Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Paikuse vald (vallavalitsuse kaudu) esitas 23.08.2012 kohtule võlgniku H. Kuusma pärijana pankrotiavalduse pärandvara suhtes. Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 17.09.2012 aruandes ajutine haldur asus seisukohale, et Hannes Kuusma pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 19.09.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes kajastatud seisukohale, et kui võlgnik, võlausaldajad või mõni kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude ettemaksu kohtu deposiiti, tuleb pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruandes L. Müürsoo märkis, et ei ole saanud Maksu- ja Tolliametilt vastust päringule, mille vastamise tähtaeg oli 13.09.2012. 19.09.2012 kohtumäärusega kohus kutsus võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid üles tasuma menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude ettemaksu 2000 eurot 1.oktoobriks 2012. Vastav teade avaldati elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 19.09.2012. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole. Kohus määras kohtulahendi teatavakstegemise ajaks 02.10.2012. Ajutise halduri taotlusel kohus lükkas lahendi teatavakstegemise aja edasi 9.oktoobrile 2012, sest pärast kohtuistungit Maksu- ja Tolliamet teatas ajutisele haldurile, et H. Kuusmale on tagastamata enamkinnipeetud tulumaksu 2010.a eest. 08.10.2012 ajutine haldur esitas kohtule taotluse anda ajutisele haldurile õigus esitada Maksuja Tolliametile Hannes Kuusma 2010.a. tuludeklaratsioon ja kanda tagastamisele kuuluv tulumaks H. Kuusma pärandvara hulka ning tasuda ajutise pankrotihalduri tasu x € ja kulutused 130 € osaliselt (253 € ulatuses) H. Kuusmaa pärandvara arvelt ning osaliselt (x €) menetlusabi korras riigi vahenditest OÜ-le GetNetWork, mille kaudu haldur tegutseb.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha istungil, tutvunud kirjalikult esitatud võlgniku pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hannes Kuusma pärandvara hulgas ei ole likviidset vara, mille arvelt rahuldada H. Kuusma võlausaldajate nõudeid ning võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on olemas pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte pankrotiavalduse esitanud võlgniku pärija ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 11 011,07 €, vara puudub. Võlgniku pärandvara nimekirja järgi seisuga 18.05.2010 tema pangaarvel olnud raha 19 117,07 krooni on AS Swedbank 20.05.2010-20.07.2010 tehtud maksetega arvestanud laenulepingust, liisingulepingust ja krediitkaardilepingust tulenevate kohustuste katteks. Tehingutest on möödunud üle kahe aasta, mistõttu ei saa neid enam kohtu kaudu kehtetuks tunnistada. H. Kuusma kohustusliku kogumispensionikontol olevad osakud (väärtus 06.09.2012 seisuga 7048,80 €) ei kuulu pankrotivara hulka ja pankrotihalduril ei ole õigust nõuda kohustusliku kogumispensioni osakute tagasivõtmist. Seega vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole. Pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid puuduvad. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja annab talle õiguse esitada Hannes Kuusma 2010.a tuludeklaratsioon, et tagastatava tulumaksu arvelt oleks võimalik osaliselt katta ajutise halduri tasu ja kulutusi. PankrS § 23 lg 4 järgi juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetluse lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise riigi

2 (3)

vahenditest kuni x € ulatuses. PankrS § 29 lg 8 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus annab ajutisele haldurile õiguse võlgniku nõudeõiguse realiseerimiseks ja enamkinnipeetud üksikisiku tulumaksu tagastamise taotlemiseks ning pärandvarasse kandmiseks. Kulude jaotus Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 järgi mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Käesolevas asjas on ajutine haldur täiendanud oma tasu ja kulude taotlust pärast seda, kui selgus, et võlgnikul on tagastama tulumaksu summa. Kuna esialgse ja täiendava tasutaotluse vahel on erinevusi, mis vajavad täiendavat selgitamist, lahendab kohus ajutise halduri tasu ja kulude suuruse eraldi määrusega, kui on saanud ajutiselt haldurilt ülesannete täitmisele kulunud aja ja kulutuste kohta täiendavaid selgitusi.

Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.