Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 22.07.2011 esitas KÜ Rahu –Sõprus 20 Viru Maakohtule hagi kaasomanike kostja Valeri Bogdanov ja Tamara Korkunova vastu võlgnevuse 410,24 euro ja viivise 46,95 euro nõudes. Kohus tuvastas, et Valeri Bogdanov on surnud. 15.08.2011 esitas KÜ Rahu –Sõprus 20 Viru Maakohtule uue hagi kostja Tamara Korkunova vastu võlgnevuse 2106,12 euro ja viivise 55,85 euro nõudes. Viru Maakohtu 05.10.2011 määrusega võeti menetlusse hageja poolt 22.07.2011 Tamara Korkunova vastu esitatud esialgne hagi. Sama määrusega keelduti suurendatud haginõude menetlusse võtmisest. Viru Maakohtu 05. 10. 2012 määrusega lõpetati menetlus Valeri Bogdanovi vastu. Hagiavalduses ja seisukohas esitatud asjaolud Kostja Tamara Korkunova on korteriomandi Rahu 20-72, Narva omanik. Korteriomand on kaasomandis, Valeri Bogdanovile kuulub 1⁄4 kaasomandist ja Tamara Korkunovale 3⁄4 kaasomandist, kostja vastutab solidaarvõlgnikuna tekkinud kommunaalkulude eest. Kostja ei täida alates 2003 aasta maist nõuetekohaselt oma kohustust tasuda kommunaalteenuste arveid. Hageja leiab, et haginõue ei ole aegunud, kuna kohaldamisele kuulub TsÜS § 158, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna kostja tasus võlgnevust, siis arvestas kostja eelnevalt tasutud summasid võlgnevuse ja viivise katteks. 22.07.2011 seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 410,24 eurot ja viivised 46,95 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 410,24 eurot ja viivised 46,95 eurot ning menetluskulud. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Korteriühistu seaduse § 5 lg 1, 15 ja Võlaõigusseaduse §-dele 100 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: äriregistri väljavõte ( tl 4), kinnistusregistriosa väljavõte ( tl 3), võlgnevuse tõend ( tl 5-9), veearvestus ( tl 108), 2009-2011 majandustegevuse plaan ( tl 109-112 ) ja 2009-2011 majandustegevuse aruanded ( tl 113- 119) maksekorraldus riigilõivu tasumise osas (tl 10, 49). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Asja materjalist nähtub, et hageja on taotlenud võlgnevuse väljamõistmist perioodil 01. mai 2003 kuni 01.07.2011 summas 410 eurot ja viivised 46,95 eurot. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja on nõude täitnud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid hoolduskulude ja kommunaalkulude kohta. Puuduvad arvestused kütte, prügiveo jm teenuste osas, kostja leiab, et teeninduse eest on igakuiselt 5 krooni (0,32 euro) võrra rohkem arvestatud ja 500 krooni ( 31,96 eurot) võrra rohkem nõutud. Hageja ei ole esitanud viivise arvestust.

Hageja teenustasu arvestamisel on valesti näidatud kostjale kuuluvat korteripinda. Vastavalt kinnistusraamatu tõendile kuulub kostjale korter üldpinnaga 21,4 m2, hageja arvestustes üldpind 22,2 m2. Kostja leiab, et õiguslikuks aluseks teenustasu-, remondifondi, sihtmaksete tasu arvestuseks on üldkoosoleku otsused, mida hageja esitanud ei ole. Samuti õiguslikuks aluseks kommunaalteenuste arvestamiseks (küte, külm vesi, soe vesi, prügivedu jne) peab olema tarnijate arved ja nende alusel arvestatud tariifid vastavalt korteriühistu põhimäärusele. Kostja ei tunnista raamatupidamise tõendis näidatud saldot summas 193,04 eurot seisuga juuli 2008. Hageja on valesti arvestanud viivist. Hageja liidab viivise summa põhivõla summale ja selle üldsummale arvestab viivist ja tulemuseks on viiviselt viivise arvestamine. Hageja peab arvestama viivist igale arvele, arvestades esitamise kuupäevaga, aga mitte kasvava võla summale. Puuduvad andmed esitatud arvete kuupäevadest ja summade laekumise kuupäevadest, mis ei anna võimalust kontrollida viivise arvestuse õigsust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja vastus kostja vastusele Hageja leiab, et kostja esitas iga kord erinevaid vastuväiteid. Hageja leiab, et ta andis kostjale kõik võimalused kompromissi saavutamiseks, dokumentidega tutvumiseks, mida kostja ei kasutanud. Hageja esitab uue tõendi kommunaalkulude arvestuse osas alates juulist 2008 kuni 31.08.2012, mil kostja tasub osaliselt kommunaalteenuste eest. Hageja nõudeks jääb 283,03 eurot ja viivis 67,33 eurot ning hageja loobub nõuetest, mis on ekslikult arvestatud 15.08.2011 hagiavalduses ja 05.12.2011 seisukohas. Hageja esitas taotluse hagihinna muutmiseks ja enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Hagihinnaks on 283,03 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 alusel tuleb hagihinnalt 283,03 eurot tasuda riigilõivu 63,91 eurot. Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu tagastamist enamtasutud summas 409,02 eurot. Hageja vastusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: ärakirjad KÜ Rahu –Sõprus 20 korter XX võlgnevuse arvestusest juuli 2008- 31.08.2012 ( tl 158-160). Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Pooled vaidlevad arvestuse aluste ja maksete suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Hageja peab tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Kohus tuvastas, et hageja enda nõuet ei tõendanud.

Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja majandamiskulude eest maksma. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sellest sättest tulenevalt tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Kuna kostja vaidles hagile tervikuna vastu, pidi hageja KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Kohus osutas menetluse käigus hageja tähelepanu nimetatud ajaolule. Kohus märgib, et hageja võib tõendada majandamiskulude suurust korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Kohus lähtub nimetatud selgituse tegemisel 16.06.2010 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast lahendis nr 3-2-1-5310, et isegi olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud ebaseadusliku otsuse, oli korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Hageja lähtus nimetatud Riigikohtu otsusest, kuid hagi tõendamiseks pidas vajalikuks esitada vaid majandustegevuse plaanid ja 2009-2011 majandustegevuse aruanded, millest aga ei nähtu korteriühistu otsustega vastuvõetud majandamiskulude suurus. Kohus tuvastas, et hageja ei esitanud hagi tõendamiseks korteriühistu otsuseid ega tõendanud ostetud teenuseid pindalapõhise arvestuse alusel. Hageja vähendatud nõude kohaselt on põhivõlg summas 283,03 eurot ning viivis 67,33 eurot. Kostja vastuse ning hageja arvestustest nähtub, et kostja on mõne kuise erandina korteriühistu arveid tasunud, kuid kuna nõutud ulatuses jättis hageja oma nõude tõendamata, ei saa kohus hinnata kas hagi kuuluks rahuldamisele osaliselt, sh ka viivisenõude põhjendatuse osas. Kohus ei analüüsi kostja vastuväiteid hagi aegumise osas ja hageja vastuväiteid TsÜS § 158 kohaldamise suhtes, kuna hageja esitas 02.10.2012 uue tõendi kommunaalkulude arvestuse osas alates juulist 2008, so hageja on lähtunud aegumise vastuväitest uue haginõude esitamisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja oma nõuet tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata, so nii põhinõudes kui viivise nõudes. Hageja on taotlenud enamtasutud riigilõivu tagastamist ja sel alusel soovinud haginõuet vähendada. Nimelt lähtub hageja vähendatud haginõudest ainult põhivõla summast 283,03 eurot, kuid 01.07.2012 jõustunud TSMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi, mis teeb ka vähendatud nõude korral hagihinnaks 350,36 eurot esialgse 410,24 euro asemel. Kohus ei pea haginõude vähendamise taotlust eelpool nimetatud

põhjendustel otstarbekaks ja põhjendatuks. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Kuna hageja ise pidi nimetama kohtusse pöördumisel hagihinna, siis on põhjendamatu nõuda pärast kostja vastuväidete teadasaamist nõude vähendamist ja riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise osas teeb kohus 09.10.2012 eraldi määruse. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb kostja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 09. oktoober 2012 kl 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.