Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eesmärgil. Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis Vello Kuldsepaga 28.08.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0845294/96kt, mille raames on sõlmitud 3 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 3 kohaselt oli pärast täiendava krediidisumma ülekandmist krediidisaaja kasutuses 4 822.37 eurot ja võlgnik oli kohustatud maksma intressi 28,78 % krediidisummast aastas. Hageja sõlmis 28.08.2008 kostja Inna Raudmaaga käenduslepingu krediidilepingust nr 0845294/96kt tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Kostjad jätsid lepingulised kohustused – tagasi maksta laen ja intress - täitmata. Hageja teavitas kostjaid võlast 08.11.2011 saadetud kirjaga. Kostjad lepingut täitma ei hakanud, mistõttu hageja ütles 05.12.2011 põhivõlgnikule saadetud kirjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Käendajale saadeti sellekohane nõudekiri. Pärast laenulepingu ülesütlemist on hagejale laekunud 34.62 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks. Laenujääk on 4 706.45 eurot. Hageja on arvutanud laenulepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intressi summas 1 716.28 eurot. Võla sissenõudmisega tekitatud kulu on vastavalt krediidiandja hinnakirjale 19.53 eurot. Hageja on arvutanud tasumata põhivõlalt viivist võrdselt kokkulepitud intressi määraga, so 27,78 % võlgnetavalt summalt aastas, so kuni hagi kohtusse esitamiseni 709.33 eurot. Kokkuleppe nr 3 alusel kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 48.22 eurot lepingu sõlmimise tasu, mis on maksmata. Tasumata on ka varasema kokkuleppe sõlmimise eest 19.17 eurot, kokku lepingu muutmiste tasu 67.39 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista alates 21.06.2012 viivise 27,78 % tagastamata krediidisummalt aastas kuni võla tasumiseni. VÕS § 65 lg 1 ja sõlmitud käenduslepingu alusel vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Kostjate vastuväited hagile Vello Kuldsepp hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja andis kostjale laenu 60 000 krooni. Kostja tegi makseid vastavalt graafikule, kuid hageja kandis osa ühest maksest kostja teadmata teise võla katteks. Hageja on saatnud kostjale kirja, mille kohaselt V. Kuldsepp on 04.01.2010 seisuga maksnud hagejale 30 328.21 krooni. Siis jäi kostja töötuks. Hageja ja kostja vormistasid uue maksegraafiku, mille kohaselt V. Kuldsepp maksis igas kuus 20 eurot. Hageja teatas ühe aasta möödudes, et ei ole enam nõus nii väikese maksega. Kostjal ei ole võimalik rohkem maksta, sest tema töötasu on 290 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on V. Kuldsepp maksnud 60 000 krooni suurusest laenust hagejale 35 437.90 krooni ning soovib edaspidi maksta 20 eurot kuus. Käendaja ei ole süüdi selles, et V. Kuldsepp laenu saajana ei suuda enam maksekohustust täita. Hageja nõue on vastuolus heade kommete ja tavadega. Kostja Inna Raudmaa selgitas kohtuistungil, et on allkirjastanud käenduslepingu. Tegi seda puhtalt rumalusest, samuti lootis, et V. Kuldsepp saab ise võla makstud. I. Raudmaal ei ole võimalik võlausaldajale sentigi maksta, sest ta on lapsehoolduspuhkusel. Mingit vara I. Raudmaal ei ole. Sisulisi vastuväiteid hageja nõuetele I. Raidmaal ei ole. Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagi juurde. V. Kuldsepp kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohut ei teavitanud. V. Kuldsepp on oma kirjalikus vastuses andnud nõusoleku hagi kirjalikuks menetlemiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. V. Kuldsepp on kätte saanud laenusumma 60 000 krooni, millest on kinni peetud lepingu sõlmimise tasu. Tarbijakrediidilepingu nr 0845294/96kt, 28.08.2008, lisaks oleva maksegraafiku kohaselt pidi V. Kuldsepp tagastama laenu igakuuliste 2075 krooni suuruste maksetega, kusjuures laenuintressi määra arvestades pidi V. Kuldsepp hagejale tagastama 60 000.02 krooni põhivõlga ning maksma kaheksa aasta jooksul intressi 140 178.62 krooni, kokku 200928.64 krooni. V. Kuldsepp krediidisaajana on sellisele laenulepingule ja selle lisaks olevale maksegraafikule alla kirjutanud. Laenusummalt makstava intressi suurus on poolte kokkuleppe

küsimus. Tegemist ei ole heade kommete vastase intressinõudega, see vastab poolte vahel kokku lepitud intressimäärale, mida võrreldes laenulepingu sõlmimisel kokku lepitud 29,03 protsendilt on hilisemate kokkulepetega vähendatud 28,78 protsendini aastas. Laenusumma on suhteliselt suur ja on võetud suhteliselt pikaks tähtajaks. Kostja, olles alla kirjutanud maksegraafikule, pidi aru saama sellest, et esimestel aastatel maksab ta sisuliselt ainult intressi. Kostja poolt ca 35 000 krooni tasumisega on ta arvestuslikult teinud maksed laenu tagastamise perioodi esimese 17 kuu eest, mille jooksul ta tagastas vähem kui 2000 krooni põhivõlga. Tegelikult on kostja tagastanud põhivõlga veelgi vähem, sest kostjaga hiljem sõlmitud kokkulepetest nähtuvalt on kostja kasutuses olevat krediidisummat suurendatud võlgu jäänud maksete arvelt (kokkulepe nr 1 tl 1920, kokkulepe nr 2 tl 42-43 ja kokkulepe nr 3 tl 46-47). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vello Kuldsepalt ja Inna Raudmaalt tuleb välja mõista laenu jääk 4 706.45 eurot. Lisaks tuleb samal alusel – leping on täitmiseks kohustuslik ja kokkulepitud rahasumma tuleb tasuda, kostjatelt välja mõista lepingu sõlmimise tasud summas 67.39 eurot. Kokkuleppe nr 3 sõlmimisel kohustus V. Kuldsepp tasuma lepingu muutmise tasu 48.22 eurot. 09.07.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe kohaselt pidi V. Kuldsepp tasuma kokkuleppe sõlmimise tasu 19.17 eurot. Mõlemad summad on tasumata. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi VÕS § 397 lg 1 kohaselt. Laenulepingu üleütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress on 1 716.28 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid arvutatud intressi suurusele. Hageja nõue põhineb seadusel ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjatelt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Kohus mõistab kostjatelt välja hageja arvutatud viivise kuni hagi kohtusse esitamiseni summas 709.33 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid viivise arvutamisele. Viivise määr tuleneb kokkuleppest, sest hageja ja laenusaaja vahel on laenulepingus kokku lepitud intressimäär laenusummalt. Lisaks mõistab kohus kostjatelt hageja taotlusel välja lisanduva viivise alates hagi esitamisest kohtusse, so 21. juunist 2012 arvestusega 27,78 % tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. V. Kuldsepp on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue 19.53 euro väljamõistmiseks kirjalike teadete saatmise eest on põhjendatud. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt kostja Inna Raudmaaga (käenduslepingus Železnjakova) sõlmitud käenduslepingust (tl 17) on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. I. Raudmaa ei ole esitanud vastuväiteid käenduslepingu kehtivuse ja käendaja kohustuste osas, seega vastutab ta kõikide käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumise eest solidaarselt V. Kuldsepaga. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjatel. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.