Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eurot

ehk

kokku

summa

665,09

eurot

(edaspidi

kompromissisumma).

2-12-18567 kuupäeval alates 15. septembrist 2012 summas 50 (viiskümmend) eurot kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel

2-12-18567 tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, määruskaebuse esitamisel elektrooniliselt veebilehe www.etoimik.ee kaudu (e-toimiku menetlemise infosüsteemi) 25 eurot. Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole

nr

221023778606

Swedbank

AS-is

või

arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-12-18567, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

10.05.2012 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 16 077,10 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 10.05.2012 määrusega on Harju Maakohus rahuldanud hageja hagi tagamise avalduse ning seadnud hagi tagamiseks hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi kostjale kuuluva Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas asuva kinnistu (registriosa nr XXX, asukoht XXX) neljandasse jakku summas 17 224,31 eurot. Hüpoteek on kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud 18.05.2012. 03.09.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-1218567 menetlus lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja ja kostja kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sh kinnitavad hageja ja kostja, et on teadlikud, et vastavalt TsMS §-s 432 sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja kinnitab käesolevaga, et tal puuduvad kostja ja vastu mistahes nõuded (v.a kompromissist tulenevad nõuded) ning ta loobub kõikidest nõuetest kostja vastu (v.a kompromissist tulenevatest nõuetest). Hageja ja kostja kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on hageja ja kostja kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viiele päevale. Lisaks paluvad pooled hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

2-12-18567

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 386 lg-s 4 sisalduva üldreegli kohaselt tühistab kohus asjas menetluse lõpetamise korral hagi tagamise määrusega. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb samas, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Praegusel juhul ei ole kompromissilepingu pooled taotlenud 10.05.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamist. Arvestades ülaltoodut, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise jõusse, kuna see võib olla käesoleva lahendi täitmise tagamiseks vajalik. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

2-12-18567 Hageja on tasunud 03.05.2012.a (maksekorraldus nr 13063) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1118,45 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust summas 559,22 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Swedbank AS arvelduskontole Swedbank AS. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled leppinud kokku, et pooled jätavad menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaega.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.