• Hageja esindaja Kaspar Kamsakann ([email protected]) • Kostja Arne Stern (isikukood 35509292738, elukoht XXX ) • Kostja esindaja Maia Ploom ([email protected]) 13.09.2012.a
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Janno Krantsiveeri hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Janno Krantsiveeri kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Janno Krantsiveer esitas Arne Sterni vastu hagi 8103.21 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2007. aasta detsembris suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja hiljemalt 2008. aasta aprilliks ehitama hagejale palkmaja. 16.02.2008.a ja 17.02.2008.a kandis hageja ettemaksuks kostjale kokku 120 000 krooni (7669.40 eurot). Kuna 30.10.2008.a ei olnud kostja hagejale töid üle andnud, saatis hageja kostjale teatise lepingust
taganemise kohta alates 03.11.2008.a ning palus üleantud rahasumma tagastada hiljemalt 04.11.2008.a. Kostja pole raha tagastanud. Hageja palub kostjalt põhivõla 7669.40 eurot välja mõista VÕS § 189 lg 1 alusel. Alternatiivselt palus hageja kostjale üle kantud rahasumma välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja leidis, et ei ole kunagi kuulnud kostja viidatud OÜ-st Stringer Masters, tal ei ole olnud osaühinguga lepingut ning ta ei saanud aru, et kostja sõlmis lepingu osaühingu esindajana. Kostja kandis talle antud raha edasi omal algatusel, hageja ei ole saanud osaühingult hinnapakkumist ega arvet. Hageja sõlmis lepingu just kostja kui füüsilise isikuga. Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud. Aegumine hakkas kulgema lepingu ülesütlemisest. Vande all kinnitas hageja, et sõlmis lepingu Arne Sterniga. Arne Stern soovis raha saada arvele ning andis arveldusarve numbri kuhu tuli raha üle kanda. Sellest, kes maja valmis ehitab, juttu ei olnud. Hageja ei teadnud, milliste osaühingutega kostja oli seotud. Hageja palub kostjalt lisaks põhivõlale välja mõista intressi alates raha saamisest kuni 20.10.2008.a ning viivised alates 31.10.2008.a. Hageja palus intressi ja viivised välja mõista kuni 31.12.2011.a summas 2143 eurot ning alates 01.02.2012.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt puudub poolte vahel töövõtuleping või müügileping. Hagejal oli palkmaja valmistamiseks sõlmitud leping OÜ-ga Stringer Masters. Osaühing esitas 02.02.2008.a hagejale hinnapakkumise palkmaja valmistamiseks ja 14.02.2008.a arve 120 000 krooni tasumiseks. Hageja tasus 120 000 krooni kostja arveldusarvele ning kostja kandis 19.02.2008.a raha OÜ Stringer Masters arveldusarvele. Kostja on seisukohal, et hagi esitati vale kostja vastu. OÜ Stringer Masters on lepingu täitnud, palkmaja detailid on valmis ja hagejale üle antud. Kostja leidis, et hageja põhinõue ning kõrvalnõuded on aegunud. Aegumist tuleb hakata arvestama raha ülekandmisest. Lepingulise suhte puhul tuleks hakata aegumist arvestama alates 2008.a aprillist, kui maja pidi valmis olema. Vande all kinnitas kostja, et sõlmis hagejaga lepingu kostjale kuuluva OÜ Stringer Masters nimel. Lepingupoolteks oli kostja kui äriühingu esindaja ja hageja. Hageja kandis raha kostja arvele. Kui kostja rahakannete kohta hagejalt selgitust küsis vastas hageja, et võib olla saab „mustalt“, ilma maksudeta. Hageja soovil kandis kostja raha OÜ Stringer Masters arvele.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 16.02.2008.a kandis hageja kostja arvele 100 000 krooni selgitusega „kabli“ ja 17.02.2008.a 20 000 krooni selgitusega „raha“ (tl 14, 15). Kokku on hageja kandnud kostja arvele 120 000 krooni (7669.40 eurot). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et raha oli mõeldud palkmaja eest tasumiseks.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas töövõtuleping palkmaja valmistamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja kui füüsilise isiku või kostja esindatud äriühingu vahel. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Antud juhul on poolte vande all antud ütlused vastuolulised ning kohtul ei ole võimalik nende alusel tuvastada poolte ühist tegelikku tahet. Hageja vande all antud ütluste kohaselt oli teiseks lepingupooleks kostja kui füüsiline isik, kostja ütluste kohaselt osaühing. Poolte ühist tegelikku
tahet ning lepingupooli ei ole võimalik tuvastada ka selle alusel, et hageja kandis raha kostja kui eraisiku kontole. Tegemist võis olla VÕS § 79 lg 1 kohase kohustuse täitmisega. Samuti võis hageja täita kohustuse kostjale kui OÜ Stringer Masters esindajale. Tunnistaja Anu Praakli ütlustega ei ole võimalik tõendada, kellega hageja soovis tegelikult lepingut sõlmida. Seega ei ole ühegi tõendiga võimalik tuvastada poolte ühist tegelikku tahet.
5.Kui poolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, siis tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse muuhulgas võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki. Antud juhul oli tegemist suusõnalise lepinguga, kus pooled leppisid kokku, et kostja ehitab hagejale palkmaja. Mõlema poole ütlustest nähtub, et poolte sõprussuhted oli pikaajalised, nad käisid koos suusareisil. Pooltevahelisi suhteid iseloomustab ka see, et hageja tasus kostja isiklikule arvele ühise suusareisi lennupiletite raha 21 000 krooni (tl 30, 55). Seega pidi hageja lepingut sõlmides teadma, kas kostja on tegev palkmajade tootmisega ning kas ta teeb seda füüsilisest isikust ettevõtjana. Hageja pidi kostja ettevõtluse liigist teadlik olema isegi siis, kui ta kostja juhitava osaühingu nime täpselt ei teadnud. Hageja on vande all kinnitanud, et käis maja Roiul asuvas angaaris vaatamas ning kostja vande all antud ütluste kohaselt oli angaari juures üleval firma reklaam koos logo ja telefoninumbriga. Seega pidi hageja mõistliku isikuna aru saama, et palkmaja ei ehita kostja füüsilise isikuna (s.t füüsilisest isikust ettevõtjana), vaid hageja on lepingu sõlminud palkmaju tootva firmaga, mida kostja esindas. Kohus jätab tähelepanuta mõlema poole ütlused osaühingult pakkumise ja arve saamise kohta, kuna poolte ütlused on vastuolulised ning kohtul ei ole põhjust eelistada kumbagi poolt teisele. Arve nr 69 (tl 29) esitamine hagejale ei ole tõendatud ning ei ole tõendatud ka see, et hageja nimetatud arve alusel kostjale midagi maksis. Samas tuleb lugeda tunnistaja Anu Praakli ütlustega tõendatuks, et hageja on saanud osaühingult pakkumise (tl 28) palkmaja valmistamise hinna kohta. Seega on ka tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja pidi aru saama, et maja toodab osaühing. Mõistlik isik ei saanud eeldada, et kostja omandab eraisikuna maja selle tootnud osaühingult ning müüb hagejale edasi. Kohtul tuleb asuda seisukohale, et töövõtuleping palkmaja tootmiseks oli sõlmitud hageja ja OÜ Stringer Masters vahel.
6.VÕS § 79 lg kohaselt kui kohustus täidetakse isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Nimetatud sätte rakendamine eeldab, et hagejal oli tahe täita tema ja OÜ Stringer Masters vahelist lepingut. Hageja enda selgitustest nähtub, et raha maksmise eesmärgiks oli soov tasuda palkmaja tootmise eest. Tunnistaja Anu Praakli ütlustega on tõendatud, et hageja avaldas telefoni teel soovi, et kostja kannaks raha edasi OÜ Stringer Masters arvele. Kostja vande all antud ütlusega on tõendatud, et kostja kandis raha hageja soovil edasi osaühingu arvele. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejal tahe oli suunatud palkmaja eest tasumisele ning see kohustus tuli täita osaühingule. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on osaühingu esindaja, oli kostjal õigus anda nõusolek kohustuse täitmiseks temale kui õigustamata isikule. Kostja nõusolekuks tuleb lugeda kostja kui osaühingu juhatuse liikme poole raha edasikandmine osaühingule. Viimane asjaolu on tõendatud kostja esitatud kontoväljavõtetega (tl 30, 31). Kui kostja ei oleks olnud täitmisega nõus, oleks tal tulnud raha tagasi kanda. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale raha kandnud VÕS § 79 alusel OÜ-ga Stringer Masters sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hagejal ei ole õigus nõuda raha tagastamist VÕS § 189 lg 1 või alusetu rikastumise sätete alusel. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hagi rahuldamata.
Põhinõude rahuldamata jätmisel jätab kohus rahuldamata ka kõrvalnõuded.
7.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei ole kostja vastu kehtivat nõuet, ei ole põhjust analüüsida hagi aegumist.
8.Kohus jätab tähelepanuta arved nr 75, 96-E (32, 33), kuna kohus ei lahenda hageja ja OÜ Stringer Masters vahelist vaidlust. Pooltevaheline kirjavahetus, mis on koostatud pärast lepingu sõlmimist, ei tõenda pooltevahelise lepingu olemasolu või puudumist (tl 16-17, 34).
9.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.