Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-48451 tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 57,11 eurot, mis jääb alla 2000€, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

ITM Inkasso OÜ esitas 11. oktoobril 2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Inga Ivanova vastu võlgnevuse nõudes. Kohus tegi 31. oktoobril 2011 võlgnikule makseettepaneku, millele esitas võlgnik vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus menetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23. detsembril 2011 Viru Maakohtule hagiavalduse Inga Ivanova vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga kiirlaenulepingu 5 000 krooni saamiseks. Laenusumma kanti kostjale üle, laenu tagstamise tähtpäevaks oli 04. veebruar 2010. Kostja ei ole laenu koos intressidega nõuetekohaselt tagastanud. OÜ Placet Group loovutas võlanõude hagejale OÜ ITM Inkasso. Uuele võlausaldajale tunnistas kostja võlgnevust summas 379 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid kompromissi laenu tagastamiseks. Kostja on maksegraafiku allkirjastanud, kuid jätnud kõik osamaksed tasumata. Seega hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud põhisumma suurus 379 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 379 eurot, viivised summas 18,52 eurot, viivised protsendina 0,02% päevas põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni väljamõistmiseni. Samuti palub hageja võlja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 144 eurot. Kostja on nõus asjaoluga, et sõlmis OÜ-ga Placet Group kiirlaenulepingu 5 000 krooni saamiseks. Kostja on aga seisukohal, et hagi on alusetu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis avaldaja OÜ ITM Inkasso võlgnikult Inga Ivanova võlgnevust summas 687,05 eurot. Hageja suurendas alusetult kostja laenusummat ja nõudis alusetult selle tasumist, millest kostja on põhjendatult keeldunud. Alusetu on ka viiviste nõue. Kostja sai laenuna 5 000 krooni ehk 320 eurot, millest tagastas 5 140 ehk 328 eurot, mille kohta esitas kostja kohtule ka konto väljavõtted. Seega on kostja tagastanud kogu võetud laenu ning 2/5

2-11-48451 osaliselt ka laenulepingu järgi tasumisele kuulunud 900 kroonist intressi summas 140 krooni. Seega puudub kostjal võlgnevus, tasumata on ainult intressid summas 760 krooni ehk 48,57 eurot. Teiseks, on alusetu hageja nõue maksegraafiku kokkuleppe sõlmimise eest summas 20 eurot. Antud nõue väljub nõude aluseks olevast laenulepingust, kostja ei ole nimetatud summat tasunud, mis tähendab, et kostja ei nõustunud kokkuleppega. Viiviste nõue on alusetu, kuna kostja on tagastanud põhivõlgnevuse. Pooled taotlesid asja lahendada kirjalikus menetluses enese ärakuulamist ei soovinud ei hageja ega kostja. KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHALDAMISELE KUULUVAD ÕIGUSNORMID Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude tõendamatuse tõttu. Tulenevalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 230 lg1 Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõue põhineb hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel 15.02.2011.a. sõlmitud lepingul MG104666 (tlk31), mille on allkirjastanud üksnes kostja. Hageja on kohtule oma nõude olemasolu tõendamiseks esitanud lepingu üldtingimused (tl 17-30); lepingu MG 104666 (tl 31); laenutaotluse (tl32); laenutaotluse aktsepti (tl 33-34). Samas hageja rõhutab, et VÕS §578 lg 1 ja 2 kohaselt on kostjaga sõlmitud kompromissleping, mille tagajärjel loobvad lepingupooled oma varasematest nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued, lepingust tulenevat õigused. Hageja on seisukohal, et 15.02.2012.a. sõlmitud kompromissleping kehtib. Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja sõlmis 06.01.2010.a. Placet Group OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu 5000 krooni saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus internetikeskkonnas (tlk 32). Hageja esitas täiendava tõendina aktsepteeritud laenutaotluse, millest nähtuvalt on kostja laenanud OÜ-lt Placet Group põhisumma 5000 (viis tuhat) krooni, sellelt intress on arvestatud 900 (üheksasada krooni) ning tasuda tuleb 5900 krooni. Maksmise kuupäevaks on märgitud 05.02.2010.a. Kostja on esitanud kontoväljavõtted (tl 67-68), millest nähtub, et 08.02.2010.a. on kostja märkega “laenulepingu pikendamine” OÜ-le Placet Group tagastanud 1040 krooni (320 eurot) ja perioodil 08.06.2010a. kuni 08.12.2012.a. on kostja täiendavalt tasunud ITM Inkasso OÜ-le 4100 krooni ( 262,04 eurot). Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Placet Group OÜ on hageja väidete kohaselt loovutanud nõude hagejale, OÜ-le ITM Inkasso. Nõude loovutamise kohta hageja kirjalikus menetluses tõendeid esitanud ei ole. Kostja on lepingujärgseid makseid asunud teostama hagejale st. nõude loovutamist hagejale tunnistanud ega ole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole kirjaliku menetluses kestel esitanud mingeid täiendavaid tõendeid kostjal olemasoleva võla suuruse ega selle arvestamie aluste kohta. Hageja on seisukohal, et kuivõrd pooled on 15.02.2011.a. sõlminud kompromisslepingu, millega hageja arvates on kostja võlgenvust summas 3/5

2-11-48451 379 eurot tunnistanud, siis on kostja kokkuleppega seotud VÕS § 9 lg 1 ja 2 mõttes. Hageja selgitab, et tegemist on VÕS § 578 lg 1 tuleneva kompromisslepinguga, mille tagajärjel pooled loobuvad oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kostja nõustumus kompromissilepinguga on hageja arvates väljendatud teos, - kostja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud maksegraafikuga nõustumist. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub VÕS § 578 lg 1 ja 2, mille kohaselt Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kohus uuris 15.02.2011.a. sõlmitud lepingut MG10466. Lepingu p. 9 sätestab: “Tasudes Maksegraafiku sõlmimistasu summas 20.- euro (312,93 krooni), käesolevas maksegraafikus välja toodud viitenumbriga 481021127264, arveldusarvele 221026942756) kinnitab võlgnik, et on lepingust aru saanud, nõustub võlgnetava summa suurusega ja lepingu tingimustega ning kohustub võlgnevust vastavalt graafikule tasuma.” Võlgnik on oma kirjalikus vastuses märkinud, et kuivõrd ta ei nõustunud ei võlgnevuse suuruse, graafiku ega lepingutasuga, siis ta hagejale lepingutasu summas 20 eurot üle ei kandnud. Kostja selgitab, et hageja on alusetult suurendanud laenusummat ja nõudnud alusetult selle tasumist, millest kostja on põhjendatult keeldunud. Kohus, uuris esitatud kompromisslepingu tigimusi ning tuvastas, et kostja on allkirjastanud hageja poolt viidatud kompromisslepingu. Lepingu p 10 kohaselt jõustub leping allkirjastamisel, samas lepingu punkt 9 sätestab täiendava tingimuse: lepingus on selgesõnaliselt kirjas, et kostja poolt võla ja tagasimaksegraafiku tunnistamiseks on vajalik kostja poolne täiendav, vastava tegutsemisega antud kinnitus s.o. lepingutasu 20 eurot tasumine hageja pangaarvele. Kohus on seisukohal, et poolte vahelise vaidluse asjaolude lahendamisel kompromisslepingu nr MG104666 tõlgendamiseks tuleb kohaldada VÕS § 26 lg 1 ja 5: Lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Kui lahtiseks on jäetud tingimus, mille sisuks on ühe lepingupoole kohustuse täitmise ulatus, on tingimuse määramise õigus teisel lepingupoolel, kui poolte kokkuleppest või lepingu olemusest ei tulene teisiti. Hageja on oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepinguga määranud võlasumma suuruse ja tagasimaksegraafiku tingimuste määramise õiguse kostjale. Kostja ei ole neid tingimusi omapoolse nõustumuse andmisega kinnitanud, seega ei ole tingimused kostja jaoks siduvad ning hageja ei saa kostjalt nõuda nende tingimuste täitmist. Hageja omalt poolt ei ole kostjale mingeid muid tingimusi määranud, millega kostja nõustuks. Hageja rahalise nõude suurus kostja vastu ei ole seega kindlaks määratud. Hageja on seisukohal, et kompromissleping on jõus, ning selle sõlmimisega on ta loobunud mistahes varasematest nõuetest kostja vastu. Kostja on seisukohal, et kompromisslepingu p. 9 4/5

2-11-48451 loetletud lahtised tingimused ei ole saabunud, mistõttu kostja ei tunnista hageja nõuet summas 379 eurot põhinõude ja kõrvalnõuete osas. Hageja nõue peab olema selge ning selle aluseks olevad asjaolud tõendatud. Kohtul puuduvad tõendid, millest üheselt nähtuks kostja võla olemasolu ja võlasumma suurus hageja ees. Seega hagejal puudub lepingust nr MG10466 tulenev konkretiseeritud ja tõendatud nõue kostja vastu. Kuigi kostja möönab, et tal on varasemast õigussuhtest (loovutatud nõue) tulenevalt veel tasumata lepingujärgne intress summas 760 krooni ehk 48,57 eurot, leiab kohus, et puudub alus hagi osaliseks rahuldamiseks, kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta on kompromisslepingu sõlmimisega 15.02.2011.a. loobunud kõigist varasematest nõuetest, mis tal kostja vastu olid. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et nõude olemasolu hagejal ja nõude suurus on tõendamata. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib ära ka asjaolu, et kuigi hageja on kõrvalnõudena nõudnud kostjalt viiviseid summas 18,52 eurot ning lisaks viivised protsendina 0,02% päevas põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni väljamõistmist, on tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p. 5 , mida hageja peab enda jaoks siduvaks ja kehtivaks, lepingujärgseks intressimääraks 0,00 eurot. Pooled on selgesõnaliselt ja edasilükkavate või lahtiste tingimusteta kokku leppinud nullviivisintressi kohaldamises, seega puudub hagejal õigus nõuda intressi tasumist VÕS § 103 lg 1 ja 94 koostoimest tulenevalt. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda

Leanika Tamm Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.