustavaid kohustuslikest dokumentidest „Tööandja ohutustehnika ja töötervishoiualase töö organiseerimise põhimäärust“; „Töösisekorraeeskirju“, aga samuti ei koostatud töökohtade passe ning ei teostatud töökohtade passide koostamiseks vajalikke riskianalüüse. 2) Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste poolt läbi viidud töötervishoiualane instruktaaž ja kontroll töötervishoiu alaste nõuete täitmise üle oli ebaregulaarne ega vastanud nõuetele. 3) Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste juures rikuti vibratsiooniohtlike tööde teostamisel järgmisi nõudeid: a) vibratsiooniohtlike instrumentide kohta ei petud kontrollžurnaale; b) vibratsiooniohtlikele instrumentidele ei tehtud ennetusremonti; c) kasutati töötervishoiu nõuetele mittevastavaid seadmeid ja vahendeid sh olid tööliste poolt kasutatavad puurvardad tsentreerimata ega vastanud töötervishoiu nõuetele; d) ei kasutatud vibratsiooni neelavaid kaitsevahendeid; e) esines ületundide tegemist, kusjuures ei peetud kinni seadusandluses ettenähtud töövahetuse kestusest ning rikuti vibratsiooniohtlike tööriistadega seadusandluses ettenähtud kokkupuute ajalise kestvuse normidest; f) puudusid töötajatele kehtivas seadusandluses ettenähtud puhkepausid, aga samuti tükitöönormide rakendamise tõttu need puhkepausid (juhul kui töölised neid ka pidasid) ei kuulunud täiendavalt tasustamisele. H. Š. asus hagiavalduses seisukohale, et lisaks töötervishoiu alastele rikkumistele kogu äriühingu mastaabis, esinesid konkreetsed töötervishoiualased rikkumised H. Š. enda suhtes, millega põhjustati ebaseaduslikult, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste poolt, H. Š.le kutsehaigusega tekitatud kahju. H. Š. vastu toime pandud töötervishoiu alased rikkumised seisnesid järgmises tööandja ebaseaduslikus tegevuses: a) H. Š. arstlik läbivaatus oli ebaregulaarne ja ebakvaliteetne, aga samuti ei teostanud H. Š. läbivaatust kehtivas seadusandluses ettenähtud arstlik komisjon, milline rikkumine tööandja poolt viis selleni, et H. Š.l avastati kutsehaigus alles siis kui kutsehaigus oli lõplikult ja pöördumatult välja kujunenud ning H. Š. tervisele tekitatud kahju oli maksimaalne; b) H. Š. töötervishoiu alast instrueerimist ei toimunud üldse, kuigi kehtiva seadusandluse kohaselt oli vajalik vibratsiooniohtlikel kutsealadel viia läbi vibratsiooniga kokkupuutuvate töötajate instruktaaž üks kord kvartalis, mille tulemusena sai H. Š. teada temal esinevast kutsehaigusest alles peale kutsehaiguse tuvastamist. Varem H. Š.ga kutsehaiguse tekkimise võimalustest ei

2 – 09 – 36253 räägitud üldse; c) H. Š.le töötamiseks antud puurvardad olid tsentreerimata, puurimiseks kasutatavad tööriistad olid nõuetekohaselt kontrollimata ning ei olnud läbinud kehtivas seadusandluses nõutud ennetusremonti; d) H. Š.le ei korraldatud arstliku komisjoni poolt väljakirjutatud vitamiinikuure, aga samuti ei antud H. Š.le kehtivas seadusandluses ettenähtud ravitoitu, millel oleks olnud ennetav mõju kutsehaiguse väljakujunemisele; e) H. Š. suhtes rikuti töörežiimi ning sunniti tegema pikemaid vahetusi, kui see oli lubatud kehtivas seadusandluses ning f) H. Š. suhtes ei rakendatud tööandja poolt muid profülaktilisi abinõusid. H. Š. asus hagiavalduses seisukohale, et H. Š.le kutsehaigusega kahju tekitamisel rikkusid Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellased järgmiste õigusaktide nõudeid. ENSV TööK §147 sätteid, mis nägi ette, et kõikides ettevõtetes luuakse tervislikud töötingimused ning tervislike töötingimuste loomise kohustus pandi ettevõtte administratsioonile. Administratsioon oli kohustatud tagama sellised sanitaarhügieenilised tingimused, mis välistaksid töötajate haigestumise kutsehaigusesse. „Sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte põhimääruse“ p.34 ja p.50 nõudeid. NSV Liidu Töö – ja Töötasukomitee 29.septembri 1972.a. määrusega kinnitatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööliste ja teenistujate töösisekorra tüüpeeskirjade“ p.12 sätteid, mille kohaselt pidi igas ettevõttes olema olemas ohutustehnika ja töötervishoiualase töö organiseerimise põhimäärus. ENSV MN ja ENSV AÜN ühismääruse 16.veebruarist 1972.a. „Tsehhi sanitaartehnilise seisukorra tüüppassi kohta“ nõudeid. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellased rikkusid ENSV TööK §148, §149, §153 sätteid (mis nägi ette, et administratsioon oli kohustatud instrueerima töötajaid töötervishoiu juhenditest), aga samuti ENSV TööK §162 sätteid (mis nägi ette, et töötajad, kes töötasid rasketel tervist kahjustatavate tingimustega töödel, pidid läbima perioodiliselt arstliku kontrolli). Hagiavalduses asus H. Š. seisukohale, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellased rikkusid ka oma ajal kehtinud seadusest alamalseisvaid õigusakte, milleks olid NSV Liidu Söetööstuse ministri käskkirjaga nr.230 16.juunist 1972.a. kinnitatud „Vibratsiooniohtlike elukutsete töö põhimäärus söetööstuses“ ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr.34 22.jaanuarist 1973.a. kinnitatud „Vibratsiooniohtlike kutsealade töötajate töörežiimi määrustik“. Ülalnimetatud õigusaktidega oli kehtestatud nõuded, mille kohaselt: 1) ei tohtinud vibratsiooniga kokkupuutuva töötaja tööaeg ületada 2/3 töötaja summaarsest tööajast (H. Š. oli puutunud vibratsiooniohtlike tööriistadega kauem kokku); 2) töö kestus vibratsiooniohtlike tööriistadega ei tohtinud olla järjest kauem kui 10 – 20 minutit (H. Š. töö organiseerimisel seda nõuet ei järgitud); 3) lisaks lõunavaheajale oli vajalik täiendav vaheaeg 20 minutit pärast 1 – 2 tunnist tööd ning pärast lõunapausi oli vajalik kahe tunni möödumisel teha 30 minutiline vaheaeg töös (selliseid täiendavaid vaheaegu töös tööandja poolt H. Š.le ei võimaldatud); 4) masinate vibratsiooni oli vaja mõõta vähemalt üks kord aastas; 5) vibratsiooniohtlike tööriistade ja seadmete juures oli vajalik kasutada vibratsiooni neelavaid ja isoleerivaid vahendeid; 6) vibratsiooniohtlikele masinatele tuli igal aastal teha plaaniline ennetusremont ja kontroll, mille tegemine märgitakse sisse vastavasse žurnaali ning 7) kõik vibratsiooniohtlikel kutsealadel töötavad töötajad pidid vähemalt üks kord aastas läbima arstliku kontorolli komisjoni ees, mille koosseisu pidid kuuluma terapeut, närviarst (neuropataloog), otorinolarüngoloog (aga samuti naiste läbivaatusel ka günekoloog). H. Š. asus hagiavalduses seisukohale, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellased neid, omal ajal kehtinud õigusaktide, nõudeid ei täitnud, millise tegevusega (tegevusetusega) põhjustasid Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellased

2 – 09 – 36253 süüliselt H. Š.l kutsehaiguse tekkimise, aga samuti kaasnes kutsehaiguse tekkimisega H. Š.l ka varaline kahju, mille hüvitamist H. Š. kostjalt hagis ka nõudis. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused, vaidles hagile vastu ja palus H. Š. poolt esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtukulud palus Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused kirjalikus vastuses panna H. Š. kanda. Kirjalikus vastuses tunnistas Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused, et H. Š. töötas Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused alates 20.veebruarist 1975.a. kuni 23.veebruarini 1988.a. ning pärast vaheaega töötas H. Š. uuesti Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused alates 10.märtsist 1993.a. kuni 02.jaanuarini 2006.a.. Tööleping H. Š.ga lõpetati 02.jaanuaril 2006.a. seoses töötajate koondamisega kaevanduse likvideerimise tõttu. 25.septembril 2006.a. oli Virumaa PA AEK-i Kohtla – Järve koosseis andnud välja arstliku ekspertiisi otsuse nr.294100, mille kohaselt oli H. Š.l diagnoositud püsiva töövõime kaotus 40% ulatuses, seoses kutsehaiguse tekkimisega. Arstliku ekspertiisi otsuse aluseks oli SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse töötervishoiuarsti teatis kutsehaiguse diagnoosimisest, mille kohaselt kujunes H. Š.l kutsehaigus välja perioodil alates 1975.a. kuni 2006.a.. Sellest ajast töötas H. Š. alguses 13 – aastat Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused, siis edasi 5 – aastat Kohtla – Järve Mööblivabrikus ja peale seda jälle, üle 12 – aasta, Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused. Alates 16.märtsist 2007.a. töötas H. Š. täistööajaga Aktsiaseltsis Falck (AS G4S) turvatöötajana. Alates 31.augustist 2005.a. sai H. Š. soodustingimustel vanaduspensioni. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus kirjalikus vastuses seisukohale, et kuna H. Š.l diagnoositi kutsehaigus alles 2006.a. ja kutsehaiguse tekkimise perioodiks oli määratud periood alates 1975.a. kuni 2006.a., siis oli keeruline tuvastada kutsehaiguse väljakujunemise täpset aega. H. Š. oli oma haginõudes tuginenud Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolsele töölepingu rikkumisele H. Š. suhtes. Samal ajal puudusid kuni 2003.aastani H. Š.l Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused andmetel töövõimetuslehed üldse, mis andis aluse väita, et H. Š.l algas tervise halvenemine (sh ka kutsehaiguse väljakujunemine) just alates 2003.aastast. Kuna 2003.a. kehtis juba VÕS, siis oleks H. Š. oma hagis pidanud tuginema ainult VÕS-is sätestatule, mida H. Š. teinud ei olnud. Vastavalt VÕS §127 lg.1 oli kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahjustatud isik olukorda, mis oleks olnud võimalikult lähedane olukorrale, milles H. Š. oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu (kutsehaiguse diagnoosimist H. Š.l 2006.a.) ei oleks esinenud. VÕS §127 lg.4 järgi pidi isik (Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused) kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb (kutsehaiguse diagnoosimine H. Š.l 2006.a.), oli kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju oli selle asjaolu (kutsehaiguse diagnoosimine 2006.a. H. Š.l) tagajärg (põhjuslik seos). Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus kirjalikus vastuses seisukohale, et käesolevas hagis selline põhjuslik seos H. Š.l tekkinud kahju ja H. Š.l kutsehaiguse diagnoosimise 2006.a. vahel puudus. H. Š. ei olnud esitanud mitte ühtegi asjaolu, millega oleks olnud tuvastatud H. Š. suhtes tööohutusnormide süüline rikkumine Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt. Samuti ei olnud H. Š. esitanud mitte ühtegi asjaolu, millega oleks olnud tuvastatav Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt toime pandud õigusvastane tegu ja põhjuslik seos H. Š.l, seoses kutsehaiguse diagnoosimisega, tekkinud kahju vahel. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus kirjalikus vastuses seisukohale, et H. Š. ei ole üldse esitanud hagis asjaolusid temal kahju tekkimise kohta. H. Š. vabastati töölt 02.jaanuaril 2006.a. seoses kaevanduse sulgemisega läbi viidud töötajate koondamisega. Samal alal (kaevurina) ei oleks H. Š. enam saanud edasi tegutseda

2 – 09 – 36253 nagunii, aga samuti ei oleks H. Š. enam saanud kaevuri palka. Kaevuri palga kaotas H. Š. seoses kaevanduse sulgemisega, mitte aga kutsehaiguse diagnoosimisega. Alates 16.märtsist 2007.a. töötas H. Š. täistööajaga Aktsiaseltsi G4S turvatöötajana, aga samuti sai H. Š. samal ajal riigilt soodustingimustel pensioni. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus seisukohale, et H. Š. pidi esitama tõendid selle kohta, et ilma kutsehaiguseta oleks H. Š. leidnud kaevuri palgaga samaväärse sissetuleku Ida –Viru regioonis, aga samuti oleks H. Š. pidanud esitama tõendid, et just kutsehaiguse tõttu ei saanud ta kaevuri palgaga samaväärset sissetulekut mõnes teise tööandja juures. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus kirjalikus vastuses seisukohale, et H. Š. väited töötervishoiu ja ohutustehnika alaste nõuete rikkumistest Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused olid üldsõnalised ja ei vastanud tegelikkusele. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ei ole mitte kunagi alahinnanud tervise riske töötajatele, mis tulenesid töötajatele seoses füüsiliselt raskel allmaatööl kaevanduses töötamisega või seoses karjääris töötamisega. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused oli alati, lisaks töötervishoiu alaste nõuete täitmisele iga töötaja töökohas, panustanud täiendavalt kaevurite tervisesse Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused oma spordiklubi ja sanatooriumi tegevuse kaudu. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused rõhutab kuni käesoleva ajani oma töötajatele, et maa all võivad töötaja tervislikku seisundit mõjutada väga paljud tervisele kahjulikud ja ohtlikud tegurid. Kõik töötajad olid teadlikud nendest tervisele ohtlikest teguritest ning Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused oli kohustanud kõiki töötajaid hoiduma eemale ja vältima neid tervisele ohtlikke mõjusid, aga samuti võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks ka kaastöötajate sattumist tervisele ohtlikke mõjude alla. Iga Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused tööline oli kohustatud kasutama temale tööandja poolt välja antud isikukaitsevahendeid tulenevalt tööohutusnormidest ja töötaja poolt täidetava konkreetse töö iseloomust. Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused oli kehtestatud töötajate tervise säilimise huvides ning objektiivselt raskete töötingimuste kompenseerimiseks lühendatud tööpäev, pikem puhkus, aga samuti võisid Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused töötajad jääda soodustingimustel varem vanaduspensionile. Konkreetselt H. Š. tööaeg, töötades läbindajana Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused, oli 7 (seitse) tundi päevas. Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused kehtestatud sisekorra järgi võis H. Š. vibratsiooniga kokku puutuda ühe tööpäeva jooksul mitte üle 32 minuti (kogu tööpäeva kestus oli 7 tundi), mille tõttu luges Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused H. Š. süüdistused H. Š. vastu suunatud õigusvastases käitumises alusetuteks. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt 22.septembril 2010.a. kohtule esitatud täiendava kirjaliku vastuse kohaselt vaidles Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused vastu H. Š. poolt esitatud hüvitise arvestusele, mis olid lähtunud H. Š. 1 065.23 euro suurusest keskmisest kuupalgast. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt esitatud kirjaliku vastuse kohaselt oli H. Š. normide kohaseks keskmiseks kuupalgaks 885.01 eurot ja keskmiseks kalendripäeva tasuks 29.50 eurot. Keskmisest H. Š. kuupalgast (1 065.23 eurot) moodustus 40% 354.00 eurot, mis saigi olla, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused seisukoha kohaselt, H. Š.le väljamakstavaks hüvitise maksimaalseks summaks kuus. Täiendava kirjaliku vastuse kohaselt olid H. Š. poolt esitatud etteheited töötervishoiu alaste nõuete rikkumise kohta ebaõiged. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused nõustus kirjalikus vastuses H. Š. väidetega perioodilise meditsiinilise kontrolli kohta, mis oli õigeaegne ja nõuetekohane ning mille koha andmeid säilitati Kohtla – Järve Linna Haiglas nr.2. Kõik H. Š. kohta käivad andmed olid kättesaadavad ning saadetud H. Š. nõudmisel ka H. Š.le endale juba 13.juunil 2008.a.. Viimati suunati H. Š. perioodilisse tervisekontrolli tööandja poolt 2004.a. aprillis. Töötervishoiuarsti otsuseks oli, et „H. Š. võib töötada läbindajana“ kusjuures järgmise

2 – 09 – 36253 tervisekontrolliajaks määrati 06.aprill 2006.a.. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus kirjalikus vastuses seisukohale, et tervisekontrollides jäi H. Š.l võimalik kutsehaigus (vibratsioonitõbi) varasemalt diagnoosimata ainult H. Š. enda tegevuse tõttu. H. Š. ei kaevanud tervisekontrollis arstidele oma tegelikest terviseriketest ning varjas võimalikke terviserikkeid arstide eest. H. Š. ainsaks eemärgiks oli läbida terviskontroll ja saada arstlikult komisjonilt luba edasi töötamiseks läbindajana. Loa saamine oli võimalik ainult sellisel juhul, kui H. Š.l ei tuvastatud võimalikule kutsehaiguse väljakujunemisele viitavaid terviserikkeid, aga samuti ka muid läbindajana töötamist takistavaid terviserikkeid. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused kirjaliku vastuse kohaselt oli kuni puurimise mehhaniseerimiseni võimalik vibratsioonihaigust ennetada ainult puurimise aja jälgimisega ja puurseade tootmise tehniliste tingimuste täpse järgimisega ja ekspluateerimisega. Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused töötasid puurijad paaridena (ühe puurmasinaga), kusjuures kogu vahetuse jooksul ei tohtinud puurimisega tegeleda vaid üks paari liikmetest, vaid vahetuse jooksul pidi toimuma puurijate vahetus. Kogu vahetuse jooksul puuriti ühe puurmasinaga kokku 40 minutit, mis tegi paaris töötajatele 20 minutit puurimist ühe töötaja kohta, see oli vähem ettenähtud lubatud normist (32 minutit vahetuses). Töötajad said vibratsiooniga üle normi kokku puutuda ainult siis, kui paaris rikuti teadlikult tööohutuse nõudeid ja üks paaris töötavatest töötajatest puuris kogu vahetuse aja, teine paaris töötav tööline aga ainult laadis kogu aeg põlevkivi (sisulist puurijate vahetust ei toimunud). Selline rikkumine pidi töötajate poolt olema teadlik töötervishoiu nõuete rikkumine. Lõpuks asus Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused täiendavas kirjalikus vastuses seisukohale, et puudus põhjuslik seos H. Š.l kutsehaiguse diagnoosimisest tingitud sissetuleku languse ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste tootmisalase tegevuse vahel, lähtudes järgmisest argumentatsioonist. H. Š.ga lõpetati tööleping ja ta vabastati töölt Aktsiaseltsist Eesti Energia Kaevandused 02.jaanuaril 2006.a. seoses koondamisega. Töölepingu lõpetamise ajaks oli H. Š. 54 – aastane. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused võis täie kindlusega väita, et selles vanuses ei töötaks H. Š. enam kaevanduses allmaaremonditöölisena ja läbindajana ka ilma kutsehaidust diagnoosimata, kuna allmaatöö kaevanduses on läbindajal ja allmaaremonditöölisel raske ja see töö ei sobi vanemaealistele inimestele. Peale selle lõppes H. Š.l 06.aprillil 2006.a. (kui kutsehaigust veel ei olnud diagnoositud) töötervishoiuarsti luba töötamiseks läbindajana maa all ja allmaaremonditöölisena. Rohkem ei olnud H. Š. komisjonis käinud, uut töötervishoiuarsti luba ei ole H. Š. taotlenud, mille tõttu ta ei oleks saanud igal juhul jätkata oma töötamist Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused kaevanduses. Just eelpooltoodud asjaolude tõttu oli H. Š.l seadusest tulenev võimalus jääda vanaduspensionile soodustingimustel 54 – aastaselt, kuna reeglina ei luba alates 54. eluaastast enam keskmise inimese tervis jätkata allmaatööd kaevanduses. H. Š. kasutas seda võimalust ja jäi seadusandluses ettenähtud tingimustel pensionile. Asjaolul, kas H. Š.l diagnoositakse kunagi edaspidi kutsehaigus või mitte, ole enam mingit tähtsust H. Š. sissetulekule. Kaevanduses ei saanud enam H. Š. töötada ka siis, kui temal ei oleks kutsehaigust diagnoositud. Pensioni sai H. Š. sõltumata kutsehaigusest. Tegelikkuses oli H. Š. täiseti töövõimeline isik, kuna ta töötas kogu aeg ja töötab ka hetkel Aktsiaseltsis G4S turvatöötajana täistööajaga, mis on iseenesest füüsiliselt raske töö ja nõuab head tervist ning head füüsilist vormi.

ASJA KÄIK

16.märtsi 2011.a. otsusega jättis Viru Maakohus H. Š. hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus 28.oktoobri 2011.a. otsusega tühistas Viru Maakohtu 16.märtsi 2011.a.

2 – 09 – 36253 otsuse täielikult ja saatis tsiviilasja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel, kuna esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja nõuab kostjalt tervisekahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamist ning hagiavaldusest nähtuvalt tekkis hagejal tervisekahjustus (kutsehaigus) kostja juures töötades aastatel 19752006. Seega tuleb hageja nõude läbivaatamisel hinnata kostja tegevust nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse vastavate sätete alusel. Kuna hageja tugines hagiavalduses kostja poolt töölepingu sätete rikkumisele, tuleb hageja nõude kvalifitseerimisel alates võlaõigusseaduse jõustumisest kohaldada lepinguõiguse sätteid (Riigikohtu 13.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-21-117-08). Nii TsK § 448 lg-st 1 kui VÕS § 127 lg-st 1 tuleneb kahju hüvitamise eesmärk, s.o isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selles asjas tähendab see hageja asetamist olukorda, mis oleks olnud siis, kui ta ei oleks kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. TsK § 463 lg 1 ja VÕS § 130 lg 1 järgi saab varalise kahjuna mõista tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut. Tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt peab hageja tõendama temal tekkinud kahju, kostja õigusvastase tegevuse ning põhjusliku seose kahju ja õigusvastase tegevuse vahel. Sellest järeldub, et hageja peab tõendama ka seda, et ta on kaotanud sissetuleku just tervisekahjustuse tõttu. Kostjal on võimalik tõendada, et hageja on kaotanud sissetuleku muul põhjusel (nt vanuse tõttu), samuti on kostjal võimalik tõendada, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja õigusvastase tegevuse tõttu töövõimet osaliselt kaotanud. Asja uuel läbivaatamisel andis ringkonnakohus maakohtule järgmised juhised. Maakohtul tuleb esmalt tuvastada, kas hageja on saanud kahju (st millises summas kaotas ta sissetuleku tervisekahjustusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole maakohus tõendeid hinnates tuvastanud, kas hageja on saanud kahju. Hageja nõude rahuldamise seisukohalt ei ole tähendust ka sellel maakohtu seisukohal, millal hagejal kutsehaigus diagnoositi, kuna kutsehaiguse diagnoosimise aeg iseenesest ei välista hageja nõude rahuldamist. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on vajalik kindlaks teha kostja õigusvastane tegu, st milles seisnes töökorralduse vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Kostja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa üldisest etteheitest, et hageja töötingimused kostja juures olid tervist kahjustavad ja põhjustasid hagejale kutsehaiguse (Riigikohtu 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-09 p 12, Riigikohtu 16.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-10 p 20, Riigikohtu 13.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08 p 12). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus Tartu Ringkonnakohtu 28.oktoobri 2011.a. otsuse p-des 7 ja 8 märgituga arvestama ning hageja nõude sisuliselt lahendama. Asja sisuline lahenduskäik peab nähtuma TsMS §-le 442 vastavast kohtuotsusest. Asja uuel läbivaatamisel esitas hageja kohtule tõendina Viru Maakohtu 18.juuni 2009.a. määruse tsiviilasjas nr.2-03-588 kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta AS Eesti Põlevkivi ja G.A. vahelises vaidluses. Kuna kohtumäärus ei puuduta käesolevat H. Š. ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vahelist vaidlust, siis loeb kohus tõendi mitteasjakohaseks ja ei võta nimetatud tõendit arvesse otsuse tegemisel. Samuti esitas hageja

2 – 09 – 36253 tõendina kohtule Harju Maakohtu 21.mai 2010.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr.2-09-63575, millega jäeti rahuldamata H. Š. hagi Eesti Vabariigi vastu. Kohus luges nimetatud tõendi asjakohaseks ja luges tuvastatuks nimetatud otsusega, et H. Š.l ei tekkinud kutsehaigus ajavahemikul alates 14.märtsist 2987.a. kuni 31.detsembrini 1992.a., millal H. Š. töötas Kohtla – Järve Mööblivabrikus. 03.septembril 2012.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja, H. Š. ja tema lepinguline esindaja, jurist V. K., oma haginõuete juurde. Hagi palusid rahuldada ja mõista kostjalt, Aktsiaseltsilt Eesti Energia Kaevandused, välja ühekordse hüvisena 13 438.77 eurot ning alates 01.augustist 2009.a. hüvitis igakuuliselt 434.62 eurot kuus. Hageja asus kohtuistungil seisukohale, et kutsehaigus (vibratsioonitõbi + ülekoormushaigus) tekkis temal töötamise ajal kostja juures allmaa kaevurina (läbindajana). Hageja ja tema lepingulise esindaja seisukoha kohaselt väljendub kostja, kui tööandja, õigusvastane tegu ja süü tegevusetuse vormis, kuna mitte keegi kostja töötajatest ei ole mitte kunagi hoiatanud H. Š. võimalikest terviseriketest, mis võivad kaasneda H. Š. poolt igapäevaste töökohustuste täitmisega sundasendis ja puurmasin käes. H. Š. töötas kaevanduses palju aastatid, kuid kostja töötajate poolt ei olnud mitte kunagi selgitatud H. Š.le, et teadurite soovituste kohaselt võib H. Š. poolt tehtavat tööd teha vaid mõni aeg ning peale seda tuleb töötingimusi vahetada. Kostja töötajate poole ei järgitud teadurite soovitusi kutsehaiguste vältimiseks kaevuritel. Mitte ükski kostja ülem, ega ka mäemeister ei ole mitte kunagi pakkunud H. Š.le teist tööd selleks, et vältida kaevuri ja läbindaja tavapärase töö negatiivset mõju H. Š. tervisele. Kostja tegevusetuse õigusvastasus seisnes H. Š. ja tema lepingulise esindaja, jurist V. K.i, seisukoha kohaselt, kostja poolt Töötervise ja Tööohutuse seaduse (TTOS) §9 lg.3; §13 lg.1 p.1 ja p.2 ning §24 lg.4 sätete rikkumises. Peale selle on kostja jämedalt rikkunud NSVL Mäetööliste Ametiühingu ettekirjutust nr.1-77 13.jaanuarist 1977.a. ning NSVL Mäetööstuse ministri määrusega nr.220 16.juunist 1972.a. kehtestatud vibratsiooniohtlike tööde tegemise korda. 03.septembril 2012.a. toimunud kohtuistungil vaidles kostja, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused, lepinguline esindaja, jurist K. T., hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Jurist K. T. esitas kohtuistungil järgmised vastuväited: 1) Hageja ei jäänud ilma kaevuri palgast ja tööst mitte kutsehaigestumise tõttu, vaid koondamise tõttu, kuna H. Š. koondati Aktsiaseltsist Eesti Energia Kaevandused 2006.a. jaanuaris. 2) Hageja ei ole tõendanud millise Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õigusvastase teo tõttu tekkis hagejal kutsehaigus. 3) Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õigusvastase teo ja hagejal kutsehaiguse tekkimise vahel. 4) Hageja ei ole tõendanud, kui suur kahju tekkis hagejal just kutsehaiguse tagajärjel. 5) Hagejal diagnoositi kutsehaigus mitte töötamise ajal Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused vaid alles peale soodustingimustel vanaduspensionile jäämist. 6) Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude ENSV Tsiviilkoodeksi sätete alusel, kuigi hagejaga lõpetati tööleping jaanuaris 2006.a., kui kehtis juba võlaõigusseadus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud kõiki kohtule esitatud tõendeid, hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid kogumis asus seisukohale, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et H. Š. töötas Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused alates 20.veebruarist 1975.a. allmaa teetöölisena, 15.novembril 1975.a.

2 – 09 – 36253 viidi hageja üle toestajaks. Alates 18.aprillist 1978.a. hakkas hageja tööle samas kaevanduses läbindajana. 10.oktoobril 1980.a. asus hageja tööle allmaa koristuse mäetöölisena. 23.veebruaril 1988.a. lahkus hageja töölt kostja juurest omal soovil. 10.märtsil 1993.a. asus hageja uuesti tööle kostja juures allmaaläbindajana. 22.märtsil 2005.a. viis kostja hageja üle allmaa remonttööliseks, kuna kostja koondas läbindajate selle läbindajate brigaadi, kus hageja töötas. 02.januaril 2006.a. lõppes hageja töö kostja juures koondamise tõttu. Samuti puudub hageja ja kostja vahel õiguslik vaidlus selle üle, et kostjal on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskuses diagnoositud 11.septembril 2006.a. kutsehaigus diagnoosiga – ülekoormushaigus kombineeritult lokaalvibratsiooni toime nähtudega – mis seisnes: a) syndroma Raunaud „valge sõrme“ fenomenis; b) kubitaalkanali sündroomis mõlemal käel (keskmise raskusega) ning c) õlavöötme – käte müofastsiaalsed valud, küünarliigeste epikondüliidid, tendioosid. Vastunäidustatud oli hagejal raske füüsiline töö, ebasoodne mikrokliima ja kokkupuude vibratsiooniga. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks oli alates 1975 kuni 2006.a.. Hagejal põhjustas kutsehaigus 40% töövõime kaotuse. Lisaks vaidluse puudumisele poole vahel luges kohus eelpoolnimetatud asjaolud tuvastatuks veel hagiavaldusega 24.juulist 2009.a.; SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja Töötervishoiu keskuse teatisega AEK-le 11.septembrist 2006.a.; töötervishoiuarsti teatisega kutsehaiguse diagnoosimisest hagejal 11.septembrist 2006.a.; arstliku ekspertiisi otsusega nr.294100 koos sinna juurde kuuluva sisulise põhjendusega 25.septembrist 2006.a.; Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse teatisega AEK-le 23.aprillist 2008.a. koos sinna juurde kuuluva eepikriisiga; arstliku ekspertiisi otsusega nr.424391 koos sinna juurde kuuluva sisulise põhjendusega; fotoärakirjaga hageja seletuskirjast oma töötingimuste kohta Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused; fotoärakirjaga hageja tööraamatust; Virumaa Pensioniameti tõendiga 17.juulist 2009.a., mille kohaselt määrati hagejale soodustingimustel riiklik vanaduspension alates 31.augustist 2005.a. ning tema pension kostjaga töölepingu lõpetamise ajal so 02.jaanuaril 2006.a., oli 2 896.- krooni kuus ning uurimiskokkuvõttega H. Š. kutsehaiguse juhtumi kohta. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on õiguslik vaidlus selle üle, millise seaduse alusel on hagejal õigus kostjalt kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Riigikohus 26.septembri 2006.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-53-06 p.17 selgitas kohtutele, et ajutine kord kui seadusest madalama õigusjõuga akt kaotas oma kehtivuse alates võlaõigusseaduse jõustumisest (s.o 1. juulist 2002. a) selle tõttu, et võlaõigusseadusega reguleeriti kõiki kahju hüvitamise juhtumeid, sh töötajatele tööülesannete täitmisel saadud kehavigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist, ning võlaõigusseaduses ega muus seaduses ei sätestatud, et seadusega võrselt, s.o erandeid sätestavana, jääb võlaõigusseaduse regulatsiooni kõrval kehtima ajutine kord. Kuni 1. jaanuarini 2006. a sätestas 26. juulist 1999. aastast kehtima hakanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 6 iseenesest küll, et töötajal on õigus saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale, kuid see säte kujutas endast delegatsiooninormi, mille alusel Vabariigi Valitsus oleks võinud kehtestada ajutise korra asemele muu korra. Riigikohtu seisukohast juhindudes asus kohus seisukohale, et H. Š. nõudele, mis hõlmab ajavahemikku enne 01.juulit 2002.a. tuleb kohaldada ajutist korda ning ENSV Tsiviilkoodeksi §448, §463 ja §464 sätteid kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitise kindlaksmääramisele so H. Š.le kahju tekitamisele Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt alates 20.02.1975.a. kuni 23.02.1988.a. ning alates 10.03.1993.a. kuni 01.07.2002.a. tuleb kohaldada ajutise korra sätteid ja indekseerimist nagu seda on H. Š. teinud hagiavalduses, lugedes, et vastavalt ajutisele korrale on hagejal tekkinud kahju võrdne hagejal saamata jäänud palgaga. Alates 10.07.2002.a. kuni 02.01.2006.a. pidas kohus vajalikus rakendada võlaõigusseaduse (lepinguõiguse) VÕS §101 lg.1 p.3; §103 lg.1; §104 lg.1; §115 lg.1; §127 lg.1,3 ja 4 ning §130 lg.1 sätteid, mille kohaselt

2 – 09 – 36253 tuleb hagejal tõendada temal konkreetselt temal kutsehaiguse tekitamisega tekkinud kahju suurust (sh. sissetulekute vähenemist) ning põhjusliku seose olemasolu kostja poolse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Riigikohus 16.06 2010.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-55-10 p.25 asus seisukohale, et alates 1. juulist 2002 kohaldatakse kutsehaiguse või muu tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamisel võlaõigusseaduse sätteid (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p-d 11-13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p-d 15 ja 16). Olulise erisusena tsiviilkoodeksist võib tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja VÕS § 1044 lg 3 järgi valida, kas ta tugineb nõude esitamisel lepingu rikkumisele (st VÕS § 115 lg-le 1) või tööandja õigusvastasele teole (st VÕS §-le 1043), kusjuures vastavate nõuete rahuldamise eeldused on erinevad (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 12; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1117-08, p 15). 04.augustil 2010.a. kohtule H. Š. poolt esitatud kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvise nõude täpsustatud hagiga luges kohus tuvastatuks faktilise ajaolu, et H. Š. tugineb oma nõudes Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastu ainult ajutisele korrale ja ENSV TööK sätetele, mille tõttu tuleb maakohtul peale 01.juulit 2002.a. H. Š.le tekitatud kahju hüvise nõudele rakendada lepinguõiguse sätteid. Nimetatud asjaolu juba iseenesest välistab H. Š. hagi täies ulatuses rahuldamise, kuna peale 01.07.2002.a. kehtivad lepinguõigus järgi hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisele teised kategooriad, kui seda olid varem kehtinud „ajutises korras“. VÕS 130 lg.1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kohus luges tuvastatuks, et tsiviilasja uuel arutamisel, vaatamata maakohtu kirjalikult nõudmisele, ei esitanud hageja uusi tõendeid temal kutsehaigusega tekkinud kahju suuruse kohta st kui suures ulatuses vähenesid hageja sissetulekud just kutsehaigusest tingitud 40% töövõimetuse tõttu. Kui suur oli hagejal kahju majanduslike võimaluste halvenemisest tingitult ning kui palju suurenesid hageja vajadused tingitult tema 40% töövõimetusest. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et enne 01.07.2002.a. oli hageja tõendanud temal seoses kutsehaigusega tekkinud kahju suuruse, mis seisnes saamata jäänud palgas vastavalt „ajutise korra“ sätetele, kuid peale 01.07.2002.a. ei ole hageja temal tekkinud kahju suurust tõendanud. VÕS §115 lg.1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §127 lg.3 ja 4 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus asus seisukohale, et põhjusliku seose hindamisel peab kohus hindama, kas ilma poolse lepingu rikkumiseta ei oleks hagejal kutsehaigust tekkinud ehk vastata tuleb küsimusele, kas kostja poolne lepingu rikkumine põhjustas hagejal kutsehaiguse vältimatult. Tunnistajate K. M. ütlustega selle kohta, et temal vibratsioonitõbe ei tekkinud, aga samuti ka tunnistaja V. Š.

2 – 09 – 36253 ütlustega luges kohus tõendatuks, et allmaakaevuri – läbindaja töötingimused Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused ei põhjustanud vältimatult kutsehaiguste tekkimist töötajatel. Enamus töötajatel, kes töötasid H. Š.ga samades töötingimustes ei tekkinud kutsehaigust. Samas asub maakohus ka seisukohale, et H. Š. ei ole tõendanud, milles seisnes Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolne töölepingu rikkumine alates 01.07.2007.a.. Ei piis üksnes väitest, et töölepingu järgi pidi kostja tagama hagejale tervislikud ja ohutud töötingimused, vaid tuleb tõendada konkreetsete tööohutuse alaste seadusesätete rikkumist Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt. Hageja on sellest väga hästi teadlik, kuna viitab hagiavalduses omaaegsele tööõnnetuste arvelevõtmise ja juurdlemise korrale, mis samuti nägi ette tööandja konkreetse süülise õigusvastase teo tuvastamise. Riigikohus 30.10 2002.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-114-02 p.12 asus seisukohale, et asjas enne 01.07.2002.a. kuuluvad kohaldamisele TsK §-d 464 ja 448. TsK § 448 kohaselt peab hageja tõendama temal tekkinud kahju ja kostja õigusvastase tegevuse ning põhjusliku seose eelnimetatute vahel. Sellest järeldub, et hageja peab muuhulgas tõendama ka seda, et ta on kaotanud sissetuleku just tervisekahjustuse tõttu, mitte aga muul põhjusel, nt vanaduse tõttu. Ei hagiavalduses ja selle täiendustes, aga samuti kohtule esitatud dokumentides ei ole H. Š. tõendanud, et ta kaotas sissetuleku just tervisekahjustuse (kutsehaiguse) tõttu. Selliseid tõendeid ei leidnud kohus ka tunnistajate H. G., K. M., V. Š., V. N. ja G. M. ütlustes, millega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et H. Š. hagejana ei ole tõendanud kohtule, et ta kaotas sissetuleku just kutsehaiguse tõttu, mitte aga vanuse tõttu nagu seda on kogu aeg oma vastuväidetes kinnistanud kostja, Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused. Riigikohus 07.detsembri 2011.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-68-11 p.10 asus seisukohale, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsK § 448 lg 1 järgi peab kannatanu tõendama nii kahju tekitaja õigusvastase käitumise, kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel (viimati 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-10, p 10). Riigikohtu seisukoha järgi peab hageja, tulenevalt TsKS § 448 lg-st 1, enne 1. juulit 2002 toime pandud tegudest tingitud kutsehaigusega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagi puhul tõendama, milles seisneb kostja õigusvastane tegu ning põhjusliku seose kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Kui hageja neid asjaolusid ei tõenda, ei ole kostjal kohustust TsK § 448 lg 2 järgi tõendada, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Tervislike töötingimuste tagamata jätmise eest kostjale vastutuse panemiseks on vaja tuvastada, milles seisnes töökorralduse vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Kostja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa üldisest etteheitest, et hageja töötingimused kostja juures olid tervist kahjustavad ja põhjustasid hagejale kutsehaiguse (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-09, p 12). Kolleegium selgitab ühtse kohtupraktika kujundamiseks järgmist. Senist seisukohta tööandja käitumise õigusvastasuse tõendamise koormuse jagamise kohta on vaja muuta. Kolleegium leiab, et juhul, kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kui tööandja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta TsK § 448 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi. Maakohus asus seisukohale, et H. Š. ei ole suutnud tõendada põhjuslikku seost Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused tegevuse (sh tegevusetuse) ja hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju vahel, mille tõttu ei olnud Aktsiaseltsil Eesti Energia Kaevandused kohustust tõendada, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused on tööohutuse nõudeid täitnud või et Aktsiaselts

2 – 09 – 36253 Eesti Energia Kaevandused ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi. Siiski tõendas Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused kohtule, et ta ei tööohutuse nõuete rikkumises süüdi ja tööohutuse nõuded olid Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused täidetud. Sellisteks tõenditeks luges maakohus. Söetööstuse Ametiühingute Liidu tehnikainspektori ettekirjutuse nr.1-77 18.jaanuarist 1977.a. Aktsiaseltsile Eesti Energia Kaevandused. Tolleaegse Tootmiskoondise Eesti Põlevkivi kirjaliku vastuse 09.veebruarist 1977.a. ettekirjutusele, millega Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused tunnistas, et läbindajad, puurijad ja teised kaevanduste töötajad, kes tegelevad käsitsi puurimisega, olid tõepoolest allutatud vibratsiooni mõjule, mis avaldas kahjulikku mõju töötajate tervisele. Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused asus vastuses seisukohale, et käsitsi puurimisel ei ole enam tehniliselt võimalik vibratsiooni kahjulikku mõju rohkem vähendada ning ainukeseks väljapääsuks olukorrast oli üle minna käsitsi puurimiselt mehhaniseeritud puurimisele vastavate seadmete abil. Käsitsi elektripuurmasinatega töötavate mäetööliste töökohtade meditsiinilise uurimise aktiga 10.aprillist 1975.a., milles tehti kahjuliku vibratsiooni vältimiseks mäetöölistele ja vibratsioonihaigusesse haigestumise vähendamiseks järgmised ettepanekud: a) puurijatele organiseerida tööd selliselt, et puurija puuriks ühe töövahetuse ning sellele kaks järgnevat vahetust töötaks töödel, mis ei oleks seotud vibratsiooni kahjuliku mõjuga ja b) läbindajatele organiseerida tööd selliselt, et läbindajad ühe töövahetuse puuriksid ning sellele järgmise vahetuse töötaksid ilma vibreeriva instrumendita (puurmasinata). Õiend Estonia Kaevanduses välja antava vajaliku tööriietuse, eririietuse ja isikukaitsevahendite loeteluga. Õienda Estonia Kaevanduses ohtlike ja kahjulike ohufaktorite riskianalüüsiga. Estonia Kaevanduse töösisekorra eeskirjadega. Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi Estonia Kaevanduse töösisekorraeeskirjadega. Mäetööliste ja läbindajate ohutustehnika ja töökaitsealase väljaõppe programm. H. Š. ohutustehnika esialgse instrueerimise kaardiga. H. Š. töökaitsealase koolituse registreerimise päevikuga, mille kohaselt H. Š. instrueeriti pidevalt allkirja vastu töökaitsealastest nõuetest. Teaduslik – uurimusliku töö aruandega 20.detsembrist 1983.a. „Eesti Põlevkivi Kaevandustes puurimistöödel puurseadme rakendamise kohta“. Estonia Kaevanduses mäetöödel tegutsevatele läbindajatele töökaitse alase instruktsioon. Vibratsiooniohtlikel kutsealadel töötavatele töölistele vibratsiooni toime alandamise abinõude instruktsioon nr.35, mis oli kinnitatud 03.detsembril 1987.a. Kaevanduse Ametiühingu Komitee määrusega ja Estonia Kaevanduse paeinseneri poolt. Samad tõendid sisaldusid ka tunnistajate Vladimir Šalašinski, Vladimir Novikovi ja Gennadi Moltšuni ütlustes. Samade tõenditega tuvastas kohus, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused on ümber lükanud hageja poolsed viited omaaegsetele tööohutuse normide rikkumisele Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt. Nimelt viitas hageja hagiavalduses, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused rikkus omal ajal kehtinud õigusnormide järgmiselt. 1) Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õiguseellased ei koostanud tollel ajal kehtinud ENSV TööK nõudeid täpsustavaid kohustuslikest dokumentidest „Tööandja ohutustehnika ja töötervishoiualase töö organiseerimise põhimäärust“; „Töösisekorraeeskirju“, aga samuti ei koostatud töökohtade passe ning ei teostatud töökohtade passide koostamiseks vajalikke riskianalüüse. 2) Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste poolt läbi viidud töötervishoiualane instruktaaž ja kontroll töötervishoiu alaste nõuete täitmise üle oli ebaregulaarne ega vastanud nõuetele. 3) Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused ja tema õiguseellaste juures rikuti vibratsiooniohtlike tööde teostamisel järgmisi nõudeid: a) vibratsiooniohtlike instrumentide kohta ei petud kontrollžurnaale; b) vibratsiooniohtlikele instrumentidele ei tehtud ennetusremonti; c) kasutati töötervishoiu nõuetele mittevastavaid seadmeid ja vahendeid sh olid tööliste poolt kasutatavad puurvardad tsentreerimata ega vastanud töötervishoiu nõuetele; d) ei kasutatud vibratsiooni neelavaid kaitsevahendeid; e)

2 – 09 – 36253 esines ületundide tegemist, kusjuures ei peetud kinni seadusandluses ettenähtud töövahetuse kestusest ning rikuti vibratsiooniohtlike tööriistadega seadusandluses ettenähtud kokkupuute ajalise kestvuse normidest; f) puudusid töötajatele kehtivas seadusandluses ettenähtud puhkepausid, aga samuti tükitöönormide rakendamise tõttu need puhkepausid (juhul kui töölised neid ka pidasid) ei kuulunud täiendavalt tasustamisele. Lisaks sellele esitas Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused tõeneid selle kohta, et ta mitte ainult ei täitnud tööohutuse nõudeid vaid Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused tegeles ka ennetustööga eesmärgiga, et töötajad ei haigestuks kutsehaigusesse. Kauaaegse Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused allmaatöötaja (praegu töökeskkonnaspetsialist) tõendiga 10.septembrist 2010.a., tõendas kostja kohtule, et alates 1970.a. lõpust viidi läbi Aktsiaseltsi Eesti Põlevkivi töötajatele vitamiini kuure, selliselt, et igas jaoskonnas olid laual vitamiinipurgid vitamiinidega Revit ja Undevit, mida võisid vabalt võtta kõik töötajad, oma tervise tugevdamiseks. Lisaks vitamiinidele paigutati 80-nendatel aastatel töötajate dušširuumidesse kvartslambid, mille abil võis iga töötaja viia läbi enda suhtes tervistavaid protseduure. Vibratsioonihaiguse ennetamiseks olid dušširuumidesse paigutatud vannid kätele, labakäte soojendamiseks ja masseerimiseks. Läbindajatele ja koristuse –eeltöölistele jagati ka trükitud brošüüre juhistega vibratsioonihaiguse ennetamiseks. Riigikohus 06.oktoobri 2010.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-68-10 p.10 asus seisukohale, et tööandja tegevuse ja kannatanu sissetuleku vähenemise vahel põhjusliku seose ja selle tõendamise kohta leidis kolleegium 22. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-03, et kui töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja tema töövõime kaotus on 90%, siis võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda töötada ja ta ei leia tööd ning on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. 14. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-03 leidis kolleegium, käsitledes vanaduspensioniikka jõudnud isiku nõuet, et kui isik kaotab kutsehaiguse tõttu oma töövõimest 60%, on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel. Muu hulgas võib kostja tõendada, et hageja töövõimetus on kas osaliselt või täielikult põhjustatud tema east. Kolleegium on seisukohal, et viimati toodud põhimõte kehtib ka siis, kui töövõime kaotus on väiksem kui 60%. Kohtule 22.09.2010.a. Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt esitatud kirjalikus vastuses (esindaja L. O.-M.) asus kostja seisukohale, et hagejale ei ole tekitatud kahju, kuivõrd hageja koondati kostja poolt vanusel, mil edasi töötamine allmaatöölisena oleks eakohaselt raske ja kujutaks hageja tervisele otsest ohtu. Hageja saab endiselt käia täistööajaga tööl. Kohus asus seisukohale, et 40% töövõimakaotus ja kutsehaiguse diagnoos hagejal ei tõenda automaatselt asjaolu, et hageja kaotas oma sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Kohus luges põhjendatuks Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastuväited hagile, mille kohaselt samal alal (kaevurina) ei oleks H. Š. enam saanud edasi tegutseda nagunii (ka mõnes teises kaevandamisega tegelevas äriühingus) vanuse tõttu, aga samuti ei oleks H. Š. enam saanud kaevuri palka. Kaevuri palga kaotas H. Š. seoses kaevanduse sulgemisega ja seoses vanusega, mitte aga kutsehaiguse diagnoosimisega. Töölepingu lõpetamise ajal H. Š.l kutsehaigust veel diagnoositud ei olnud. Maakohus luges asjakohaseks Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused poolt esitatud tõendid selle kohta, et samas vanuses, kui oli H. Š. koondamise ajal, ei tööta Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused mitte ühtegi allmaatöölist. Nimelt esitas Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused õiendi 15.aprillist 2010.a., mille kohaselt ei tööta enam Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused kaevanduste allmaa remonditööliste

2 – 09 – 36253 hulgas, seisuga 15.aprill 2010.a., 54. aastast vanemaid töötajaid. Seega tuvastas kohus, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused on tõendanud, et H. Š. kaotas kaevuri töö ja palga vanusest tingitud tervise halvenemise tõttu. Samas asus kohus ka seisukohale, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ei ole maakohtule tõendanud, et H. Š.l esinev 40% töövõimetus on kas või osaliseltki põhjustatud hageja east. Maakohus luges tõendatuks, et H. Š. 40% töövõimetus on tuvastatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskuses 11.septembril 2006.a., kus diagnoositi kutsehaigus, mis kujunes välja perioodil alates 1975 kuni 2006.a.. Riigikohus 16.juuni 2010.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-55-10 p.20 asus seisukohale, et tööandja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisanud tsiviilkoodeksi järgi ainuüksi sellest, et töötaja sai tööandja juures töötamise ajal kutsehaiguse, vaid lisaks pidi tööandja olema rikkunud oma kohustusi ohutu ja tervisliku töökeskkonna tagamisel. Esmajoones oli tööandja käitumise õigusvastaseks lugemiseks vajalik, et ta rikkus töökaitse norme. Tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest tööandja vastutusele võtmiseks on seega vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega tööandja eiras tööohutuse nõudeid, st kui tööandja ei rikkunud tööohutuse norme, ei olnud tema tegevus töötaja suhtes õigusvastane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-99; 15. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-03, p 25). Maakohus asus seisukohale, et H. Š. poolt on tõendamata asjaolu, milles oli tööprotsess Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused kui tööandja eiras tööohutuse nõudeid. Ehk teisiti sõnastatult, kuigi H. Š. sai kutsehaiguse töötamise ajal Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused, ei ole tõendatud asjaolu, milles seisnes Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasus allmaatöödel ja sh ka H. Š. tööprotsessi organiseerimisel. Maakohus asus seisukohale, et ilma Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õigusvastase teo tuvastamiseta ei ole võimalik tuvastada H. Š.l kutsehaiguse tõttu kahju õigusvastaselt tekkimist, Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused süüd selles, aga samuti ka põhjuslikku seost H. Š.l Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused süül tekkinud kahju ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õigusvastase tegevuse vahel. Maakohus möönab, et kutsehaigusega seoses tekkis H. Š.l loomulikult kahju, kuna oli vähenenud tema töövõime, kuid H. Š. töövõime vähenemises kutsehaiguse tagajärjel ei saa süüdi olla Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused eeldades, et kes see teine saab siis süüdi olla. Kohus asus seisukohale, et Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õigusvastase teo ja ka süü tuvastamiseks ei piisa ainult raskete allmaatöötingimuste kirjeldamisest (nagu sega on teinud hageja), sest hagejal esinev kutsehaigus on mõnikord tekkinud ka maapealsetel töötajatel, kelle töötingimused on kergemad. Enamasti on haiguste tekkimine (sh ka kutsehaiguste tekkimine) suures osas seotud isikul riskifaktorite ja haiguste tekkeks eelsoodumuste (ka pärilike) olemasoluga, mida ei saa reeglina ette näha tervistkahjustavates tingimustes töötamise reguleerimiseks ettenähtud õigusnormide väljatöötamisel. Samuti H. Š. puhul ei saanud Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ette näha kutsehaiguse väljaarenemist juhul, kui H. Š. töö organiseerimisel ja korraldamisel ei ole Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused rikkunud kehtivate õigusaktide nõudeid. Vastupidist ei ole kohtule tõendanud ei Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused ise kostjana, ega ka H. Š. hagejana. Riigikohus eelpoolviidatud otsuses asus samuti seisukohale, et TsK § 448 lg-st 1 tuleneb ka kahju hüvitamise eesmärk - isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

2 – 09 – 36253 esinenud. Eelnevast järeldub nõue asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks siis, kui ta ei oleks seoses kutsehaigusega töövõimet osaliselt kaotanud. Tervisekahjustuse tekitamisel määratleb TsK § 463 lg 1 varalise kahjuna töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud täiendavaid kulutusi. Kolleegium leiab, et muutunud oludes tuleb osundatud normide alusel varaliseks kahjuks lugeda tervisekahjustuse tõttu kaotatud sissetulekut. Ka vanaduspensioniikka jõudnud isikul on tervisekahjustuse tõttu tekitatud varaline kahju see osa sissetulekust, mis tal jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Seega tuleb esmalt tuvastada, millises summas kaotas hageja sissetuleku tervisekahjustusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel. Siinjuures märgib kolleegium, et Ajutine kord ei muuda seaduse - tsiviilkoodeksiga - sätestatud kahju mõistet ega selle hüvitamise eesmärki. Hageja võib tõendada, et tekitatud kahju on suurem kui Ajutise korra järgi arvestatu, kostja võib tõendada vastupidist. Maakohus asus seisukohale, et arvestamata tuleb jätta Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused vastuväide, mille tõttu tuleks hagi jätta rahuldamata selle tõttu, et H. Š.l diagnoositi kutsehaigus alles 2006.a. peale töötamise lõpetamist ja enne seda oli ta terve, sest oli läbinud vastavad tervisekontrollid. Tähtsust omab asjaolu, et kutsehaigus tekkis perioodil alates 1975.a. kuni 2006.a., millise asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub. Õiguslik vaidlus esineb poolt vahel kutsehaigus tekkimise põhjuse üle. Hageja, H. Š., väidab, et temal tekkis kutsehaigus Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õigsusvastase teo tagajärjel ja Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused süül (mida ei ole hageja suutnud tõendada). Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused kostjana väidab vastu, et hagejal tekkis kutsehaigus tema tervisliku (sh ka päriliku) omapära tõttu (mida ka kostja ei ole suutnud kohtule tõendada). Kohtule jäi selgusetuks, millise H. Š. tervisliku omapära tõttu arenes hagejal välja kutsehaigus. Maakohus asus seisukohale, et Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused süüd eeldada puudub kohtul seaduslik alus, aga samuti on selline eeldus vastuolus Riigikohtu praktikaga. Maakohus asus seisukohale, et just H. Š.lt lasub temal tekkinud kahju suuruse tõendamiskoormis (st tõendada, millises summas kaotas H. Š. sissetuleku tervisekahjustusest tingitud töövõime vähenemise tagajärjel või tõendada seda, et H. Š. tegelik kahju oli suurem, kui ajutise korra järgi arvestatu). Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused võib aga tõendada vastupidist st. et H. Š. ei ole seoses tervisekahjustusega sissetulekut kaotanud või ei ole seda kaotanud Ajutise korra järgi arvestatud ulatuses. Turvafirma G4S H. Š. palga tõenditega luges kohus tõendatuks asjaolu, et H. Š. ei ole kaotanud sissetulekut Ajutise korra järgi arvestatud ulatuses, millega seoses on H. Š.l tekkinud kahju suurus ebaselge ning kuna Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused üldse mingigi kahju osaga nõus ei ole, siis pidas kohus vajalikuks jätta H. Š. hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisel arvestas kohus ka asjaoluga, et H. Š. põhilises osas ainult kirjeldas allmaakaevuri – läbindaja raskeid töötingimusi, mis on vibratsiooniohtlikud ja võivad põhjustada kutsehaiguse. See asjaolu on tõendatud ka tunnistajate H. G.ja K. M. ütlustega, kusjuures tunnistaja K. M. andis ütlusi, et temal endal vibratsioonitõbe ei ole. Tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et allmaakaevuri – läbindaja töötingimused Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused ei olnud sellised, mis oleksid vältimatult põhjustanud kutsehaiguse kõikidel selle ala töötajatel. Tunnistajate V. Š. ja G. M. andsid ütlusi asjaolu kohta, et allmaakaevuri – läbindaja töö oli raske ja vibratsiooniohtlik, kuid kõik tööga seotud kahjulikud tervisele ohtlikud mõjud olid tollel ajal kehtinud normatiivaktidega kehtestatud lubatud piirides. Aktsiaseltsil Eesti Energia Kaevandused puudusid ka endal võimalused tervisele kahjulike mõjude vähendamiseks, kuna seda ei lubanud tollel ajal kasutatavate

2 – 09 – 36253 seadmete ja tööriistade tehniline tase. Tervisele ohtlikest töötingimustest olid teadlikud kõik töötajad, kuna nad läbisid vastava ala ohutustehnilise instruktsiooni. Tunnistaja V. Š. andis veel täiendavalt ütlusi selle kohta, et aastatel 1978 – 1981 Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused käsitsi puurimine lõpetati ning mindi üle masinpuurimisele. Masinpuurimise ajal inimene enam kahjuliku vibratsiooni mõju alla ei sattunud. Masinpuurimisele mindi üle just selle tõttu, et kaitsta inimesi vibratsioonitõbe tekitava vibratsiooni eest, millega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et Aktsiaseltsis Eesti Energia Kaevandused süüliselt töötajatele kutsehaigust ei põhjustatud ning kostja püüdis pidevalt vähendada töötajate tervisele ohtlikke mõjusid tööprotsessis, selleks, et vältida töötajate kusehaigusesse haigestumist.

Riigikohus 15.10.2003.a. otsuses tsiviilasjas nr.3-2-1-89-03 p.25 asus seisukohale, et kohus peab põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, mille põhjal asjaolud tuvastati. Maakohus tegi sellest järelduse, et menetlusosalised peavad esitama kohtule põhjendatud ja asjassepuutuvaid fakte, koos vastavate tõenditega. Riigikohus jäi varasemas otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-99 (RT III 1999, 15, 151) väljendatud seisukoha juurde, et tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest kostja vastutusele võtmiseks on vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras tööohutuse nõudeid. Maakohus asus seisukohale, et H. Š. on küll viidanud Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused üldistele kohustustele tööohutuse tagamisel perioodil alates 20.02.1975.a. kuni 23.02.1988.a. ning alates 10.03.1993.a. kuni 01.07.2002.a, kuid ei ole kindlaks teinud ühtegi konkreetset tööohutuse nõude rikkumist. Juhul, kui Aktsiaseltsi Eesti Energia Kaevandused õiguseellased ei rikkunud tööohutuse norme H. Š. suhtes ajavahemikul alates 20.02.1975.a. kuni 23.02.1988.a. ning alates 10.03.1993.a. kuni 01.07.2002.a, siis polnud nende tegevus hageja suhtes sellel perioodil õigusvastane ning kostja ei vastuta kahjustuste eest, mida tema õiguseellased põhjustasid hagejale nimetatud ajavahemikul. Alates 01.07.2002.a. kuni H. Š. koondamiseni peab hageja esitama kohtule tõendeid selle kohta, et Aktsiaselts Eesti Energia Kaevandused rikkus töölepingu sätteid, aga samuti töötervishoiu kohta käivaid kohustuslikke norme, mis olid töölepingu tingimuseks. Hageja kohtule selliseid tõendeid esitanud ei ole ning kostja on oma poolt esitatud tõenditega hageja vastavad väited veenvalt ümber lükanud.

Eeltoodud alusel, aga samuti TsK §448; §463; §464 ning VÕS §101 lg.1 p.3; §103 lg.1; §104 lg.1; §115 lg.1; §127 lg.1,3,4; §130 lg.1 ja §1044 lg3 sätestatud õiguslikul alusel, pidas kohus vajalikuks jätta H. Š. hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS §162 lg.1 ja lg.2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa

2 – 09 – 36253 arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus jättis H. Š. hagi täies ulatuses rahuldamata, siis pidas kohus vajalikuks panna menetluskulud H. Š. kanda.

Digitaalselt allkirjastatud

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.